populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas. Eristatakse kolme populatsioonidünaamika võimalust: Kasvav e. Invasioonilise popul. iive on positiivne. Optimaalne arvukus e. Keskkonna mahtuvus on s kujuline. Normaalne e. Stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid. Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumise keskmise taseme ümber (normaalses populatsioois) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed--hulgipaljunemised. Piiramine ja reguleerimine ei ole üks ja sama tegur. Piirav tegur määrab asustustiheduse ülempiiri.Tuleneb nt konkurentsist, keskkonnatingimuste taluvusest. Reguleerivad tegurid- need on mehhanismid, mis mõjutavad ressursside poolt määratud piirides popul. arvukust üles või alla.--- sündivus ja suremus; emigratsioon ja immigratsioon
kromosoomide arv, suurus, kuju · Downi sündroom Mitmesugused füüsilise arengu probleemid Sügav vaimne alaareng Tingitud liigsest 21. kromosoomist Saab uurida mikroskoopiliselt Päritavuse uurimine · Eelnevad meetodid ei sobi enamiku psüühiliste kõrvalekallete ning normaalse muutlikkuse uurimiseks · Inimeste erinevusi põhjustab tavaliselt mitmete geenide koostoime ja samaaegne keskkonnategurite mõju · Päritavus tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt keskkonnatingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust Päritavuse uurimine kaksikute meetod · Kaksikuid on kaht bioloogilist tüüpi: Ühemunakaksikud (monosügootsed kaksikud) geneetiliselt identsed Erimunakaksikud (disügootsed kaksikud)
Populatsiooni arvukuse valem: R- strateegia(reproduction) palju järglasi, väikesed järglased ja väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised K-strateegia keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased suht suured ja hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Logistiline kasv populatsiooni kasvades hakkavad ressursid kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents, kisklus, parasitism, haigused Levila piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad (kosmopoliitne, kontinentaalne) Relikt - liik, mis on säilinud varasema levialaga võrreldes väiksemal alal Levik näitab, kuidas isendid paiknevad
Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. Orgaaniline aine on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. Pindmine äravool – sademete äravool Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete
· Kasvav populatsioon iive on positiivne · Normaalne populatsioon arvukus on tasakaalus · Kahanev populatsioon populatsiooni iive on negatiivne Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Stabiliseerunud populatsioon populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained · Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Populatsioonilained e populatsiooni arvukuse kõikumised võivad olla: 1. Perioodilised (sesoonsed, aastased) 2. Aperioodilised 3. Sujuvad 4. Järsud (hulgipaljunemine) 5. Korrapärased 6. Tsüklilised Tsüklilised arvukus aastad Hüpotees populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab
· Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis · Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul · Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ökoloogiline niss on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu · fundamentaalne põhiniss tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks
puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. *Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult, *ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse. Populatsioonide tsüklilisus Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla
Selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 121. Elumus ellujäämus. mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Populatsiooni ellujäämus määratakse harilikult sugude või vanuserühmade kaupa 122. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. 123. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. 124. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. 125
isendite arvuga. Modaalklass – väärtusklass, kuhu kuuluvad kõige enam isendeid vaadeldud populatsioonis. Varieeruvus - mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Standardhälve – ruutjuur varieeruvusest, näitab sisuliset sama mida varieeruvuski. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7? Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsent – väljendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest antud keskkonna tingimustes.. Nt 0,7 näitab seda, et enamus tunnuse väärtusest on põhjustatud genotüübist ja keskkonna mõju antud tunnusele on väiksem, umbes 30%. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile.
396. Allopatriline liigiteke: jaotub algne populatsioon geograafilise barjääri tõttu kaheks ja eraldunud subpopulatsioonid muutuvad edaspidi aegamööda ka geneetiliselt, geneetiliselt muutunud populatsioonidel võib tekkida reproduktiivne isolatsioon, isegi kui samad subpopulatsioonid uuesti kokku saavad, tekkis kaks liiki 397. Sümpatriline liigiteke: moodustuvad samal territooriumil subpopulatsioonid eelkõige populatsioonisisese muutlikuse kasvu tõttu, eriti suurtes populatsioonides ja laiadel asualadel, geneetiline diferentseerumine viib lõpuks reproduktiivse isolatsioonini, edasi moodustuvad 2 teineteisest eristuvat liiki 398. Mitokondriaalne Eeva: mitokondriaalne DNA, sest mitokondrid kanduvad munarakuga järglasele mööda emaliini 399. Y-kromosoomne Aadam: Y-kromosooni DNA, sest Y-kromosoom kandub edasi vaid isalt pojale 400
ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel, vanuskoosseis), soolist (sugude suhe), seisundilist e. füsioloogilist (seisund, vitaalsus), ruumilist (territoriaalset) ja sesoonset populatsioonistruktuuri, loomadel ka etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Primaarseks suktsessioonks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist.
ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad Ökoloogiline nišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu Fundamentaalne põhinišš tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks
Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Valimi varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Valimi standardhälve ruutjuur valimi varieeruvusest. Kasutatakse valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? Päritavus on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsient väljendab geneetilise muutlikkuse suhteosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muulikkusest antud keskkonna tingimustes. Väärtus 0 fenotüübiline muutlikkus ei ole tingitud genotüübilistest erinevustest Väärtus 1 kogu fenotüübiline varieeruvus on põhjustatud geneetilistest faktoritest
isendite arvuga n. X = SXi /n Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Varieeruvus s2 mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist s2 = S(Xi X)2 / (n 1). Standardhälve s kasut valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks, ruutjuur valimi varieeruvusest s = s2. 13. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsent on väärtusega 0,6? Päritavus kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt keskkonna tingimustest või genotüüpide ja keskkonna tegurite vastasmõjust. Päritavuskoefitsient varieerub 0...1,0. 0 fenotüübiline muutlikkus ei ole tingitud genotüübilistest erinevustest, 1,0 kogu fenotüübiline varieeruvus põhjustatud geneetilistest faktoritest. Väärtus 0,6
tagajärjel ellu jäänud (taksoni) isendite suhteline hulk. Mõistet kasutatakse sageli populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldud sugude ja vanuseklasside kaupa eraldi. Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. · Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. · Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).
jooksul või välise mõju tagajärjel ellu jäänud (taksoni) isendite suhteline hulk. Mõistet kasutatakse sageli populatsiooni ellujäämusest rääkides, kusjuures harilikult on seda siis vaadeldud sugude ja vanuseklasside kaupa eraldi. Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama)
Modaalklass on väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Valimi varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks kasutatakse ka standardhälvet s. Standardhälve on ruutjuur valimi varieeruvusest. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? Päritvus on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust. Päritavuskoefitsent h 2väljendab geneetilise muutlikkuse suhteosa Vg tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest Vt antud keskkonna tingimustes. 0.6 näitab et fenotüübiline muutlikkus
populatsioon eksponentsiaalselt. Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon logistiliselt. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse biotoobi kandevõimeks. 2) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises(muutuvas) tasakaalus võivad esineda populatsioonilained. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. 3) kahanev e. regressiivne populatsioon sellise populatsiooni iive on negatiivne. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 4. Koaktsiad Koaktsiad, interaktsioonid organismide suhted Jaotuvad: 1) liigisisesed suhted s.o. liigi isendrühmade suhted a)ruumilised e. Territoriaalsed suhted
pikakasvulised pojad). Väärtuse 0 puhul korrelatsioon puudub. Inimestel on nii kasv kui kaal positiivses korrelatsioonis. Samas on kodulindude munade suurus ja nende arv negatiivses korrelatsioonis: kanad munevad näiteks vähem suuri või suuremal arvul väiksemaid mune. Paljude väärtuste vahel aga korrelatsioon puudub (näiteks korrelatsioon indiviidide kasvu ja IQ vahel). 8.9. Päritavus Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust. Multifaktoriaalsed tunnused on näiteks keha suurus, isendi viljakus, organismi vastupanu haigustele, vererõhu tase ja kolesterooli tase organismis. Selleks, et mõõta päritavuse osa tunnuse muutlikkuses, tuleb määrata tunnuse kogu
X= Xi /n · Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist enim indiviide. · Valimi varieeruvus varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. s2 = (Xi X)2 / (n 1) · Standardhälve ruutjuur valimi varieeruvusest. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? · Päritavus kvantitatiivse tunnuse (multifaktoriaalse tunnuse) populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilisest erinevusest indiviidide vahel · Kui päritavuskoefitsent on väärtusega 0,6, siis see tähenab, et fenotüübiline varieeruvus popultsioonis on põhjustatud 60% ulatuses geneetilistest faktoritest. · Päritavus koefitsent käib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta ja ainult teatud keskkonnatingimustes. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile.
