Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu ja näitekunsti järgi; ning mõiste ise on üks mõtte ja loomingu, nagu rütm, emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india pillide kuningannaks. Sarod- on lautotaoline näppepill. Victra vina- meenutab steel-kitarri. Tanpura- on enimlevinud burdoonpill. Tablad- india trummid. Mridang- on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm. Shahnai- on valju häälega oboelaadne puhkpill. Pungi- on instrument mida mängivad maotaltsutajad. Jana-Gana-Mana ('Sina oled kõigi inimeste meelte valitseja') on India hümn.
Esimesed teated kirikuorelitest 9.,10. sajandist Suurte orelite kõrval väiksemad __teisaldatavad POSITIIV __kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy) Mängiti kirikus greg. Koraali saateks KESKAJA PILLID Hilisest keskajast RATASLÜÜRA __Kaasaskantav __Mängiti ilmalikku muusikat KESKAJA PILLID ALMEI TORUPILL TRUMMID Simone Martini. "Muusikud" 14.s.algus, fragment
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertori...
Suurte orelite kõrval olid ka väiksemad, teisaldatavad ehk positiivorelid ja kaasaskantavad, ka ühe käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni. Löökpillidest mängiti vaid raamtrummi ja tamburiini. http://et.wikipedia.org/wiki/Orel (18.11.2013) http://www.miksike
toovad esile löökriistad. Rasa on mõiste, mis tähendab emotsionaalset seisundit. Traditsioonide kohaseltpeab kunstnik väljendama mingit kindlat hingeseisundit, kusjuures ta ise ei ela seda läbi, vaid jääb kõrvaltvaatja rolli. India pillid: Sitar on 4-7 põhikeelega, mille juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuusaim mängija on Ravi Shnkar. Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Vicitra vina meenutab countrymuusikas kasutavat steel-kitarri. Õõnsast puutüvest korpus toetub kahele kaelabassist resonaatorile. Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli.
· Jaapani nukuteater · Inimsuuruses nukud · Nukke juhivad kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks abilist · Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamisen'i saatel vanu ballaade Geisad Geisad on kõrgelt haritud jaapani tütarlapsed, kes tunnevad hästi kirjandust, muusikat ja kunsti ning teenivad elatist seltskonnadaamidena Koto Kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Koto on 13, 17, 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Pilli siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen Pika kaelaga 3keeleline lautotaoline pill, mida mängivad ka geisad. Shakuhachi Traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt. Taikotrummid Hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja protsessioone alates 14. saj. Taiko trummide kõla peetakse puhta, jumalani jõuda
Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill. Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8- kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud, häälestuskruvid. Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. Balalaika - Vene rahvamuusika Trihord kitkutud muusikariista, 600- 700 mm (balalaika esmapilgul) kuni 1,7 meetrit (balalaika) pikk, Kolmnurksete kergelt kaardus (in XVIII-XIX sajandite ovaalne), puitehitis. Balalaika - üks vahendeid, mis on muutunud (koos suupill ja vähemal määral hornpipe) Muusikal sümboliks vene rahvast. Eluaseme liimitud, mitte eraldi (6-7) segmendi juht pika kaelaga kergelt kaardus seljatugi
emotsionaalset seisundit. Traditsioonide kohaseltpeab kunstnik väljendama mingit kindlat hingeseisundit, kusjuures ta ise ei ela seda läbi, vaid jääb kõrvaltvaatja rolli. Pillid Sitar · Sitar on 4-7 põhikeelega, mille juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuulsaim mängija on Ravi Shnkar. Vina · Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod · Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Tanpure · Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli. Mridang · Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal
saksamaa nimed olema. 1994 aastal tabas Estonia klavereid pankrot, sest Estonia nimeline laev läks põhja ja keegi ei tahtnud osta klaverit mille nimi on sama mis põhja läinud laeval. Enne toodeti üle 20000 klaveri ja veeti 71 riiki, ja praegu 14sse riiki. Ameerikas on need klaverid 3 korda kallimad umbes 1000000 krooni. Giid tutvustas ühte klaverit, mis tegi väga naljakat heli.Klaveril on 6 pedaali,mis täidavad erinevaid ülesandeid. Klavessiin (näppepill) (Eesti)17-18.sajand, klaveri sugulane.Mängides tõusevad plastmasskidakesed püsti. Valged on hoopis mustad (klaver). Tolle pilli tegi Peeter talve. Urmas Sisask on helilooja ja nad mõlemad elavad Jänedal. Harfi mängitakse 7 pedaaliga, mis on vajalikud toonide madaldamiseks ja kõrgendamiseks. Harfi mängijad Eestis on pigem naised aga Prantsusmaal on mehed. Koduorel (200a)unikaalne, Võrus toodetud.Mängis huvitavalt aga kuna see oli nii vana siis sellepärast kahises.
