Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Milliseid helisid eristab inimene? Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on
katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse.
katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist. *tigu on sisekõrva kuulmiselund, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on teineteisest membraaniga eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse.
keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja looklevate kanalite süsteem, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist, Sisekõrva kuulmiselund on tigu, helihaisting. Normaalne kuulmine on 20-20 000 Hz, vananedes kuulmine väheneb, probleeme on just kõrgemate helidega, täielik puudumine on kurtsus(vigastused, viirus-ja bakterihaigused, tugev müra ja ravimid). Tugevust möödetakse dB (detsibellides). Väikseim tugevus on kuulmislävi. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad
õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad
nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked
Jalus on pisim luu inimkehas, u 3mm pikk.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud keskmise kuulmeluuga-alasiga. Alasi seotud jalusega, see toetub esikuakent katvale membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised
osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia
nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvikiud (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. 6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. 7) Puutemeel Seotud naha erinevates kihtides paiknevate mehhanosensoritega. 1. Aeglaselt adapteeruvad
Kuulmisteede tsentraalsed teed:Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega
Kuulmisteede tsentraalsed teed:Teonärvituumadest algavad närvikiud moodustavad trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele
ning see sagedus kantaksegi üle närviimpulssideks. 9. Kirjeldage vestibulaarelundi toimemehhanisme, millise teise meele toimimisel on tasakaalumeel oluline ja milles see seisneb? · Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) · Vestib.elundi moodustavad esik ja 3 poolringkanalit · vastutab süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi 10. Sensoorset homonuuklust vaadates on näha et mõned keha piirkonnad on sensoorses koores anatoomiliste proportsioonidega võrreldes üle ja mõned alapresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis välja kujuneda? 11. On juhtumeid kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist
Kuulmismeele assotsiatiivsed teed ühendavad parema ja vasaku ajupoolkera vastavaid alasid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarlilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnelunditeks, sest senorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfia. Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi
pimetähniks, seal puuduvad valgustundlikud rakud. · Kõrv- koosneb kolmest osast: *väikekõrv- kõrvalest, väline kuulmekäik, trummikile *keskkõrv- kolm kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), on täidetud õhuga, kuulmetäi *sisekõrv-jaotakse kaheks: *kuulmiselund (tigu) *tasakaaluelund (kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist: mõik ja kotike) · Maitsmine- on lahustunud ainete keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keele abil. Keele näsas on maitsmispungad, milles asuvad meelerakud. Maitse tajumiseks peab aine süljes lahustuma. Kokkupuutel meelerakuga tekib selles närviimpulss, mis kandub maitsmisnärvi kaudu suurajukoore maitsmispiirkonda. Seal toimu maitsete analüüs. Inimese keel tajub 4 maitset: magus, soolane, hapu,
Trapetskeha ja lateraallingu tuumades toimub ümberlülitus kolmandatele närvirakkudele, mille jätked lõpevad ülemises oimukäärus asuvas kuulmiskorteksis. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nim ka tähnielunditeks, sest sensorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga. Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine ja külgmine on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine
vasaku ajupoolkera vastavaid alusid, moodustavad ühendusi retikulaarformatsiooniga ning selle kaudu suurajukoorega. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Kilelabürinti täitvat vedelikku nimetatakse endolümfiks, teda ümbritsevat vedelikku perilümfiks. Tasakaaluelundis on 2 morfoloogilist allüksust tähnielundid (macula utriculi, macula sacculi) ja poolringkanalid (horisontaalne ja eesmine ning tagumine vertikaalne). Tähnide piirkonnas ja poolringkanalite ampullide alas esineb meeleepiteel millesse on paigutunud retseptorid
ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid mis tekitavad APd - Haptilised r – puudutus ja surve. Nii kiiret kui aeglast toimet vahendavad retseptorid. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite – AP. - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toimega. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. Vestibulaarne süsteem – tasakaal Kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes: - Oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel - Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid - Magus, soolane, hapu, mõru, umami Üks signaal läheb läbi taalamuse. Teine signaal läheb läbi hüpotaalamuse (hormoonid, eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju
Tähnielund: macula utriculi ja macula sacculi. Otoliitmembraan. Vestibulaarsed ripsrakud: sensoripotentsiaali teke. Poolringkanalid: cristae ampullares, cupula. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad närviteed. Esikunärvi tuumad ja nende olulisemad seosed teiste ajuosadega. Vestibulaarrefleksid. Nüstagm. Tasakaalumeele- ehk vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike. Neid nimetatakse ka tähnielunditeks, sest sensorirakud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel. Need ruumid on omavahel ühendatud mõigu-kotikese juha kaudu. Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga. Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning liikumise kohta ruumis.
