Portreekunst Kujutavas kunstis on portree inimest või inimeste rühma kujutav kunstiteos. Inimese sisemaailma avab psühholoogiline portree, tema välist isikupära vahendab karakterportree. Portreele võib jäädvustada inimese täies pikkuses või ainult tema näo. Eristatakse otse-, külg- ja poolkülgvaates portreid. PORTREEKUNSTI KUJUNEMINE. Portreekunst oli populaarne juba väga ammu, Antiik-Roomas ja Antiik-Kreekas. Roomlased armastasid kujutada iseennast ja enda valitsejaid, kreeklased aga rohkem jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, nii et igasse riigi ossa sattus mõni, mis tuletas neile meelde, kes on nende tõeline valitseja. Portreekunsti õitsengule nendes riikides aitasid kaasa inimeste vanad kombed. Austati endi esivanemaid ja oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamistes. Neid kujusid iseloomustab realistlik ...
{ Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Louvre, Pariis Romantism "Pìeta"
{ Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Louvre, Pariis Romantism "Pìeta"
Aastal 1516, peale Bellini surma, määras Venezia valitsus ta amatlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Aastal 1533 nimetas Saksa-Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. Aastal 1543 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. Tizian suri 1576. aastal katku. Tizian viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga Francois I ka Hispaania kuninga Felipe II. PAAVST ALEKSANDER VI ESITLEB PEETRUSELE JACOPO PESARO'T MUSTLASMADONNA FLORA VEENUSE KUMMARDAMINE MEES KINDAGA KARL V PORTREE KOERAGA NÜMF JA KARJANE MAGDALEENA PATUKAHETSUS 1533 JA PATTUKAHETSEV MAGDALEENA 1565 OKASKROONIGA KRISTUS JA PIETA
· seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena · Ta ei abiellunud majandusliku kitsikuse pärast · 1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks kadunud portreemaali ,,Daam hallis" millel portreteeritavasse neidu tugevasti kiindus. · Hoopis maisem ja hilisem kiindumus on seotud portree-etüüdiga ja hiiu rahvarõivais portreega ,,Kassari neiu" (1920), mis maaliti Hiiumaalt Tallinna tulnud Leenu Suusterist. Too teenis Paul Raua ateljee naabruses koduailisena ja oli kahekümnendate algusaastail tema lähedane sõber. Pilte ,,Lilleniit"
Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu Aastal 1533 nimetas SaksaRooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus IIIlt kutse tulla Rooma Seal tutvus ta Michelangeloga Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501555 looming Tizian viljeles usu ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali Tema portreede põhjal tolleaegsetest valitsejatest ja teistest tuntud isikutest saame otsustada nende välimuse üle Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga François I ja Hispaania kuninga Felipe II ,,mees kindaga" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,taevane ja maine armastus"
kunstniku Raphael, Michelangelo ja Rubens. ·London Gallery and the National Galleries of Scotland ostis 2 veebruaril aastal 2009 Tiziani maali Diana ja Actaeon'i 7 1 m illio ni d o lla ri e e s t. ·Oma elu jooksul maalis ta umbes 100 suurepärast maali. ·Viimasel elu aastal ütle ta: "Lõpuks olen ma hakanud õppima, kuidas maalida." ·Tiziano Vecellio suri 1576. aastal katku. Tizian viljeles usuja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Tema portreede põhjal tolleaegsetest valitsejatest ja teistest tuntud isikutest Saame otsustada nende välimuse üle. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III , Prantsusmaa kuninga François I ja Hispaania kuninga Felipe II . MAALID: ·"Mees kindaga" ·"Taevane ja maine armastus" (15121516) · "Madonna Pesaro perekonnaga" ·"Maarja templisse minek" (15341538) ·"Urbino Veenus" (1538)
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8
