Teisest nukleotiidist lugedes saab määrata järjestikused initsiaatorkoodonid. Geneetilise koodi saab määrata koodonitele vastavate aminohapetega - nii saab määrata vastava valgufragmendi monomeeride järjestuse. 21. Mis on matriitssüntees, too näiteid? Matriitssüntees DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 22. Mis on polüsoom? Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannakse kokku ribosoomid. TAIMERAKK Tuumake-ribosoomide moodustumine. Rakutuum-kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakukest-kaitseb taimeraku sisemust, annab taimerakule kindla kuju, kaitseb taimerakku siserõhu eest Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide.
mRNA vahendusel proteiine / mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. koodon 3 järjestikust mRNA nukeotiidi. 1 koodon määrab 1 kindla aminohappe. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seaostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. stoppkoodon mRNA nukleotiidne järjestus (UGA; UAA; UAG), mis lõpetab translatsiooni. polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse sama aminohappelise järjestusega valke. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. struktuurgeen viirusvalkude süntees. replikatsioonigeen viiruse genoomi paljundamine. regulaatorgeen peremeesraku aktiivsuse mõjutamine viirusele soodsaks.
geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Nende rühma moodustavad bakterid ribosoom-nii eel- kui ka pristuumse tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rrna ja valgu molekulidest. Nendes toimub valgu süntees tsentriool-loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist
nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga) 3. leia kõige õigem vastusevariant prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a)seenerakud, b)taimerakud, c)loomarakud, d) bakterirakud.
ensüüme ja energiallkikana ATP-d ja GTP-d. 12. kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga.Iga tRNA mlokeul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminiohappe. 15. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Stoppkoodon mRNA nukleotiidne järjestus mis lõpetab translatsiooni.
koodoniga Fenotüüp ühe organismi tunnuste kogum Geen kromosoomi lõik, mis määrab 1 valgu molekuli sünteesi (mRNA sünteesi) Geneetika teadus, pärilikkusest ja muutlikkusest Genotüüp ühe organismi geenide kogum Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Molekulaargeneetika teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil Muutlikkus organismide võime omandada uusi tunnuseid Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema Pärilikkusorganismide võime säilitada vanemate tunnused ja anda neid järglastele Repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootorpiirkonnaga
*Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega. *Tuuma välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. *Siledapinnaline ER 1)Varusüsivesikute (glükogeeni) süntees 2)Lipiidide süntees 3)Bioaktiivsete ainete süntees 4)Ca2+ ioonid depoo lihasrakudes *Karedapinnaline ER 1) Kanalitel ribosoomid 2)Valkude süntees =>polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum. 3)Ribosoomides membraane pole *Sisaldavad rRna ja valgumolekule Golgikompleks *Koosneb membraaniga ümbritsetud okaathatest tsusternidest ja põiekestest ning neid ühendatavatest kanalitest *Ained satuvad sinna ER-i kanalitest *Toimub lõplik valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse. *Osaleb rakumembraani moodustaminel *Lüsosoomid moodustavad Golgi kompleksist Lüsosoomid
Toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes nt Geenid, mis avalduvad ainult kindla koe rakus nt silmaiirise värv Geenid, mis ei avaldu Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil Koodon mRNA molekuli nukleotiidi kolmik (triplett) Translatsioon: Toimub ribosoomides, toimumiseks on vajalikud mRNA, t RNA, ensüümid, aminohapped. Seostub komplementaarsuse alusel antigoodoniga. Polüsoom ühe mRNA-ga seostunud ribosoomide kogumik. KUIDAS KONTROLLITAKSE GEENIDE AVALDUMIST? Kontroll transkriptsiooni tasemel kui sageli, millal m RNA töötlemisel millised muutused enne translatsiooni RNA transpordil m RNA lagundamisel millised suunatakse lagundamisele Translatsioonijärgne kontroll millised valgud aktiveeritakse KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST. Mutatsioon muutus DNAs, mis tekib keskkonna toimel
lagundamine. Varustab raku ATP molekule Mükotoksiin- mõnete seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidid- bakterirakus esinev väike dna rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonnas eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiidid- membraanist koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse kolme kloro, leuko ja kromoplast Polüsoom- ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks.