3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla
Soome rahvapillid Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest Karjapasunat kasutati signaalvahendina Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas. Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829. Esimesed lõõtspillid jõudsid läbi Ingerimaa ja Karjala Venemaalt 19. Saj teise poole alguses kotikaupmeeste ja sõdurite kaudu Soome
(tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla Mitmemehäälne orgaanum- esimene selline kirikulaul 10. Saj Peahääleks-Gregoriuse laul Kahte liiki: · Paralleel org.-hääled liiguvad paralleelselt
armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav) Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt
Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade. Koto- kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk roop, mille abil pilli häälestatakse. Koto siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen- pika kaelaga 3- keeleline lauataoline pill, mida mängivad geishad Shakuhachi- traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt Taiko- trummid- hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja proteseesioone alates 14.sajandist. Taiko- trummide kõla
Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8-kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud (vt. viiuli sõrmlaud), häälestuskruvid (vt. viiuli häälestuspulgad). Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. 1. Sõrmlaud 2. Pillikeeled 3. Roop 4. Häälestuspulgad 5. Lõuahoidja 6. Kõlakast 7. Kõlaavad 8. Poogen Poognal on puust selg ehk vibu ja selle külge kinnitatakse jõhvid Neid on kimbus koos kuni paarsada tükki. Poogna selles otsas, mida pillimees käes hoiab, on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks.
Põhiosa - lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb, dünaamilised elemendid 3. Lõpp Tempo ja dünaamika saavutavad haripunkti, lõpeb järsult kulminatsiooniga · MUUSIKAINSTRUMENDID o Keelpillid Vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga Sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, 19 resonaatorkeelt Sarod lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 resonaatorkeelt, pealt kaotud boanahast membraaniga Tampura burdoonpill o Puhkpillid Pungi kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru Flöödi-, trompeti- ja obodelaadsed pillid o Löökpillid Taldrikud Pilutrumm
Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill. Kitarr Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8-kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud, häälestuskruvid. Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. Mõisted: Poogen - Poognal on puust selg ehk vibu ja selle külge kinnitatakse jõhvid Neid on kimbus koos kuni paarsada tükki. Poogna selles otsas, mida pillimees käes hoiab, on kavala ehitus ja naljaka nimega asjake - konn- ja selle külge kinnitatakse jõhvid ühte otsa neid pingutada. Jõhve hõõrutakse kampoliga. See teeb nad karedamaks. Jõhvidega tõmmatakse risti üle pillikeelte, et need hakkaksid võnkuma. Keeli saab
Keelpillid: suurus, kuju erinev NB! Oluline keeled 1)Põhikeeled 2)Põhikeelte all resonaatorkeeled 3)Burdoonkeeled Sitar 4-7 põhikeelt, all heliseb kuni19 resonaatorkeelt, saab häälestada, sõrmlaua küljes häälestuspulgad Kuulame: sitar Vina peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks) Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks. Sarod lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament) Tampura burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng Puhkpillid: Flöödi erikujud Oboe erikuju Pungi maotaltsutajate pill, 2 toru (meloodiatoru ja burdoontoru), ülal need ühinevad Löökpillid: Tabla 1) Kõrgehäälestusega 2) Madalahäälestusega Kuulame: Tabla
-kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto. Hilisrenessansi madrigalist arenes välja 17. saj algul aaria e soololaul, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühmal või pisut suurema ansabli saatel.
-kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto. Hilisrenessansi madrigalist arenes välja 17. saj algul aaria e soololaul, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühmal või pisut suurema ansabli saatel.
1) Sissejuhatus vaikne ja aeglane, solist+tampura 2) Põhiosa lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb 3) Lõpp lõpeb järsult kulminatsioonis Keelpillid 1) vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga 2) sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, -19 resonaatorkeelt 3) sarod lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 res-keelt, pealt kaetud boanahast membraaniga 4) tampura burdoonpill Puhkpillid 1) pungi kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru 2) flöödi-, trompeti- ja oboelaadsed Löökpillid 1) taldrikud 2) pilutrumm 3) kõnelev trumm hoitakse kaenla all, mängitakse sõrmedega
Üks tänapäeva Euroopa tsitri esivanemaid on psalteerium, mille eeskujuks oli omakorda 11. sajandil Euroopasse jõudnud Türgi qanun. Psalteeriumid olid mitmesuguse kujuga lamedad kastid, algul ruudukujulised, hiljem kolmnurksed või trapetsikujulised. Psalteeriumi mängiti linnusulest plektroniga, mõnikord ka näpiti sõrmedega, hoides pilli süles või vastu rindu. Qin on hiina 7 keelega rahvuslik tsitter ja ilma roobita näppepill. Qin on kultuuri ja tsivilisatsiooni sümbol. Jaapani tsitrit nimetatakse kotoks ja see ehitati qin'i eeskujul. Jaapanisse jõudis 600 pKr. Kotost räägivad mitmed Jaapani rahvajutud. Suurem osa Euroopa tsitreid, mis on tänapäeval populaarsed Austias ja Lõuna-Saksamaal, on laudtsitrid. Sitar Sitar on suur pika krihvidega pillikaelaga lauto ja tuntium India muusikariist. Sel on tähtis roll klassikalises kammermuusikas, mida vanasti mängiti islamiusulistes ja hinduistlikes õukondades.
annaabi.ee 