kohalikku kunstielu. Aastal 1533 nimetas Saksa-Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale. Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501551. Tizian suri 1576. aastal katku. [redigeeri] Looming Tizian viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Tema portreede põhjal tolleaegsetest valitsejatest ja teistest tuntud isikutest saame otsustada nende välimuse üle. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga François I ja Hispaania
08.1928 Tallinnas koka perekonnas. Ta lõpetas 1951. aastal Tartu Töölisnoorte Keskkooli. Alustas kunstiõpinguid 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1954. aastal ERKI. On töötanud õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis, juhatanud Rüütli galeriid ja töötanud vabakutselisena. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1960-ndast aastast. On valitud Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. Viljelenud maastiku-, lille- ja portreemaali. 1957-ndast aastast ka nonfiguratiivset maali. 1960-ndate aastate II poolel hakkas kasutama pastoosset faktuuri, millele lisanud valmiskujundeid. Tema kujunemisel oli pöördelise tähtsusega sündmuseks 1957. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheline noorsoofestival, kus kunstnik omandas esimesed abstraktse maali kogemused. Sellest ajast on Lola Liivat-Makarova tuntud kui üks järjekindlamaid ekspressionismi viljelejaid meie kunstis. Kunstnik on aeg-ajalt ikka pöördunud
Aastal 1946 töötas Valgas "Säde" teatri dekoraatorina, 1953-57 Tallinnas Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljees, seejärel oli vabakutseline kunstnik, 1979-1980 oli ERKI maaliõppejõud, aastast 1956 Kunstnike Liidu liige. Ta elas Tallinna Kunstihoones nn. kunstnike majas, praeguse aadressiga Vabaduse väljakul, kus neljandal korrusel oli ka tema ateljee. Luulik Kokamäe loomingu algperioodi kuuluvad lüürilise kallakuga realistlikud portreed, milles ta jätkas Eesti portreemaali häid traditsioone. Sellest perioodist on maalid Inge Teder 1957, Imbi 1959, Inna Taarna 1961, baleriin Elonna Spriit 1963 (kõik EKM). Luulik Kokamäe loomingu kõrgaeg oli 1970-80ndad, mil kujunesid välja impressionistlik maalilaad ja meelisainestik. Seda perioodi iseloomustavad avarad ja valgusküllased maastikud rahulikes poosides figuuridega: Rauge õhtu 1974 (EKM), Epp orhideega 1976 (EKM), Epp 1978 (EKM), Pierrot öö 1980, Kevadõhtu 1980, Jaanipäeva paiku 1981 (erakogus) jne.
kunstnike seltsiga "Colonna" ja sai siit tugevaid mõjutusi oma arengule. Välismaareisil lõi Johann Köler oma esimesed tuntud teosed, millest "Kristus ristil" eest nimetati ta 1861 Peterburi kunsiakadeemia akadeemikuks. 1862 saabus Johann Köler Peterburgi tagasi ja tõusis keiser Aleksander II tütre Maria joonistusõpetajaks. Saabus Johann Köleri loomingu kõrgperiood. Riigikantsler vürst Aleksandr Gortakovi portree eest nimetati Johann Köler 1867 ajaloolise ja portreemaali professoriks. Kölerile langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonile asumist. JK maalingust sai seejärel eeskuju teiste kunstnike keisriportreedele. Paraku viis pikaajaline karjäär õukonnakunstnikuna tema kuulsuse vähenemisele seoses uue realistliku koolkonna esiletõusuga Vene kunstielus ning püüded neile teed sillutada. 3.Johann Köler rahvamehena
Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. 9. Keda maalides loobus Rubens oma suurejoonelisusest ja pompoosusest ning piirdus sooja südamlikkusega? Kumb laad sulle enam meeldib? Põhjenda. Ta mõlemast naisest. 10. Kes Rubensi õpilastest sai nn. paraadportree loojaks? Mis iseloomustab seda liiki maale? Anthonis van Dyck Tema porteere peen töötlus ja kõrge värvikultuur mõjutasid oluliselt inglise ja prantsuse portreemaali arengut. HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL 1. Miks puhkes hollandi maalikunst 17.saj.alguses erisele õitsengule? Mõneks aastakümneks tõusis kunstikultuur sellel väikesel maal enneolematule kõrgusele. 2. Mida nõudsid hollandi kodanlased maalikunstilt eelkõige? Mis see neile nii oluline oli? Looduslähedust. Pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. 3. Millised uued maalizanrid tekkisid 17.saj.Hollandis?