Mitokonder-membraanidest kkoosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagnudamine. Varustab ATP molekulidega Mükotoksiin-(seenetoksiin)mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNArõngasmolekul, milles sidalduvad geenid on vajalikud kasvukekskonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoom-ühe mRNa molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot-oranism mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoom-nii eel- kui ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell Rõngaskromosoom-bakteriraku kormosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. Spoor-(eos)paljunemisotstarbeline rakk Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitmisel
17)osmoos-vee liikumine läbi memb kangema lahuse suunas 18)fagottsütoos -suured makromol läbivad membraani fagotsütoosi teel 19)tsütplasmvõrgustik -membraanidest moodus,põiekeste ja tsisternikeste süsteem ülesanded 1)ainete rakusisene liik2)ainevahetuslike protsesside toimumine 20)ribosoom-2osaline,koosneb rRNA-st ja valgu mol.rib.sünteestakse tuumakestes seejärel liiguvad tsüt,ku sosad kinnituvad tsütvõrgustiku,rib toimub valkude sünt ehk trans 21)polüsoom-ühe mRNA seotud ribo kogumik,mood,valgu süntteesi ajal 22)golgikompleks 1)rakusrakus sünteesitavate ainete vastuvõtmine2)valkude töötlemise lõpuleviimine 23)lüsosoom-on membraaniga ümbritsetudpõiekesed,mis sisaldavad lagundunud ensüüme 24)mitokonder-raku varustamine energiaga lõpule viia glükoosi lagundamine Tsütskelett-on valgulise koostisega võrgustiku tsütplasmas ,mis on rakkude tugi ja likumissüsteemiks
molekuli - RNA-polümeraas jõuab terminaatorini. - RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse · Tulemus erinevate RNA'de süntees(mRNA, rRNA, tRNA Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees siis öeldakse, et see geen avaldub. Üheaegselt avaldub u 10% geenidest. Selle tulemusena erinevad rakud oma ehituselt ja taktikaliselt. Translatsioon e. Valgusüntees. · Toimumiskoht: ribosoomid, mitokondrites, polüsoom · Toimumisaeg: kogu raku elutegevuse vältel · Komplementaarsus: mRNA: AUGC tRNA:UACG · Vajatakse: - Energia(ATP) - Aminohapped - RNA molekule(kõiki kolme tüüpi) - Ensüüme - Valgulisi faktoreid · Etapid: - mRNA ühineb ribosoomiga - esimene tRNA molekul seondub mRNA initsiaatorkoodoniga - ribosoomi siseneb teine tRNA
Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist.
lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus. Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgussüntees lõppeb ja seetõttu nimetatake neid stoppkoodoniteks.Seega mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse ja toppkoodon selle lõõppu. tRNA toob ribosoomi aminohappe ja koos kooodon-antikoodon paardumisega mõõtestab lahti geneetilise koodi.Antikoodon on tRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA komplementaarse järjestusega (Koodoniga) Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke.
