Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pooltoodete tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
portsjon, roogade, praad, hautatud, praadimine, praetud, hakk, veiseliha, filee, hautamine, sealiha, paneeritud, välisfilee, lambaliha, vasikaliha, küpsetamine, tagaosa, 180g, sisefilee, sibul, hakkmass, kangid, turja, rullid, naturaalne, strooganov, tomat, kastmes, porgand, klops, kotlet, kondita, ristluu, riis, lihthakkmass, seen, linnuliha, pallidVALMISTATAKSE? PORTSJONITÜKIL PANEERIMA VÕI INE? TA TÜKELDUSK - UJU Romsteek Veise välisfilee 2 cm paksused Paneeritud Praetakse viilud, portsjonis 150- 180 g, Klops Veiseliha 1,5-2 cm paksused Paneerimata Hautatakse kintsutükk,seljatükk viilud,160 g,ovaalse kujuga. Gulja... Veiseliha,sealiha,vasikal Kuubikud 20-30 g, Paneerimata Hautatakse iha portsjonis 160 g. Risoto Kanaliha Tükid 20-30 g. Paneeritud Frititakse
tüümiani 12. punet 13. majoraani 14. loorberilehti Lihade marineerimiseks võib kasutada tööstuslikult toodetud marinaade Pooled maaitseainetest asetatakse nõu põhjale, neile asetatakse marineeritav liha. Lihale asetatakse ülejäänud maitseained ja marineerimisvedelik Suuri praade ja terveid fileesid hoiatakse marinaadis 1-2 ööpäeva, tükeldatud liha 2 tundi kuni 1 ööpäev jahedas kohas. Marineerimisvedelik kasutatakse ära roogade kuumtöötlemis ja kastmete valmistamisel. Lihatükke võidakse enne kuumtöötlemist maitsestada. Selleks segatakse maitseainete segu, mis tavaliselt koosneb soolast, pipardest, paprikapulbrist, karrist, maitsesooladest jne, või kasutatakse tööstuslikke maitseainete segusid. Lihatükid hõõrutakse sellega kokku ja lastakse veidi seista. Liha pooltooted võidakse ka paneerida. Kasutatakse nii ühe-, kahe- kui ka mitmekordset paneeringut. Enne paneerimist liha maitsestatakse.
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d,
Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi
.................................................................................................... 2 Pikitud liha:.......................................................................................................... 2 Liharullid:............................................................................................................ 3 Klopsid:................................................................................................................ 3 Väikesetükilised hautatud liharoad:.....................................................................4 Kastmes road...................................................................................................... 4 Asuu.................................................................................................................... 4 Guljašš................................................................................................................. 4 Raguu......................................
või rõhu all kupatamine ( seened, soolaliha soolase, kibeda, hapu maitse eemaldamine, mürkainete, toiduainete puhastamine blanseerimine toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine kuuma vee või auruga. (lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3
- makarone,spagette,nuudlid ja nim ühise nimetusega pasta. Kuivatatud pastasi tuleb säilitada kuivas jahedas ja ilma kõrvalõhnateta hoiukohas, eemal maitseainetest. Toorpastasid tuleb hoida külmikus, keedetud pastasi kasutatakse salatites ja vormitoitude valmistamiseks,piimasuppides,puljongites ja suppide koostisaineks.pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg)
Liharoad restoraniköögis Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see
· Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus : · Praadimine Keetmisviisid Kupatamine · Rohkes magedes vees · Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli
kuumtöötlusvõtetega road, vormitoidud, küpsetised Suurköökides kasutatakse liha ja lihatoodete kõrval ka subprodukte. SUBPRODUKT Kasutamine suurköögis Maks: Külmad ja kuumad suupisted, kastmed, hautatud ja praetud toidud, panni- ja veisemaks vasikamaks pajatoidud, vormitoidud, küpsetised seamaks broilerimaks pardi- ja hanemaks küülikumaks Neerud: seaneerud vasikaneerud lambaneerud Külmad ja kuumad suupisted, supid, kastmed, keedetud, hautatud ja praetud toidud, pajatoidud, vormitoidud, küpsetised