isendite arvuga n. X = SXi/n Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Varieeruvus s² mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. s² = S(Xi X) ²/ (n 1). Standardhälve s kasutatakse valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks, ruutjuur valimi varieeruvusest. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? Päritavus - kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust. Päritavuskoefitsent näitab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikusest. Varieerub 0-1. 0,6 näitab, et suurem osa fenotüübilisest varieeruvusest on põhjustatud genotüübilisest erinevusest. 15
vanuserühmade osatähtsust. Elumus e ellujäämus. Mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Populatsiooni ellujäämus määratakse harilikult sugude või vanuserühmade kaupa, so populatsioonis pärast mingit kindlat ajavahemikku ellu jäänud isendite hulk protsentides. 8 Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu
keskmisest väärtusest erinevad. Valimi varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust (s 2) keskmisest punktist ja seda arvutatakse: s2 = Σ (xi – X)2/(n-1) Standardhälvet (s) kasutatakse hajuvuse iseloomustamiseks ilma ruutkorrutiseta arusaadavuse suurandamiseks. s = √s2 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7? Päritavus – kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikuse osa, mis on tingitud indiviidide genotüüpide erinevusest (genotüübilisest muutlikusest) Selleks, et mõõta päritavuse osa tunnuse muutlikkuses, tuleb määrata tunnuse kogu muutlikkus Vt ning leida selles geneetilistest erinevustest tingitud muutlikkuse Vg ja keskkonnateguritest tingitud muutlikkuse Ve osa. Seega: Vt = Vg + Ve Päritavuskoefitsient h2 - väljendab geneetilise muutlikkuse suhteosa Vg tunnuse üldisest
Kui iive sõltub tihedusest, on kõver s kujuline, populatsioon kasvab logistiliselt. Optimaalne arvukus e. keskkonna mahtuvus on s kujuline. 2.Normaalse e. stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid. 3. Kahaneva populatsiooni iive on negatiivne. Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber (normaalses populatsioonis) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised või aperioodilised. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed» hulgipaljunemised. Populatsiooni suurenemises seisval populatsioonil on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus, sest sellise populatsiooni korral on tõenäoline invasioon teistesse elupaikadesse, nad suurendavad areaali, katkestavad ruumilise isolatsiooni.
etoloogilist e. sotsiaalstruktuuri (hierarhia). Populatsioonidünaamika populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse kolm p. võimalust: kasvav populatsioon (iive positiivne), kahanev populatsioon ja stabiliseerunud populatsioon (polulatsiooni arvukus an dünaamilises tasakaalus esinevad populatsioonilained). Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Preadaptatsioon biosüsteemile kasulik funktsionaalne iseärasus, mis on olemas enne süsteemi sattumist sellesse keskkonda, kus see kasulikuks osutub.
Isegi kui pere loodaks alles 25-aastaselt ja lapsi sünniks keskmiselt 6,0, oleks populatsiooni kasvukiirus sama. 2) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus võivad esineda populatsioonilained. Noorte, keskmises elueas ja vanade isendite arvukus on enam-vähem võrdne Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. kasvav stabiilne kahanev 3) kahanev e. regressiivne populatsioon sellise populatsiooni iive on negatiivne. Vanade isendite arvukus populatsioonis ületab noorte isendite arvukuse. Keskkonnamahutavus e. kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad.
geenide lookuste poolt, mis sisaldavad hulga erinevaid alleele ning keskkonnategurite poolt, mis modifitseerivad genotüübi avaldumist (tunnuse modifikatsiooniline muutlikkus). Tekib küsimus, kui suures ulatuses on populatsioonisisene muutlikkus tingitud indiviidide geneetilisest heterogeensusest ning kui suures ulatuses erinevatest keskkonnatingimustest. Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust. Multifaktoriaalsed tunnused on näiteks keha suurus, isendi viljakus, organismi vastupanu haigustele, vererõhu tase ja kolesterooli tase organismis.
geenide lookuste poolt, mis sisaldavad hulga erinevaid alleele ning keskkonnategurite poolt, mis modifitseerivad genotüübi avaldumist (tunnuse modifikatsiooniline muutlikkus). Tekib küsimus, kui suures ulatuses on populatsioonisisene muutlikkus tingitud indiviidide geneetilisest heterogeensusest ning kui suures ulatuses erinevatest keskkonnatingimustest. Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust. Multifaktoriaalsed tunnused on näiteks keha suurus, isendi viljakus, organismi vastupanu haigustele, vererõhu tase ja kolesterooli tase organismis.
Teisisõnu sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni nad saavad võrdseks. Logistilise mudeli üks ennustus kehtib universaalselt – ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult. Globaalne probleem: inimpopulatsiooni eksponentsiaalne kasv planeedil Maa. 120. Tsüklilised populatsioonid, tihedusest sõltuvad ja sõltumatud arvukuse regulatsioonimehhanismid Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni,
annaabi.ee 
