helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis. Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne. Põhitoon ehk toonika (T) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO > SI). Toonika ja pöörded põhikuju toonika kk. T (t) I pööre toonika sekstakord T6 (t6) II pööre toonika kvartsekstakord T64 (t64) duur moll M' J' J' J' J' R R R
Harmoonia Kooskõla ja orkestrile, mis jutustab Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest. Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika Ansamblile loodud Sonaat Kammermuusika zanr muusika Tokaata J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal Kirikulaul osa Kvartett 4.mängijast või lauljast koosnev Organum Keskaja 2-he häälne laulu zanr ansambel Kevad A.Vivaldi conceto grosso Kvintett 5
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla
Näit.: meloodiline moll üles R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused noodid ja võtmemärgid. NB! Duur-helistikke tähistatakse suure, moll-helistikke väikese tähega Põhitoon ehk toonika (T, t) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO > SI). Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO ning nootide e-f ja h-c vahel. Kõrgendus- ja madaldusmärk Diees kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his Bemoll madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks e, a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva kõrgenduse või madalduse.
annaabi.ee 
