Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Põhiaistingud - sarnased materjalid

aisting, iksem, kompimine, hnade, haistmine, maitsmine, kolvikesed, rkkesta, kuulmine, rvide, kepikesed, maitsmisaisting, maitset, meeltel, rjel, seksuaalk, teravam, lugusid, kohanemine, ksteist, kuulmismeel, keskk, iksemad, nked, uavad, lesanne, alasi, jalus, mahub, mustade, pimedas, kepikesi, ultraheli, ajuosa, feromoonid, detsibellid, lemine
thumbnail
3
docx

Tunnetusprotsessid, aistingud

Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel ­ see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

TAJU JA AISTINGUD esitlus

Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid, kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist Kuulmisorganiks on kõrv Kõrv jaotub välis-, sise- ja keskkõrvaks Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus Maitsmismeele abil saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti Haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel - ninasõõrmete ja suuõõne kaudu -

Psühholoogia
48 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine

Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad.

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Psühholoogia 10. klass - Taju, aistingud

TAJU KONSTANTSUS ­ PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON ­ EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON ­ HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI ­ HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI ­ HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU ­ MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR ­ TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON ­ TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. ­ AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-, VALU-, TASAKAALUAISTING. MIS ON TAJU, MILLE POOLEST ERINEB AISTINGUST? ­ TAJU PEEGELDAB MEID ÜMBRITSEVAID OBJEKTE JA NÄHTUSI TERVIKLIKULT; TAJU

Psühholoogia
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine

Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine · Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Konspekt

Valust tingitud kiire reaktsioon. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisege seotud protsessid. Koor on u. 3mm paksune närvikude. Eristatakse 4 sagarat: 1. Otsmikusagar- liigutuste planeerimine, teostamine ja kontroll 2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3

Psühholoogia
109 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Silm ja nägemine, kõrv ja kuulmine

ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb luubiga, lääts muudab kuju sõltuvalt sellest kui kaugele vaadatakse, ripslihas tõmbub kokku siis kui lähedale vaadata ja silamlääts on kumeram, kui lõtvub siis vaadatakse kaugele ja lääts on lame. Läätseees on vedel ja taga on sültjas vedelik, mis moodustab klaaskeha, lääts koondab ja suunab kiired võrkkestale. Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) .

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam ­ sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus ­ info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess ­ aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja ­ Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tunnetusprotsessid

TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuulmine-haistmine ja maitsmine

Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Meeled ja aisting kordamisküsimused

Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting ­ füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt ­ kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria) kinesteesia - lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad infot meie keha liikumisest

Tunnetuspsühholoogia ja...
72 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Meeled, aistingud

1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception)­ protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput ­ mõlema küljel taga pool, magusat ­ keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru

Tunnetuspsühholoogia ja...
191 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida

Psühholoogia
154 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine),

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel

Psühholoogia
34 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv

Psühholoogia
188 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Meeleelundid ja meeled

puhul aga erutuse määr. Nägemine - silm. Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed ­ hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel. Optiline närv on närvisõlm, mis jookseb kummastki võrkkestast Stiimuliks on valgus. Nägemist peame me ise kõige tähtsamaks ja võtame seda informatsiooni ajusse kõige tõesemana ( kuigi see vahel ei pruugi nii olla ja nägemine võib meid petta).

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Psühholoogia ja loogika

2) Reliabiilne (usaldusväärne) ­ andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3) Normeeritud ­ testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud ­ võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting ­ on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ­ ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel)

Psühholoogia
156 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Psühholoogia alused konspekt

kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonda. Närviprotsesside (er ja pid) vastastikune induktsioon – erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess. Tunnetusprotsessid Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.  Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus).  Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega.  Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile - ärritaja (meeleorganile mõjuja), ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess).  Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Inimene

silmaosad on puudu vasakpoolsel joonisel! http://www.tahvel.ee/wiki/images/a/a4/Silm.jpg Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga, mis on sültjas ning nimetatakse klaaskehaks. Lääts koondab valguskiired võrkkestale, mis asub silmamuna tagaosas. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed eristavad musta valgest ja kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas. Veresooned asuvad silma ümbritsevas keskmises kestas, mida nimetatakse soonkestaks. Silmaava vastas asuvad ainult kolvikesed, seda kohta kutsutakse kollatähniks. Kollatähnis on inimese nägemisteravus kõige suurem. Pimetähn on koht võrkkestas, kust siseneb nägemisnärv, selles piirkonnas pole nägemisrakke. Nägemine.