2.Sünonüümsus(Ühele aminohappele vastab mitu koodonit nt: Leu=UUA ja UUG) 3.Ühetähenduslikkus(üks koodon määrab ära ainult ühe aminohappe) 4.Mittekattuvus(ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahte kõrvutiolevasse koodonisse) -initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne kolmik, millest algab valgu süntees (AUG) -antikoodon- tRNA 3 nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga -stopkoodon- mRNA nukleotiidikolmik, mis lõpetab valgu sünteesi. -polüsoom- mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum -denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur(mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, kiirguse tomiel) nt:muna vahustamine või praadimine -renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine nt: vahustatud munavalge vedelaks muutumine -peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist 2
Sünteesiks on vaja: ribosoom, mRNA molekul, tRNA molekul, AH , ensüümid, ATP energia, GTP energia. 1. MRNa ja ribosoom ühinevad 2. ribosoom otsib ülesse initsiaatorkoodoni 3. initsiaator tRNA seondub initsiaatorkoodoniga. Koodon, antikoodon peavad olema komplementaarsed 4. ribosoom liigub koodoni võrra edasi, siseneb järgmine tRNA. 5. AH jääkide vahele tekib peptiidside. Esimene tRNA lahkub ribosoomist jne. Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogum. Translatsiooni regulatsioon: * transkriptsiooni tasand kui toimub toimub ka valgu süntees. * mRNA molekulide lagundamine(kui ei vajata enam) E=ribonukleaasid
määravaid geene. Karüplasma- rakutuum poolvedel sisus. Primaarne lüsosoom- milles ensüümid lagundavad bakteri Sekundaarne lüsosoom- on läbinud Golgi kompleksi on tekkinud põieke jäätk ainetega. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse. Mitokonder- membraandisest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohapelise järjestusega valke. Ribosoom- nii eel-kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknv üksiks organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
Mutageen mutatsioone tekitav tegur Mikrotuubul Päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse. Mitokonder membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Nukleotiid Nukleiinhappe monomeer. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünt alustamiseks ühinema Plastiid membraanidest koosnev taimerakule omande organell. (kloro-,kromo-,leuko-) Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Populatsioon Samal ajal ühisel territooruiumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
toimub lipiidide ja sahhariidide Ensüümid-valgud,mis sünteed kindlustavad reaktsioonide toimumise. RIBOSOOMID Puuduvad membraanid. 2 Valgusüntees. Valgusünteesi osaline(mõlemad koosn ajal mood nad polüsoome. ribosoomi RNA-st ja valkudest. Polüsoom- ribosoomide kogum Mood tuumakeses, liiguvad millelt sünteesitakse sama valgu tsütoplasmasse ja kiniituvad molekule. karedale ER-le GOLGI KOMPLEKS Koosneb sistermikestest, Jõuab lõpuni valkude põiekestest ja kanalikestest, mis töötlemine. Valgud pkaitakse
kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasaabil. Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsiaator-tRNAst ja jääb viimasena ribosoomi sisenendu tRNA molekuli külge. Initsiaator-tRNA väljub ribosoomist. 12)mis on polüsoom(140) Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke 13)valgussünteesi tähtsus? Oma arengu käigus rakud kasvavad, diferentseeruvad, vananevad ja surevad. Kõigi nnde protsesside jooksul muutub rakkude vajadus sünteesitavate valkude järele. Koos sellega muutub ka geenide avaldumine: ühtedelt geenidelt mRNA transkriptsioon lõpetatakse, teistelt alustatakse või muudetakse transkriptsiooni kiirust
Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil Pinotsütoos- vedelike omastamine samal viisil Organellid raku sees: tsütoplasma võrgustik on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsistermikeste süsteem Ribosoom ..- on kaheosalne, koosneb RNA-st ja valgumolekulist Tehakse valmis tuumakestes, seejärel liiguvad tsütoplasmasse, kus osad kinnituvad ER-le. Ribosoomis toimub valkude süntees Polüsoom- ühe mRNA-ga seotud ribosoomide kogumik, moodustub valgu sünteesi ajal Ribosoomid on ka mitokondrites ja kloroplastide Golgi kompleks ...- membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste sünteem ÜL: 1) Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine 2) Valkude töötlemise lõpuleviimine 3) Valkude pakkimine sekrudipõiekestesse ja lüsosoomidesse 4) Rakumembraanil ja rakukesta uuendamine Lüsosoom ..
Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus. Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees.
TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK siledapinnaline karedapinnaline Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (koosnevad rRNA ja valgu molekulidest). Ribosoomi suurus on vahemikus 18 23 nm. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude süntees. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. Golgi kompleks- seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Avastati itaalia anatoomi Golgi poolt. Kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine skreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitkondrid on ümbritsetud membraaniga. On olemas ka sisemembraan
ER on seotud tuuma välismembraaniga. Siledapinnalise ER-i ülesanded: toimub varusuhkrute süntees; lipiidide süntees; lihasrakkudes paikneb Ca 2+ varu. Karedapinnalise ER-i ülesanne (pinnal asuvad ribosoomid): valkude süntees. b) ribosoomid sisaldavad rRNA-d ja valke, kuid membraane pole. Ülesanne: valkude süntees. (Polüsoom ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga) c) Golgi kompleks koosneb membraanidega ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest. Siia liiguvad ained ER-st. Ülesanded: toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine; moodustab lüsosoome; osaleb rakumembraani moodustamisel. d) lüsosoomid ühekihilise membraaniga kaetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme.
nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Koodon ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidi kolmik. Et sünteesida valku tuleb üles leida initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidi kolmik AUG , millest algab transkriptsioon ehk valgu süntees. Antikoodon - tRNA molekuli pealingu kolm nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi (sinised täpid päikesel). Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, kus sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valgu molekule. VIIRUSED: Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viirused on: 1)nukleiinhappe ja valkude kompleksid, 2)valgusmikroskoobis nähtamatud ainult elusrakkudest paljunevad parasiidid. Väljaspool rakke on viirused viirusosakesed - oma omadustelt kindla struktuuriga, kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on
KARE ER Kinnituvad ribosoomid Valkude süntees Ühenduses tuumamembraanidega SILE ER Süsivesikute ja lipiidide süntees Asub rakutuumast eemal 13. Ribosoomid TEKE Rakutuumas paiknevas tuumakeses EHITUS Koosnevad ribosoomi RNA-st (rRNA) ja valkudest Suurem ja väiksem alaüksus ÜLESANDED Valgusüntees - Polüsoom – ribosoomide kogum, mis osaleb sama koostisega valgu tootmises 14. Lüsosoomid TEKE Golgi kompleksist „pungub“ lüsosoom EHITUS Ühekordse membraaniga põiekesed ÜLESANNE Lagundavad vananenud rakuosi ja rakku sisenenud aineid (fagotsütoos) PRIMAARED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Ensüümvalke on vaja isoleerida raku sisekeskkonnast SEKUNDAARSED LÜSOSOOMID
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse. Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5
terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse. Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5
Geeni ekspressioon: translatsioon ja geneetiline kood Geeni väljendus on valk; kui rakul on vaja valku, siis tuleb lugeda vastavat geneetilist koodi. 1. Translatsioon mRNAl oleva info konverteerimine a/h järjestuseks ehk polüpeptiidiks Geneetilise info lugemine kahe etapiline: 1. Transkriptsioon sünteesitakse DNA matriitsil üheahelaline RNA molekul DNA matriitsil Valk ehk proteiin: Suure mol.kaaluga, lämmastikku sisaldav orgaaniline ühend Sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi. Polüpeptiidid koosnevad aminohapetest Aminohapped: Amino grupp (NH2) Karboksüül grupp (COOH) Tüüpiiselt on laetud kaks rühma a/h (NH3+ and COO) Vesiniku aatom R grupp (igal a/h erinev) 20 erinevat aminohapet: Lühendid kolmetähelised vahel ka ühetähelised Neli gruppi (omadused R grupist): 1. Happelisi (n = 2) 2. Alus...
