Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Postmodernism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
modernism, postmodernism, kunst, realism, müsteeriumid, leiutajad, talumatu, madame, goriot, bovary, sürrealism, sümbolism, kunstivool, hõlmav, kirjandusvool, tegelikkust, jorge, luis, borges, knut, hamsun, umberto, milan, kundera, balzac, stendhal, garcia, marquez, stoppard, gustave, flaubert, sobivate, edasiarendus, põhitunnusteks, seisukohastSee, mida teos või tekst otsib, ongi need reeglid ja kategooriad ise." Üheks postmodernismi võtmesõnaks on peetud mängu. Parimaid postmodernistlikke kirjanikke aga liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus, et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ehkki massikultuur kujunes omaette nähtuseks 20. sajandil, peamiselt pärast Teist maailmasõda, võis juba sajandi lõpu poole märgata elitaarse ja massikultuuri vahelise barjääri õhenemist, erinevuste ähmastumist. Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks, akadeemiline ja tõsifilosoofiline kunst annab teed kergemale kujutamislaadile. Sellest tuleneb, et postmodernismi ajal võib tõsine muusika esineda koos performance'iga, traditsiooniline maalinäitus videoinstallatsiooniga, klassikaline ballett moderntantsuga. Kõrvuti käivad globaalne ja subkultuur, punk- ja rahvakultuur; konkreetselt kirjanduses saavad kokku ilukirjandus ja ,,kolekirjandus"
kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata, esineb hüppeid ühelt teemalt teisele, esineb kordusi, grammatilisi vigu või ebatäpsusi.Teksti paigutus polnud lineaarne, jäeti ära kirjavahemärgid jne. - Aine: oluliseks teemaks sai kunst ja selle loomine, tekst ja selle kirjutamine. - Inimese sisemaailm, selle analüüs, autorid tegelesid süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega. Varem kehtinud usk, et kirjanik peegeldab oma tekstis tõde maailma kohta ning suudab seda paremaks muuta, ei kehtinud enam. Tekst on tekst, mitte maailma peegeldus. - Muutus lugeja ja kirjaniku vahekord: lugeja ei teadnud, mis teda ees ootab, ja autor ei
kirjutama olevat Eugène Ionesco hakanud inglise keele õpikut lugedes saadud tuju ajel. Esimesed näidendid "Õppetund", "Kiilaspäine lauljatar" ja "Toolid" olid mäss traditsioonilise teatri vastu. Loogilise tegevuse ja seotud dialoogi asemel toimivad akommunikatiivsed segiaetavad tegelaskujud, sürrealistlik seguneb realistlikuga ja kõik näitab võimendatult maailma nihestatust. Ta kasutas oma näidendite määratlemiseks mõisteid `antiteater' ja `traagiline farss'. (psühholoogiline realism teatris): · Tennessee Williams (1911-1983) Sündis Columbuses. Esimene tähelepanuväärseim teos oli näidend ,,Inglite taplus". Williams oli üks 20. sajandi tuntumaid Ameerika näitekirjanikke. Võitis Pulitzeri preemia teostega ,,Tramm nimega ,,Iha"" ja ,,Kass tulisel plekk-katusel". Tema näidendeid ,,Klaasist loomaaed" ja ,,Iguaani öö" premeeriti NY näitekirjanduskriitikute Circle Awards´iga. Tema kammerlikud näidendid paistavad
elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus, kangelasteks on harilikud inimesed, kasutatakse tavalist keelt, välditakse ülespuhutust või liigset kunstipära, oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest kohtuprotokollidest teaduskirjandusest ajakirjandusest jne, omane on stabiilusu kord argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kaks põhiperioodi: I. 1830 1870: realism areneb paralleelset romantismiga. II. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõju. Olulisteks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus, realistlik luule ja draama kujunesid olulisteks 19. sajandi lõpu poole. Stendhal ( Marie Henry Beyle) (1783- 1842) -> Prantsuse varajase realismi esindaja. ,,Punane ja must" 1830, ,,Parma klooster" 1839 Stendhali stiil on täpne ja läbipaitsev,
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
keelt.Ülikoolihariduse sai Oxfordis. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Oscar Wilde suri viletsuses Pariisis. Suured teadmised antiikkultuurist, rinreis Ameerikas. Peab loenguid esteetikast ("Mul pole midagi deklareerida peale oma geniaalsuse."). Kirjanikud loovad tundeid. Kunst on kasutu, praktilise väärtuseta. Hindab Tolstoid, Falubert'I, Balzaci, Dostojevskit, ei meeldi naturalism, Zola. Looming: "Kavatsused" ülistada kunsti, läheneb ka absurdile. 1881 kogumik "Luuletusi"- impressionistlikud, romantilise alatooniga. 1877 jutustus "Canterville'I lossi kummitus". Näidendeid: "Leedi Windemere'I lehvik", "Kui tähtis on olla tõsine?", "Ideaalne abielumees". Kunstmuinsjutud "Õnnelik prints ja teised
romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)
Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill
ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest
Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt
11 III osa – revolutsioon, Indrek kujuneb enesekindlaks, jääb kindlaks oma seisukohale IV osa – lahkukasvamise lugu, Indrek-Karin, partnerile tähelepanu pööramine V osa – elutöö, Pearu-Andres – kummal oli rohkem õigust, uus armastus Indrek-Tiina, noorte suheterägastik, sihikindlus (Tiina) Pilet 6 1. Postmodernism kirjanduses, „Sügisballi” analüüs 20. sajandi 90ndad aastad. Postmodernism on kirjandussuund, mis 1) jätkab modernismi 2) vastandub modernismile ja eitab seda. Sellega käib kaasas suur vennastumine, suureneb vabadus, tõuseb elutempo, suureneb tehnika mõju inimesele. Süvenevad võõrandumine, üksindus, lagunemistunne. Modernist on eitaja, skeptik, ängis olev inimene. Eesti kirjanduses on sellist ängi kõige rohkem Vaino Vahingu teostes. Inimene vastandub ühiskonnale
Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teose vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti (18761944), vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski (18931930), eesti kirjanduses Erni Hiir (19001989). Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) fuuriad rooma mütoloogias halastamatud kuid õiglased kättemaksujumalannad, kes elasid allilmas. Ülekantud tähenduses tähendab fuuria õelat naist. följeton pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on
(lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3
Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4