Eriti KENT, kes on kuulus uue looduslähedase stiili INLGISE PARGI ( maal, kus on park )rajajana. Ta rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Alles 18 saj. Elustus kõrgtasemiline kujutav kunst. Kuulsaim esindaja HOGARTH, kes võttis eeskujuks madalmaade realistliku maalikunsti. Ta kritiseerib kõike, mis on taunitav kodanliku moraali seisukohalt. (,, Mooden Abielu" abielu ilma armastuseta lõppeb katastroofiga.) 18 saj teine pool tõi Portreemaali õitsengu, kujutati teovõimelisi, väärikaid inimesi. REYNOLDS- kuulus esindaja, kelle tööd on küll esinduslikud, kuid näitavad siiski ka hingelist omapära. BAROKK Barokk kunsti vaadatakse erinevate maade kaupa, sest tegu pole ühtse kunstivooluga. Ilmneb erimaades erinevalt. 17. sajandile oli iseloomulik see, et põhimõtteliselt igalpool valitses monarhia. Toimusid ka mitmed olulised ajaloolised muutused mitmete riikide ühiskondlikus korralduses. Hollandis oli visuaalne
oli Thorvaldseni looming, mis huvitaval kobel püsis nii kaua elujõulisena. Weizenbergi tööde paremik on loodud rahvusliku mütoloogia ainetel. Nii Köler, Weizenberg kui ka Adamson tegutsesid suurelt jaolt väljaspool kodumaad. Sajandi lõpul aga asusid mitmed kunstnikud peale välismaal veedetud õpinguaastaid elama kodumaale ja on iseseisva Eesti kunstielu teerajajad. Düsseldorfis õppinud Paul Raud, kes viljeles portreemaali, on järjekindel realist. Maalides enamjaolt saksa aadelkonnale, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Kumus olev töö ''Ema viis hälli heinamaale'' jäi hinge sooja ja südamlikuna. Tema kaksikvend Kristjan Raud osales rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipuks olid Kalevipoja-ainelised tööd. Järgmiseks verstapostiks olen valinud Ants Laikmaa, kes siirdus impressionistlikule käsitlusviisile saksa vaimus. Ta on loonud nii portreid kui ka maastikke pastellitehnikas.
Portreede maalimisel kasutas ta suurel määral õpilaste abi, kuna temalt telliti väga palju portreesid ja ta ei suutnud neid tellimusi üksi täita. Van Dyck`il oli palju õpilasi ja assistente, kellest tähtsamad olid Jan de Reyn, David Beek ja James Gandy. Tänu nende meeste erakordsetele oskustele ja kiiretele kätele jõudis van Dyck palju asju teha. Dycki psühholoogiliselt veenvad ning peene värvikultuuriga portreed mõjustasid oluliselt inglise ja prantsuse portreemaali arengut. Kõige kallimalt maha müüdud van Dyck`i maal oli ,,Printsess Mary portree", see müüdi 1989. aastal ja selle eest maksti 1 240 000 krooni. 6 Muuseumid Enamik suurtest muuseumitest maailmas omab oma kollektsioonis vähemalt ühte van Dyck`i maali. Vaieldamatult kõige silmapaistvam on ,,Kuninglik kollektsioon", mis sisaldab endiselt paljusid maale Inglismaa kuninglikust perekonnast.
(Vaata ka LISA 5 ja 7) Ta ei abiellunud nagu ka ajastukaaslastest suured rahvuskunstnikud Ants Laikmaa, August Weizenberg ja neist vanem Johann Köler. Põhjus oli banaalne: majanduslik kitsikus. Kunstniku staatuse hoidmine eeldas vabadust perekondlikest kohustustest. Ja siiski, muuseumi arhiivis leidub rida pruunikaid ateljeefotosid noorest hollandlannast, ühel neist poseerib koos hollandlannaga ka Paul Raud. 1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks kadunud portreemaali ,,Daam hallis". Portreteeritav on Sophie B. Amsterdamist, kellesse akadeemia stipendiaadina Hollandisse reisinud Paul Raud tugvasti kiindus. Kirjavahetsu jätkus veel mõnda aega, ent lõpuks abiellus hollandlanna ikkagi arstist kosilasega: tütarlapse vanemad pidasid kunstnikukutset liiga ebakindlaks. Hoopis maisem ja hilisem kiindumus on seotud portree-etüüdiga ja hiiu rahvarõivais portreega ,,Kassari neiu" (1920), mis maaliti Hiiumaalt Tallinna tulnud Leenu Suusterist.
