Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poster". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
akropol, polis, linnriik, ateenaVana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas
Mäed ja merelahed jagavad Kreeka kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka ehk Peloponnesose poolsaar. Kreeka on väga mägine maa. Mäerinnatised sobivad hästi karjamaaks. Suvi on Kreekas päikesepaisteline, kuiv ja soe, talv aga vihmane ja tuuline. Jõed kuivavad suvel peaaegu täielikult. Eugeuse mere on rohkesi saari. Kõige suurem saar on Kreeta. Valitsemine ja ühiskond Vana-Kreeka koosnes suuresti linnriikidest ehk polistest. Polis oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates,
Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impeeriumit lammutama. Kumb oli siis hiilgavam? Polis vs kuningriigid Klassikalises Kreeka ajastul oli polis tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriigid püsisisd ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Klassikalisel perioodil paiknes tavaliselt polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud
harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju Faalanks Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste pillihelide saatel vastu vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis 2m, rünnakul 1m ja kaitsel 0,5m, 8000 mehelise faalanksi laius 1km Gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks Hetäär "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik
Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis
keskväljakul. 1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ? Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda: et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. 1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud
Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalitseja, kes püüdis riigis kehtestada kindlat korda. Spartiaat-Sparta kodanikkond. Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Spartas. Efoor- Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku.
Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid. Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis. Paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (mäetipulinna) jalamil. Linnaelu keskus oli agoraa ehk koosoleku- ja turuplats. Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas. Kõik riigi kodanikud ehk täieõiguslikud meessoost elanikud osalesid valitsemises ja sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel.
ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim VanaKreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes
· vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5. Tunne järgmisi ajalootegelasi: · Perikles Ateena riigitegelane, kes kaotas aristokraatia eesõigused · Sophokles Üks tuntumaid Kreeka tragöödia kirjanikke, ,,Kuningas Oidipus" · Aristoteles Tuntud filosoof, loogika rajaja. Mitmekülgne töid füüsikast, muusikast jne. · Sokrates Üks suurimaid filosoofe 5. sajandil eKr, kes huvitus elust maailmas ning tema peamiseks filosoofiliseks objektiks mida ta uuris oli voorus
Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid. Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine. Linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena. Kreeka-Pärsia sõjad 5. Saj e.m.a. Tegevusala Pärslased alistasid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused - Klassikaline ajajärk 5.-4. Sajandi I pool e.m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused 2. Minose ja Mükeene kultuur Minose kultuur u. 2000 eKr Mükeene kultuur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi. järgi.
kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne
kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Dionysos viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Hephasitos jumalete sepp, lonkur tulejumal Poseidon torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Aphrodite ilu-, armasuse- ja viljakusjumalanna 7.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Homeros oli pime laulik, kellel on omistatud kaks eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Perikles oli Ateena riigimees. Ta kindlustas Ateenas demokraatliku korra. Sophokles oli tragöödiakirjanik, tema kõige tuntum teos on "Kuningas Oidipus" Aischylos oli 5. sajandi kuulasim Ateena tragöödiakirjanik. Ta pani oma kangelasi tihti olukorda, kus nei tuli oma eelkäijate kuritegude eest kätte makses ise uusi kuridegusid korda saata ("Orestreia") Herodotos on kirjutanud Kreeka ajaloo, teda peetakse ajaloo isaks. Temale kuulub lause "Ajaugu on elu õpetaja". Hipphorates
Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord,
KATRIN LANG RA 51/61 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt
Hellas – originaal nimi kreekale Hellenid- nii kutsusid end kreeklased Eepos- Pikk jutustav teos,üldjuhul värsivormis,põhineb rahvalauludel,müütidel ja muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka
Kreeka linnriigid Hellenid ja barbarid Kreeklased nimetavad end helleniteks, kõik teised on barbarid. Barbareid peeti loomult orjadeks. Hellenitel kodanikuvabadustel põhinev linnriik. Linna asukoht Tavaliselt paiknes akropoli jalamil (kindluse) Linnas oli vähemalt üks tempel (tavaliselt siiski mitu) Linnaelu keskus agoraa e. turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta
käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike
ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal akropoli ja agoraa läheduses
Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad.
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
agoraa - koosoleku ja turuplats amfora-savinõu, mida kasutati õli, veini,vee vms säilitamiseks polis-linnriik aristokraatia-parimate valitsus demos-rahvas türannia-ainuvalitsus sümpoosion- ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. Spartiaat-Sparta kodanikkond Heloot- orjastatud põhielanik Komöödia-lõbusa lõpplahendusega näidend Tragöödia- ehk kurbmäng, traagilise lõpplahendusega 5) Poliste riiklik korraldus (Ateena ja Sparta oma) Sparta ja Ateena olid kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev
Vana-Kreeka Marko Vest Paide Gümnaasium Linn Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abielu
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused.
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema
Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflikti ja Polis tüüpiline Kreeka linnriik elulise sündmustikuga näidend Akropol - kaljunukile rajatud Tragöödia traagilise, kurva kindlus, mille jalamil paiknes linn lõpuga näidend Agoraa - koosoleku- ja turuplats, Komöödia lõbus näidend, pilke- linnasüda või naljamäng Ostrakism (ostrakon) - Lüüra Vana-Kreeka keelpill Faalanks Vana-Kreeka sõjaväe Rapsood Vana-Kreeka
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile raja
Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus. Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel. Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille samba kapiteeli kaunistab voluut. Näited: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiil. Korintose stiil- kõige noorem klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab rikkaliku taimornamentikaga kaunistatud peekritaoline kapiteel. Korintose stiil. Olümpeionil Ateenas, korintose stiil. Krüselephantiitehnika- elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
annaabi.ee 