Erinevate suurustega torukeste ja tsisternikeste süsteem. Jaguneb kaheks: Karedapinnaline ER – kaetud ribosoomidega, seal toimub valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi. Siledapinnaline ER – toimub sahhariide ja lipiidide süntees ja transport. Ribosoom. Kaheosaline – suurem ja väiksem alaüksus, mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNAst (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Ülesanne: valkude süntees. Polüsoom – ühe mRNA molekuliga seotud sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum. Ribosoomid paiknevad ER-i pinnal, neil puudub membraan. Golgi kompleks e lamellooskompleks. Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja neid ühendavad kanalid. Kõik need on ümbritsetud membraaniga. Torude sisepinnal on alati lüütilisi e lagundavaid ensüüme. Ülesandeks: valkude töötlemine, pakkimine, transport, olla membraani varuaineks (vajadusel
molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. mRNA koos tRNA-ga nihkub ribosoomi suhtes edasi, millega luuakse võimalus uue tRNA pääsemiseks ribosoomi. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini, millega seostub ensüüm lahutab mRNA, tRNA ja sünteesitud valgu. Translatsioon on universaalne protsess, mis toimub nii eel- kui päristuumsetes rakkudes. Siiski kulgeb valgusüntees erinevates organismides veidi erinevalt. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke. Transkriptsioon on valgusünteesi regulatsiooni esimene tasand. Teiseks võimaluseks on mRNA molekulide lagundamise kiirus (ribonukleoaaside abil). Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Uute viirusosakeste tekkimine on alati seotud peremeesrakkudega
vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid Kunagi olid mitokondrid iseseisvad bakterid, seda tõestavad: Membraan Rõngas DNA olemasolu Ribosoomide sarnane ehitus Pooldumisvõime Ribosoomid Organellid, kus toimub valgusüntees. Pisimad organellid rakus, mis asuvad vabalt tsütoplasmas või karedapinnalisel enoplastilisel retiikulumil. Ribosoomides toimub valgu süntees aminohapetest. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. Tsentrosoom Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist.
osakeste liikumine rakku (valged verelibled aka õgirakud) Organellid 1. Tsütoplasmavõrgustik aka endoplasmaatiline retiikulum (ER) ül. Ainete süntees ja transport Karedapinnaline ülesanne valkude süntees (ribosoomid) Siledapinnaline lipiidide ja sahhariidide süntees 2. Ribosoomid puuduvad membraanid. Ül. Valkude süntees. rRNA, valkude süntees Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogu 3. Golgi kompleks ül. Sorteerida sünteesitud valke, ümbertöötlus; osaleb rakumembraani moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb
· Biokeemiline modifitseerimine · Translokatsioon erinevatesse raku organellidesse · Degradatsioon proeasoomides, lüsosoomides 14. Aminohapete aktiveerimine ja aminoatsüül.tRNA kompleksi formeerumine amonoatsüül-tRNA süntetaas. Peptiidsidemete moodustumine translatsioonil peptidüültransferaas. Nekleotiidide ühendamine RNA transkriptsioonil ribosüümid (ligaasid). 15. Polüsoomid koosnevad ühest mRNA molekulist ja temaga seotud ribosoomidest. Kindel polüsoom sünteesib sama aminohappelise järjestusega valke.
Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus. Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks.Proplastiidid on plastiidide eellased. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Plastiidide üleminek-kloroplast-kromoplast(viljade valmimisel)kromoplast-kloroplast ja kloroplast-leukoplast. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk
· Säilitab päriliku informatsiooni (kromosoomid - enne raku jagunemist, kromatiin - kui kromosoomid on lahti keerdunud). Ribosoomid Nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis on kaheosaline mõlemad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Siis liiguvad tsütoplasmasse ja kinnituvad tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoomide kogumik polüsoom. (sisaldub ka mitokondrites, kloroplastides). Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib päristuumse raku tsütoplasmat. Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. III PT. Rakutuuma olemasolu alusel jaotatakse elusorganismid:
Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse
Varustab rakku ATP molekulidega. Mükotoksiin- (seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot- organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees.
lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist
Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomi suurus on vahemikus 18-23 nm. Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. 26.) Polüsoomi mõiste Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 27.) Lüsosoomi ehitus, ülesanne Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome (1951). Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümivalke, teised lagundavaid ensüüme
Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni. Nad ei sisalda membraani. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas oloevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule, osa jääb vabalt tsütoplasmasse ja neid leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Väljaspool ribosoome valkude sünteesi ei toimu. * Polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjekorraga valke. GOLGI KOMPLEKS- membraansüsteem, mis meenutab põiekeste ja kanalite kogumit. Koosneb üksteise kohal paiknevatest kanalitest ja nendest eralduvatest põiekestest. Kõik osad on ümbritsetud kanalikestega. Golgi komplekse on loomarakkudes kuni kümmekond, taimerakkudes võib arv ulatuda kuni mõnesajani. Ülesanneteks: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine
koostisse. mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. tmea ülesandeks on rakuvarustamine energiaga. mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõndasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. prokarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb mRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valkude sünteesimine rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toru, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell,milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega. mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum,mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk.