Seejärel õppis ta Joseph Bernhardti ja Moritz Rugendase juures Münchenis ning aastatel 18511854 suurvürstinna Marija Nikolajevna stipendiumi toel August Riedeli juures Roomas. Aastal 1854 pöördus ta tagasi Tartusse. Ta sai kuulsaks portretistina. Aastatel 18551858 saatis ta oma abikaasat, hilisemat astronoomiaprofessorit Peter Carl Ludwig Schwarzi uurimisreisidel Siberisse. Ta nimetati aastal 1858 esimese Eestist pärit kunstnikuna Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks portreemaali alal. Eduard Hau (28. juuli 1807 Tallinn arvatavasti 1888 Tartu) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik. Eduard Hau sai algõpetuse kunstnikust isa Johannes Hau juures Tallinnas. Aastast 1830 õppis paar aastat Dresdeni Kunstiakadeemias. 1836 tuli Tartusse ja alustas siin oma suurt professorite portreede sarja (Sammlung von Portraits der Professoren an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat seit dem Jahre 1837 nach dem Leben und auf Stein gezeichnet von E
tunnustatumaid õukonnakunstnikke. Kölerist saab keisri õuekunstnik 1862 Alates 1862. aastast oli Köler tihedalt seotud keiser Aleksander II õukonnaga, sest temast sai keisri tütre Maria kunstiõpetaja, sellele kohale jäi ta kuni 1874. aastani. Lisaks algas ka tema loometöös kõrgperiood, mil ta maalis väga paljude tuntud õukonnategelaste ja ministrite portreid. Vürst Aleksandr Gortsakovi portree eest nimetati ta 1867. aastal ajaloolise portreemaali professoriks. Õppejõutööd Peterburi Kunstiakadeemias tegi ta aga aastatel 1869-1870. Köler ja eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1863 1863. aastal külastas Köler üle pika aja taas Eestit ning ta ei jäänud maal toimuvaga sugugi rahule. Oli märgata, et eestlased soovivad oma õigusi suurendada, ent baltisakslaste privileegid ja eestlaste puudulikud õigused takistasid seda tugevalt. Peterburi taustaga Köler soovitas eestlastel pöörduda
Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis. Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. 3 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 4 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php 5 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 5 Pauli seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne, sest portreemaali tellijaks oli enamasti saksa aadelkond. Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi. Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa
sajandi maalile. Seekord eelistati jälle teist kunstnikku, kelle maal vastas enam Vieni ideaalidele. Rooma preemia sai David lõpuks 1774. aastal joonistuse eest " Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse". Tegelikult oli seegi lohutuspreemia. Rooma pürgimise aastatel oli David jõudnud ennast näidata tubli portretistina. Teda köitis inimene ise, tema isiksus, mitte aga tema aksessuaarid. Natuuritruudus ja jõuline modelleering nendes maalides jätkasid prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulusmodellidena vägagi silmapaistvad isikud. David jõudis Rooma 1774. aastal koos omal kulul sõitnud Henri Pierre Danloux´ ja õpetaja Vieniga. Tema reis Itaaliasse sarnanes kultuurishokiga.1779. aastal toimus Davidis murrang. Noorest Davidist hakkas saama see kunstnik, kes on mõjutanud kunsti nii Prantsusmaal kui väljaspool selle piiregi. Pärast maali "Patroklose matus" elas David üle kriisi. Akadeemia juhtide loal sõitis ta koos
aastal joonistuse „ Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse“ eest. 8 4 Rosenberg 2000: 9 5 Kartna 1991: 144 6 Lindsay 1960: 14 7 Kartna 1991: 144 8 Kartna 1991: 144 4 Rooma pürgimise aastatel näitas David end tubli portretistina. Oli näha, et Davidit köitis inimene ise, tema ainulaadne isiksus, mitte aga aksessuaarid. David näitas natuuritruudust ja jõulist modelleeringut, mis jätkas prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulus väga silmapaistvaid isikuid. Näiteks tantsijanna Guimard’i hävinud portree kõrval peetakse oluliseks ka Davidi onu Jacques Buroni portreed (1769) ja tema abikaasa „Madame Buroni portreed“ (1769).9 1775 pärast oma diplomi saamist, lahkus David Pariisist10 koos Henri Pierre Danloux’ ja õpetaja Vieniga. Teel Rooma peatuti Parmas ja Bolognas, et Corregio ja Carraccide freskodega tutvuda.
