Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põllumajanduse ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
3500, omahind, 2200, müügihind, muutuvkulud, odra, 2400, tootmisomahind, kattetulu, kulurentaablus, käiberentaablus, kaubalisus, püsivkulud, müügitoodang, realiseerimisega, mõõtühik, 8400, täisomahind, 2800, hernest, tootmiskulud, müügitoodangu, 9800, rukist, 1520, 3520, 3960, 3750, 28000, hernel, müügitulu, otra, 4800, 204815. Põhivarade taastootmise varalised allikad. 16. Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on: 17. Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist
Suurim kiirus 50 50 50 40 40 40 50 - km/h Tühi mass kg 6205 6515 6330 6420 6450 6515 6290 6389 Lisatav mass kg 2795 2485 4170 2830 2550 4485 4710 3432 Ratta vahe ees cm 192 190 182 185 200 196 188 190 Katse tulemused Mootor (mõõdetud jõusiirdevõllil) Nimipöörded 2300 2300 2100 2200 2200 1800 2100 2143 p/min Võimsus 80,3 84,0 90,3 91,9 86,6 94,4 99,4 89,5 nimipöör. kW Kütuse erikulu 269 282 247 271 282 242 241 262 nimi- pööretel g/kWh Suurim võimsus 84,7 94,6 99,7 93,5 89,3 97,5 106,9 95,2 kW Pöörded suurimal 2003 1854 1950 1802 1905 1699 1903 1874 võimsus.
Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas) C. TOODANG-TOODANG (ressursside kasutus on muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust) 3. Maksimumi-miinimumi seadus Vahendite muutmise korral ilmnevad maksimumi-miinimumi seaduspärasused: · suurendades produktiivvahendite (lehmade) arvu üle optimaalse piiri, hakkab piima kogutoodang vähenema ja toodanguühiku omahind suureneb · vähendades produktiivvahendite (lehmade) arvu optimaalsest allapoole, kogutoodang väheneb ja toodanguühiku omahind suureneb. Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta.
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted
privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
Realiseerimise netokäive on arvestatud ilma maksudeta (käibemaks, aktsiisimaks jne). Järgmine kirjete grupp on kulud. Kulud kasumiaruandes on esitatud lähtudes tehnoloogilisest järgnevusest, vastavalt kulude funktsioonile. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ja kajastatakse ainult müüdud toodanguga (kaupadega) seotud kulud ehk müüdud toodangu omamaksumus. Tootmisettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest väljaminekutest. Kasumiaruandes on kulud ja tulud esitatud viisil, mis võimaldab teha informatiivseid kokkuvõtteid. Lähtutakse sellest, et ettevõttel on kaks tulu- ja kuluallikat: äritegevus(põhitegevus) ja muu tegevus (mittepõhitegevus). Äritegevuseks loetakse toodete ja teenuste müüki ja ka näiteks põhivara müümist. Mittepõhitegevuse alla kuuluvad need tulud
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
