Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhiaistingud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aisting, ärritaja, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, kolvikesed, kepikesed, aistingud, mahub, mustade, hallide, kanapimedus, võrkkestas, kepikesi, pimedas, värvipimedus, daltoonikud, röntgenkiirgus, kuulmismeel, trummikile, keskkõrv, luud, alasi, haamrike, jalus, tigu, võnked, kuuleb, ultraheli, koerad, psüühikale, detsibellidTARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min),
Valust tingitud kiire reaktsioon. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisege seotud protsessid. Koor on u. 3mm paksune närvikude. Eristatakse 4 sagarat: 1. Otsmikusagar- liigutuste planeerimine, teostamine ja kontroll 2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3
motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l
filosoofe. Uuris paljusid psühholoogilisi teemasid ja tema üks lemmikutest küsimustest oli see, et miks me ei näe maailma ümberpööratult. Tema lähenes sellele nii, et kust me teame, kas asi on ümberpööratud või mitte. Ta küsib, et kui kõik on ümberpööratud, siis millega seoses me võrdleme, kas asjad on ümberpööratud või ei. Ta väidab, et sellist probleemi psühholoogilises mõttes ei ole see on pseudoprobleem. Teiseks ta esitas küsimuse, kust me teame, kas meie aistingud on õiged või ei ole, sest me saame oma aistinguid kontrollida vaid mõne teise aistingu kaudu. Sellest tulenevalt tekib tema jaoks probleem, et kas me siis nüüd ikkagi teame, et kas maailm on olemas või ei ole seega ta arvas, et maailma olemasolu vajab veel tõestamist. 18.-19. Sajand * 1879 aastat võib lugeda tänapäeva psühholoogia alguseks, kus Wundt lõi esimese psühholoogia labori. * Rousseau 1712-1778 a
Inimese võime ise suunata oma mõtlemist. G. Berkeley Kõrge inglise vaimulik. Tundis huvi filosoofia vastu. Uuris palju ja tegi tähelepanekuid inimese taju kohta(miks me ei näe maailma tagurpidi? võrkkest). Huvitus ka psühholoogiast, uuris, kas on mõistlik mõelda, et silm pöörab kõik tagurpidi (võrk või mitte). Kõik teabe saame välisilmast. (kuidas saan kontrollida, et aistingud on õiged). Oleme ainult oma aistingute maailmast. Psüh ideed 19.sajandil Rousseau, Helvetius. I. Kanti mõju teadusliku Psüh tekkimisele Rousseau uued vaated kasvatusele, laste arengule. Arvab, et inimene on sündides loomupäralt hea. Temas on loomupärane hea alge, rikuvad kasvatus ja ühiskond. Inimene peab elama ühiskonnast eraldi metsas. Arvas, et lapsi ei peaks kasvatama, siis tuleb hea alge välja.
Psühholoog võib ainult kirjeldada oma vaimseid seisundeid, milles ei saa ka lõpuni kindel olla. Võib öelda, et kogu 19. sajand kulus Kanti teeside ümberlükkamiseks: 1) psühholoogia võib jõuda üldkehtivate tõdedeni 2) psüühika kirjeldamiseks saab kasutada matemaatikat 3) Seda saab uurida eksperimentaalse meetodiga. Kõige raskemini tundus olevat ümber lükata kolmandat punkti. Sisevaatluse teel oli raske uurida, kui palju asju mahub korraga teadvusesse. Sellele leidis lahenduse soti filosoof William Hamilton, kes avastas lühiajalise mälu mahu herneste katse abil, milleks kujunes 7+/-2 ühikut. Peagi leiutati viise, kuidas eksperimentaalselt uurida taju, mälu, mõtlemist ja teisi psüühilisi protsesse. Katsed näitasid, et protsessid allusid kindlale korrapärale ja neid on võimalik kirjeldada reeglite või seaduste kujul. Seega sai väga edukalt kasutada ka matemaatikat.
aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal
erutuse läbiminekut sünapsist ja võivad esile kutsuda lihase krampe. Ained, mis takistavad postsünapsimembraani depolarisatsiooni, blokeerivad erutuse ülekande närvilt lihasele ja põhjustavad lihase halvatusi. Ühekordsele ärritajale vastab isoleeritud lihas kokkutõmbega mida nim üksikkontraktsiooniks ehk tõmmakuks. Sellel eristatakse kontraktsiooni- ja lõõgastumisfaasi. Kui teine ärritaja langeb eelmise tõmmaku kontraktsiooni- või lõõgastumisfaasi, siis kontraktsioonid summeeruvad ja tekib lihase tetaaniline kontraktsioon. Kokkutõmbe amplituud on ulatuslikum kui tõmmakul. On osaline ehk hambuline teetanus ning täielik ehk sile teetanus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi ehk toonuse, sest neile saadetakse närvikeskustest eferentseid impulsse. Samal ajal saavad keskused aferentseid signaale lihaskiu pikkuse ja pinge
membraanil pidurdav postsünaptiline potentsiaal. Pidurdav postsünaptiline potentsiaal tekib neurotransmitterite toimel, mis suurendavad postsünaptilise membraani läbilaskvust Cl - või K+ ioonidele. Esimese sisse- ja teise väljaliikumine vastavalt nende kontsentratsioonide erinevusele rakusisese ja -välise keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud-
liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine),
- Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine ja vereringe, tasakaal.
TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II
Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine.. .LÕHN enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on 2. LOENG tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta ja malaaria. Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