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

või siis oma mõju alles hiljem avaldavad. Järglastele ei pärandu tegelikult vanemate tunnused otse, vaid nende tunnuste avaldumist võimaldav geneetiline info. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime ka väliskk mõjust ning isendi soost. Pärilikkuse informatsioon­ genotüüp. Info realiseerimisel tekkivad ja avalduvad kehalised ja käitumuslikud eripärad-fenotüüp. Paljud in psühhofüsioloogilised omadused on kaasa sündinud ­ muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp. Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Kaasasündinud on ka kõrgema närvitalituse tüüp, mis psüühikas avaldub peamiselt erutus- ja pidurdusprotsesside suhteliste ja absoluutsete omadustena. 1 protsessi domineerimine võib sõltuvalt kasvu- ja arengutingimustest kujuneda isiksuse psüühiliseks omaduseks (nt impulsiivne

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) ­ arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori

Psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Meeleelundid

................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9

Psühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Silm

Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi ­ keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud?

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

psüühiline protsess. On meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Tunnetusprotsessid liigituvad sõltuvalt sisust: Sensoorsed ­ kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus 12 on aisting. Pertseptiivsed ­ tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. Mnestilised ­ tunnetatust luuakse mälukujundid. Intellektuaalsed ­ mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse ­ moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele järgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripära.

psühholoogia
48 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju ­ Tähelepanu ­ Mälu ­ Kujutlus ­ Mõtlemine ­ Fantaasia : Sensoorsed ­ Pertseptiivsed ­ Mnestilised ­ Intellektuaalsed ­ Meeleline tunnetus ­ aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus ­ Ärritatavus ­ evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja ­ iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus ­ mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ­ ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor ­ tundenärvi lõpmed Analüsaator ­ selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud

Ülevaade psühholoogiast
113 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Bachmann ja Maruste

Aisting ­ on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. On meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Taju Mälu Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Tunnetusprotsessid liigituvad sõltuvalt sisust: Sensoorsed ­ kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. Pertseptiivsed ­ tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. Mnestilised ­ tunnetatust luuakse mälukujundid. 39 Intellektuaalsed ­ mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse ­ moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele

Sissejuhatus psühholoogiasse
272 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maitsmine, nägemine

Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Psühholoogia

Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone. Hallutsinogeenid muudavad taju ja tekitavad hallutsinatsioone, võivad põhjustada ka paanikat, psühhoose ja õudustunnet. 21. Aisting ­ peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised suhted 22. Aistingud liigitatakse: välisaistingud (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) ja siseaistingud (tasakaal, valu). Taju liigitatakse: ümbritsevate objektide taju, liikumistaju, ajataju ja ruumitaju 23

Psühholoogia
124 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

arusaamine, muusika kuulamine. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ­ ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne ­ seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju. Assotsiatiivne ­ kõrgemad protsessid, nagu mõtlemine, mälu, keel. 8. Aistingud. Aisting on psüühiline protsess, mis peegeldab objektide, nähtuste, vm üksikuid omadusi. Aistingut on vahetult seotud inimese meeltega. Põhimeelteks arvestatakse viite, aga neid on inimesel rohkem (10­12 meelt). Aistingu tekkimiseks on vaja füüsilist ärritajat, mis avaldab mõju retseptoritele, mis omakorda paneb tööle füsioloogilise protsessi. Sellest tekib psüühiline protsess, mida inimene tajub aistinguna. Iga meel peegeldab asja ükskuid omadusi.

Psühholoogia
289 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun