Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Vastu võetud 28.06.1992 Jõustunud 03.07.1992 Põhiseadus võeti vastu rahvahääletuse alusel. Tänane põhiseadus on kehtestatud 1938. Aasta põhiseaduse preambuli alusel 1938. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Mina leian, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna mingi aeg võeti vastu samasooliste abielu
Ühiskonnaõpetus Millal ja mis alusel kehtestati Eestis tänane põhiseadus? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda.
EP-13 ÜHISKONNAÕPETUSE ARUTLUS Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta ja too näiteid ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta
hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus on tagatud. Artikkel 18 - § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma
laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele • Juriidilised isikud • Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) • Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades • Kohalikud omavalitsused • Erasubjektid Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes Põhiõigustest loobumine • Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda • Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Põhiõiguste piiramine
Artikkel 8. Õigus era- ja perekonnaelu austamisele PS § 26 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. ning sõnumite saladust. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende 2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda seadusega ja kui see on demokraatlikus muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi Artikkel 12
muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. §19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; 2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks;
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
õigus luua ühinguid ja liite. 5. Leia alljärgnevast EV PS-le tuginevast loetelust 5 inimõigust ja 5 kodanikuõigust Kodanikuõigus - õigus kuuluda erakonda - § 48 Inimõigus - õigus riigi ja seaduse kaitsele - § 13 Kodanikuõigus - õigus luua poliitilisi parteisid - §31 Kodanikuõigus - õigus kandideerida kohalikesse omavalitsusorganitesse - § 60 Inimõigus - sõjaväeteenistuskohustus - § Inimõigus - õigus vabale eneseteostusele - § 19 Inimõigus - õigus tervise kaitsele - §28 Kodanikuõigus - õigus riigi kaitsele välisriikides olles - § 13 Kodanikuõigus - õigus osaleda kohalike omavalitsusorganite valimistel - §156 Inimõigus - õigus vabadusele ja isikupuutumatusele - § 20 6. Leia loetelust ülesanded, mida president peab vastavalt PS-le täitma. 1) Koostab seaduseelnõusid. 2) Kuulutab välja seadusi. 3) Algatab põhiseaduse muutmist.
esindajate kaudu oma maa valitsemisest osa võtta. Artikkel 22. Õigus sotsiaalsele EVPS-s: Kellegi au ega head § 17. kindlustatusele ja tema nime ei tohi teotada väärikuse säilitamiseks ning tema isiksuse vabaks arenemiseks Artikkel 23. Igal inimesel on õigus tööle, EVPS-s: Eesti kodanikul on § 29. töö vabale valikule, õiglastele õigus vabalt valida ja soodsatele töötingimustele tegevusala, elukutset ja ning kaitsele tööpuuduse eest. töökohta. Kedagi ei saa tööle sundida. Artikkel 24. Igal inimesel on õigus puhkeajale ja vaba aja veetmisele, kaasa arvatud tööpäeva mõistlik
soovitav eelnõu § 14 POHIOIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Oiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus 1. Paragrahvi 14 eelkäijaks tuleb pidada J. Adamsi toogrupi eelnõu § 8 lg 1 teist lauset ja lg 2 (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1170). Assamblee too lõppfaasis lisati sätte teksti seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kõrvale kohalikud omavalitsused. Paragrahvil 14 on kolm olulist tähendust: Kõigepealt määrab ta sõnaselgelt kindlaks põhi- õigussuhte kohustatud poole, põhiõiguste adressaadid. Termin "tagamine" ulatub aga kaugema- le. Paragrahv sisaldab seetõttu puhtast põhiõiguste järgimise kohustusest kaugemale ulatuvat põhiõiguste tagamise kohustust, sätestades sel viisil üldise põhiõiguse korraldusele ja menet- lusele.