Osalemise pärast (koos Koorti ja Mäega). - Pariisi, jätkas eraakadeemiates - Läks Peterburi tagasi, lõpetas erakunstikooli - Tallinna kunstitööstuskoolis õpetaja - 1921 Tartusse, kujuneb üheks peamiseks Pallase maaliõppejõuks (esindab realistlikumat suunda) 2. Õppejõud A. Vabbe (impressionistlik suund) - Noor- Eesti märk ,,Tuulekandja" - N. Triik - Võib näha fovismi mõjutusi, teeb portreemaali- temast kõige tuntum portretist kuni 1930ndate alguseni - Varasematest portreedest loomingulisi isikuid kujutavad portreed - Mõned rahvusromantilised tööd, kasutab üliintensiivseid värve nt. ,,Lennuk" (Kalevipoja laev, millega üritas teha suurt põhjaretke). - Fovism- Ants Laikmaa portree (lilla näoga), Erna Villmeri portree 1913, õli, taust veidrat värvi, näitlejanna ise normaalsetes toonides. - J. Liivi portree- realistlik pliiatsijoonistus
pompoossus ja dünaamika, Tiziani töödes võlus aga eelkõige värvifluidum. Siin toimus ka juhuslik, kunstniku edasist elukäiku määrav kohtumine Mantova hertsogi Vincenzo Gonzaga I-ga. Juba sama aasta juulikuus nimetas hertsog seltsiva ja lõbusa, haritud ja andeka Rubensi oma õuemaalijaks, ülesandega maalida hertsogi, tema perekonna ja õukondlaste portreid ning kopeerida vanade meistrite maale. Omada flaamlasest õuemaalijat oli hertsogile väga meeli- tav, sest portreemaali traditsioonid olid Madalmaadel silmapaistvad ja üle Euroopa tuntud. Lõuna-Madalmaade asehaldur ertshertsog Albert tegi mitmel korral Ruben¬sile ettepaneku asuda Brüsselisse tema õuemaalijaks. Ertshertsog Albertilt oli saabunud ka Rubensi esimene suurem tel¬limus. 1601. aastal tellis ta Rubensilt kolm altaripilti Santa Croce in Gerusalemme kiriku Püha Helena kabelile (praegu Grasse'i hospidalis Lõuna-Prantsusmaal), ilmse tahtega soosida ja tutvustada flaami maalijat
kodanlus ja talupoegkond Väga vähe religioosset kunsti Maalikunstis kujuneb keskseks zanriks olustikumaal Neid kunstnikke nimetatakse väikesteks hollandlasteks Suurte grupiportreede rohkus Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule Maastikumaalid Natüürmort Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid 2 peamist keskust: Haarlem ja Amsterdam Haarlem Kunstiakadeemias töötas Franz Hals Tuntuim portreemaali esindaja "Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "Mulatt" ja "Haarlemi nõid" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge) Jan Vermeer (van Delft)
Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema Saksamaa õpinguaastail toetanud, ei väsinud viimane osutamast Uexküllide perekonnale kunstnikuteeneid. 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis. Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. Pauli seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne, sest portreemaali tellijaks oli enamasti saksa aadelkond. Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi. Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa
Plussid:Oli võimalik saada üllatavalt detailseid ja kvaliteetseid pilte, Eelnenud tehnikatest lühem säriaeg Dagerrotüübi leiutamine ja täiustamine pani aluse täiesti uutele tööstus- ja kunstiharudele. Üsna pea pärast leiutise teatavaks tegemist hakati avama mitmel pool maailmas fotostuudioid ja müüma fotomeeneid. Isegi pärast uute tehnikate avastamist jäi dagerrotüüp üsna populaarseks. Levis portreemaali "surm" ja odavnemine. John f.w. Herschel tõi uuendusi fotograafiasse. Tsüanotüüpia, sinine print. Katsetas värviga, et kliirte erinevad spektri osad annavad erineva värvi. Avastas et plaatina soolad on tundlikud valgusele. Ta tõi fotograafia mõistesse negatiiv ja positiiv pilt. Avastas et soola hüposulfiiti võib kasutada fotograafia kinituseks ja nimetas selle "fix". Dagerrotüübi protsess: 1. Vaskplaat kaeti hõbedakihiga ning poleeriti hoolikalt. Nägi välja kui peegel 2
annaabi.ee 