nõuab pikemat keetmist Vasika-, lamba-, küüliku ja ulukiliha on omamoodi eksootilised ja kalli hinna tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades noorveis ja noorveisest täiskasvanud veis ning mida vanemaks loom kasvab, seda tumedamaks liha muutub. Vasikalihaks nimetataksegi isase või emase noore veise liha. Piimavasikad on vasikad, keda on joodetud ainult Piimaga. Vanusejaotuse järgi on piimavasikad 2-4nädalased (tailiha: valkjas-heleroosa, rasv: valge- roosakas) ning vasikad 1-6 kuu vanused (tailiha: roosa-punakasroosa, rasv: võrdlemisi hele)
Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4
..............................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha............................................................................................................ 10 2
LIHA KUUMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Kuumtöötlemisvõtted Kao % veisepraad ahjus küpsetamine 15-30 lihakuubikud pruunistamine 20 hakkliha pruunistamine 25 hakkliha läbi kuumutamine 20 pehme liha keetmine, v pruunistamine, v hautamine 35 kondine liha(laba) keetmine ja luude eemaldamine 60 kana keetmine; rasva, naha ja luude eemald. 70 broiler küpsetamine; rasva, naha ja luude eemald. 60 maks pruunistamine, hautamine 25 SOOLA SISALDUS ROOGADES (antud %) % valmis toidu kaalust: liha ja kalaroad 0,7-1,0
Kuumad ja külmad joogid 196 8. Toitlustusteeninduse alused 203 Kliendikeskne teenindus toitlustuses 203 Teeninduse liigid 206 Toitlustusteenindajale esitatavad nõuded 208 Ettevalmistustööd teenindamiseks 211 Ruumide ja laudade kaunistamine 221 Roogade ja jookide serveerimise tehnika 223 Erinevate roogade serveerimine 230 Klientide teenindamise protsess 242 Selvelauad 248 Catering-teenus 260 9. Töökorralduse alused toitlustuses 263 Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263
................................................................................................25 3.4 Liha liigitamine........................................................................................................26 3.4.1 Linnuliha............................................................................................................26 3.4.2 Sealiha...............................................................................................................27 3.5 Veiseliha...................................................................................................................29 2 3.5.1 Lambaliha..........................................................................................................29 3.6 Pakendid ja pakenditete märgistamine.....................................................................30 3.6.1 Näited pakendi võimalikest märgistustest............
mis on hallika värvusega. Lihtsamad eelroad Et tänapäeval rosoljest õiget pilti saada, tasub seda valmistada ise, hoides kinni siintoodud ainete loetelust. Kogus Koostis- ja maitseained 400 g Peet (keedetud) 200 g Kartul (keedetud) 200 g Porgand (keedetud) 2 tk Heeringafilee 2 tk Hapukurk 2 tk Hapukamad õunad 200 g seapraad või keedetud veiseliha 3 tk Muna (keedetud) KASTE 5 dl Paksem hapukoor 1 tl Sool 0.5 tl Kange sinep Suhkrut lusikaotsaga Lõika kõik salatiained väikesteks tükkideks, pane veidi muna kaunistamiseks kõrvale. Sega kastmeks kokku hapukoor, sinep, sool ja suhkur. Sega tükeldatud ained kastmega läbi ning lase tund-kaks maitsestuda. Kaunista peenestatud munaga.
000 0.000 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.143 0.858 Mise en place: 1. Eemalda salatil katskised lehed ja pese lehed voolava vee all. Tahenda ja kuivata. 2. Poolita pestud kirsstomatid. 3. Lõika broilerifilee õhemateks viiludeks, maitsesta ja prae pannil kuumas õlis mõlemalt poolt kuldseks. 4. Lõika praetud Kastme lihaviilud väiksemateks ribadeks. Säilita kuni serveerimiseni. valmistamine 1. Puhasta ja haki küüslauk peeneks. 2. Haki ansoovisefileed. 3. Vahusta munakollane sinepiga 4. LIsa peene nirena, pidevalt vahustades õli, kuni kaste pakseneb. 5. Sega kastmesse hakitud küüslauk, ansoovisefileed, riivitud Parmesani juust ja sidrunist pressitud mahl. 6. Kontrolli maitset ja maitsesta soola ja pipraga. Krutoonide valmistamine 1
Kõrvuti soolaga võidakse lisada maitseaineid. Soolatakse seapekki, -jalgu jt. Soolatakse ka tooteid, mis lähevad edasisele töötlemisele suitsutamine, kuivatamine. Suitsulihatooted. Suitsutamisel avaldavad saadustele toimet temperatuur, suitsus leiduvad ained ning keedusool. Liigitatakse tooraine järgi sealiha-, veiseliha-, lambaliha- ja linnulihatoodeteks ning termilise töötluse järgi toorsuitsu-, kuumsuitsu-, suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse: soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted. Kõige enam valmistatakse sealihatooteid
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