45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? 46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? 47. Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? 48. Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigi- asutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? 49. Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? 50. Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? 51. Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 52. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? a) Igal lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik b) Ainult nendel lastel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud c) Igal lapsel, kes on sündinud Eesti territooriumil 53
vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja
kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Kodaniku põhiõigused: § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste
Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992
Põhiseadus. 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Üks eesmärkidest on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade, kindlustada ja arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, probleemidest paragraafi täitmisel ühiskonnas. Lisa oma hinnang! § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi. Eestis on väga palju metsasi, kuhu on visatud prügi maha ning see näitab et looduske
põhiseadusesse. Preambula on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulast selgub, et konstitutsioon nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. 1992. aasta põhiseaduse preambula: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28
•PS ei näe rahvaalgatust ette, see on võimalik KOV. •Rahvaküsitlus- Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks “Kas Öist alkoholimüüki Tallinnas tulekspiirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt40 km/h-le? 2.5 Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel •Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS §19 lg 1 •Igaühe vabadus -Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS §19 lg 2) •Rahva vabadus •Õigluse idee •Õiguse idee 2.6 Demokraatia printsiip •Eesti on Iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik(PS §1) •Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas(PS §1)
Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel • Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS § 19 lg 1 • Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2) • Rahva vabadus • Õigluse idee • Õiguse idee Demokraatia printsiip • Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1) • Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS §1) • Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste
See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Keskpanga sõltumatus on iga hinnastabiilsuse tagamist esmatähtsaks hindava rahasüsteemi lahutamatu osa. Samas eeldab kaasaegne demokraatlik ühiskonnakorraldus igalt avalikke ülesandeid täitvalt institutsioonilt aruandmist oma tegevuse kohta. Riigikontroll Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev audiitor, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud. Riigikontrolli töötulemused on eelkõige suunatud Riigikogule, valitsusele ja avalikkusele. Riigikontrolli pädevuses pole kedagi karistada; samuti ei teosta ta ise võimu, vaid abistab ettepanekuid tehes neid, kes otsuseid vastu võtavad. Et Riigikogu ja valitsus saaksid Riigikontrolli sõltumatut analüüsi ja ettepanekuid kasutades avaliku sektori raha paremini kasutada ja riiki tulemuslikumalt juhtida, teeb
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus............................................................................
pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest (liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension); 2) kohustuslik kogumispension (pensioni teine sammas) rakendus 2002. aastal ja on kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist; 3) vabatahtlik pensionikindlustus (pensioni kolmas sammas) vabatahtlik leping. Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri), peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eestkostet, hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud jne) ning nõustavad inimesi, Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal on töötingimuste puhul järgmised:
Õigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt vanematelt võetakse hooldusõigus ära ja lapsed paigutatakse lastekodusse.Ka vanemate perekonnaliikmete peale on mõeldud.Kui näiteks vanainimese lapsed on tööealised ja ei saa jätta töökohustust täitmata,aga vanainimene peres vajab pidevat hoolitsemist,siis on selleks loodud meie riigis vanadekodud.Va
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välis
Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. 1920. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse: 1933. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu ja hiljem rahvahääletuse kaudu järgmise põhiseaduse: 1938. aasta põhiseaduse preambul:
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS;
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus aval
) - Inimeste õiguslik võrdsus (orjus, klassiühiskond, inimkaubandus, rassiline diskrimineerimine) - Identiteedi säilitamine (§26 Riik ei tohi eraellu sekkuda, v.a. juhul kui see toimub tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.) - Õigus ise vabalt otsustada (Pico; §19 (1) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.) Probleem: eutanaasia Kas ette teada kohutava haiguse puhul peab ootama nt lämbumissurma või sul on õigus ise otsustada? - Menetluse valdkond inimene peab olema subjekt (ei tohi muuta objektiks, instrumentaliseerida) Õigusriik (võimude lahusus ja tasakaalustatus, õiguskindlus, seaduslikkus, õiguskaitse) Mainitud §10 - ...kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. §6 Õigusriik
reguleerivad riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia Õigustloovad aktid, mille osas vaatleme õiguslikku ideoloogiat on Eesti Vabariigi põhiseadus ja karistusseadustik. Aktis endas sätestatuna on õiguslik ideoloogia ehk seaduse kirjapanemise eesmärk EV põhiseaduses kirja pandud põhiseaduse teksti eessõnas (preambulis) ja on esitatud järgmisel kujul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […]
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