Tuuma ümber, kui ka kogu rakus · Siledapinnaline · Karedapinnaline (ribosoomidega ümbritsetud) ÜLESANDED · Raku sisene liikumine toimub läbi Eri ehk tsütoplasmavõrgustiku kanalite · Karedapinnalise ER-i pinnal toimub valgu süntees (ribosoomides) · Siledapinnalise ER-il sünteesitakse teatud lipiide, steroidhormoonide süntees, glükogeeni süntees. Ribosoomid: Koosnevad: rRNA + valgud ÜLESANNE valgu süntees! Leidub ER- peal ja tsütoplasmas Polüsoom: 1 mRNA-ga seotud ribosoomie kompleks. Golgi kompleks: Koosneb kolmest tsisternist ning selle ümber on ümarad põiekesed (lüsosoomid). Membraanne ehitus ÜLESANNE Valkude ümbertöötlemine ja pakkimine. BIOLOOGIA 2010 Lüsosoom: Ensüüme sisaldavad organellid, mis tekivad Golgi kompleksis. · Primaarsed sisaldavad mitteaktiivses olekus ensüüme · Sekundaarsed lüsosoomid ensüümid töötavad aktiivselt. Toimub rakule
Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega (energia arvelt, ensüümi abil), siseneb järgmine tRNA molekul , tuues kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe, tRNA otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, dipeptiid vabaneb initsiaator tarnast ja jääb viimasena sisenenud RNA külge, kestab kuni jõuab stoppkoodonini, sellega seostub terminatsiooni ensüüm, mis vabastab kõik reaktsiooni osapooled (valguahela, tRNA, mRNA, ribosoomid) Polüsoom- mRNAga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke Antikoodon- tRNA 3 nolekuli, mis komplementaarsed mRNA koodoniga Geenide avaldumine- geen on avaldunud, kui on toimunud transkriptsioon (korraga avalduvad 10% geenidest) sõltub RNA polümeraasi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga, ühineb, siis toimub Transkriptsiooni vead- 1 tagajärg ilmuvad valgud, mis põhjustavad raku muutumist vähirakuks 4 tüüpi geene 1
geneetilise koodi põhi aluseks kõik käib kolme kaupa Komavaba pole märget, kust algab ja kust lõppeb üks triplet. Tripleti algust nihutades sama rna pealt võib sünteesida kolm täiesti erinevat valku. Kolm positiivset sündmust on korraga võimatu teostada. Kattuvad geenid ei evolutsioneeru Universaalne Ühetähenduslik ei saa olla 0.5% erinevust Mittekattuv mRNA+ribosoomid reas: polüsoom tRNA antikoodon seostuv ots kuni siiani igale aminohappele vastab 3 tripleti keskmiselt, mõnele 4 tripleti, 2 tripleti ja mõi üksiki erinev. Esimene kolmik on kõige määravam. Aminohapped on tripleti osas ebavõrdsed. Geneetilise teabe avaldumise regulatsioon 1 RNA a. sünteesimine (+/) 2 RNAvalk: a. RNA varuks b. modifitseerimine c. pole kõiki komponente 3 Valk: a. Inaktiivne/ aktiivne b
Eristatakse siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku sellel paiknevad ensüümid, mis sünteesivad varusüsivesikuid ja lipiide ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku neil paiknevad ribosoomid. Ribosomid (membraanita) ... koosnevad suuremast ja väiksemast osakesest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ja valgumolekule. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses. Osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom ribosoomid, mis on seotud mRNA molekuliga. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomid ... ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse surnuid rakustruktuure, viiakse läbi pino- ja fagotsütoosi, kujundatakse moondega arengu korral ümber kudesid, viiakse läbi emaka taandareng sünnitusjärgselt, tagatakse ainevahetuse nälgimisel. Golgi [goldzi] kompleks (ühekordse membraaniga) ..
annaabi.ee 