Välimine retikulaarkiht Sisemine rakutuumade kiht Sisemine retikulaarkiht Ganglionirakkude kiht Närvikiudude kiht Sisemine piirimembraan SISEKÕRVA EHITUS. CORTI ORGAN. Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan Sisekõrva moodustavad perilümfiga täidetud luuline labürint ja selle sisse jääv endolümfiga täidetud membranoosne labürint Luulise labürindi moodustavad esik, kolm poolringkanalit ja tigu Membranoosne labürint paikneb luulise labürindi sees ja koosneb ühenduses olevatest põisjatest ja torujatest moodustistest Luulises esikus paiknevad mõik ja kotike Poolringkanalites paiknevad poolringjuhad Teokanalis paikneb teojuha Vestibulaar- e tasakaaluaparaadi moodustavad membranoossed poolringjuhad, mõik ja kotike Kuulmisaparaadi moodustab membranoosne teojuha
- Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjstusele ja temperatuurile. Aeglane toime - Haptilised r – puudutus ja surve. Kiire ja aeglane. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toime. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. - Vestibulaarsüsteem ehk tasakaal – kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes, oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju. Kaks somatosensoorset närviteed lahknevad siis kui selgmise närvitüve ganglionid seljaajusse sisenevad. Meeled lähevad risti (vasakut kätt juhib parem ajupool), info kolib teise poolde üle. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: Maitsemeele närviteed:
noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele võivad kuulmisnõrkus või kurtus olla põhjustatud heliedastushäiretest keskkõrvas (keskkõrvapõletik, kuulmekile purunemine). Kuulmist kahjustavad ka mõned antibiootikumid ja diureetikumid. TASAKAALUMEEL Tasakaaluelund (vestibulaaraparaat) paikneb koos kuulmisanalüsaatori, teoga, sisekõrva luulabürindis. Luulabürindi sees paiknevad 3 poolringkanalit, mille ampulliharjades paiknevad retseptorid. Kilelabürindi ja luulabürindi vahe on täidetud perilümfiga (sarnaneb koostiselt ekstratsellulaarvedelikuga, sisaldades palju Na+) ja kilelabürint ise endolümfiga (sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete
koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis. · Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf. ·Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. TÄHNIELUND · Tähnielundi sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli ovaalkotikesese mõikas (utriculus) ja ümarkotikeses (sacculus) tähnidel(maculae). Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Sensori rakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal-kui horisontaal suunalisel joonkiirendusele. · Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat
noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele võivad kuulmisnõrkus või kurtus olla põhjustatud heliedastushäiretest keskkõrvas (keskkõrvapõletik, kuulmekile purunemine). Kuulmist kahjustavad ka mõned antibiootikumid ja diureetikumid. TASAKAALUMEEL Tasakaaluelund (vestibulaaraparaat) paikneb koos kuulmisanalüsaatori, teoga, sisekõrva luulabürindis. Luulabürindi sees paiknevad 3 poolringkanalit, mille ampulliharjades paiknevad retseptorid. Kilelabürindi ja luulabürindi vahe on täidetud perilümfiga (sarnaneb koostiselt ekstratsellulaarvedelikuga, sisaldades palju Na+) ja kilelabürint ise endolümfiga (sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete tasakaalutähnidena, milleks on
raskusjõule reageerivad retseptorid. Nendeks on karvarakud, mis karvakesed peituvad sültja massi sees, mille peal oleval otoliitilisel membraanil paiknevad väikesed kaltsiumikristallid (otokooniumid). Pea asendi muutmisel sunnib nende kristallide raskus sültjat massi nihkuma ning selle tagajärjel retseptorite karvakesed painduvad nihke suunas. Inimene tunnetab pea asendi muutust raskusjõu suhtes. Teiseks oluliseks vestibulaarsüsteemi õõneskomponendiks on kolm poolringkanalit, mis paiknevad omavahel risti asuvates tasapindades (enam- vähem horisontaal-, sagitaal- ja frontaaltasapindades). Nendes poolringkanalites voolav endolümf reageerib pea pööretele teatud inertsiga ning sunnib poolringkanalites paikneva zelatiinkupli harja painduma liigutuse algul kiirendusele vastasuunas ning liigutuse lõppemisel aeglustumisele vastassuunas. Kupli harja paindumine painutab selles olevate
annaabi.ee 
