Memento mori – mõtle surmale Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga hääl on suur
c) räägib Trooja põgeniku Aenase seiklustest ja kuidas ta Itaalias kanda kinnitab d) armusuhted Kartaago kuninganna Didoga Horatius · 65 kuni 8 eKr · vabaks lastud orja poeg, vaatamata sellele sai hea hariduse · Maecenase abiga tema tähtsus kasvas ja sai keiser Augustuse sekretäriks · põhiliselt lõi oode · ,,Aes poetica" ehk luulekunst · epistel ehk läkitus kellegile Ovidius · 43 eKr kuni 17 pKr · jõukast perekonnast ja hea haridusega · keiser Augustuse pagendas ta Musta mere äärde · küsis andestust, aga ei antud (Augustus, Caligula) · tema loomevormid: 1. armastusluule 2. mütoloogiline luule 3. pagulusluule · ,,Amores" armastuslaulud, eleegia (kaebelaul) kogu
Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed. *Exegi monumentum üks tema tuntumaid oode (,,püstitan endale monumendi"). Oli ka luuleteoreetik (,,Art Poetica" poeem luulekunstist). Võtab kokku Horatiuse seisukohad sellest, kuidas luule peab olema värsivormis luuleõpik (klassikalise rooma luule mõjud, teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega. Horatius küllaltki uuendusmeelne luuletaja peaks keelde suhtuma vabalt, julgema mängida,
Üldine on see, milliseid asju
See on kaasasündinud, matkimine annab naudingut. Komöödia matkib halvemaid inimesi, tragöödia paremaid. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. 21.Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tõsine ja lõpetatud, jäljendab tegevust ja tegevuses olevaid inimesi, kasutatakse kõrgkeelt, matkitakse tegevuse kaudu. Peaks kaasa tooma puhastuse. 22.Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Horatius ars poetica ehk läkitus Pisodele. Normatiivne poeetika, sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt Augustinuse klassitsism. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav, luuletaja pole geenius vaid käsitööline. Marco Vida de arte poetica, esimene renessansiaja katse anda süsteemset ülevaadet poeesia olemusest. Luuletaja vajab inspiratsiooni aga ka koolitust.
Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi Liber. 14) Vergilius: karjaselaulud, eepos „Aeneis“ – Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. See idee ajendab kõiki Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. „Bucolica“, „Georgica“. Horatius: „Ars poetica“. Klassikalise esteetika järgi peab teos olema lihtne, terviklik ja harmooniline. 15) Caesar: „Märkmed Gallia sõjast“ – ajalooline kirjandus. Cicero: kõnekunst, kõneõpetuses tähtis roll Õp lk 53 Rooma teatreid ei ehitatud mäeküljele, vaid lauskmaale ja piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Näidenditest koori kadumisega polnud enam vajadust orkestra järele
Lüürika pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Dramaatika Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge Eepika 1498) Horatius (65-8 e.Kr.) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars heksameetris) – esimene renessanssaja katse anda poetica’ks süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja normatiivset tüüpi poeetika, mis sisaldab eeskirju teatud vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua kirjandusliku voolu seisukohalt - Augustinuse aja rooma täiuslikku kunstiteost.
loomeprotsessist. 10. Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. - Poeetika - õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks) - Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.() - Immanentne poeetika - kirjeldab, mida kirjanik nt romaaniks peab (nt romaani Sissekirjutatud. (). 11. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? - Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a
Horatius sõpruseluule keskendub sõprussuhetele üksnes meeste vahel, inimeste sõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest, ei pidanud niivõrd tähtsaks vooruslikkust, vaid lahkust ja rõõmsameelsust. Filosoofilises luules on Horatius mõjutatud epikuurlusest ja stoikudest, ta kirjutab kuldsest keskteest, elu naudingute otsimisest, mõistlikkusest ja mõõdukusest ja oma osaga leppimisest. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. ,,Ars poetica" on kirjutatud hiljemalt 10 eKr; aines vaheallikate kaudu Aristotelese õpikust ,,Poeetika", kes oli ka peamine eeskuju. Teost iseloomustab näiliselt ebasüstemaatiline teemade käsitlus, pearõhk on komöödia ja tragöödia käsitlemisel. Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk- ja uusaja, mõjutas Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. sajandini. 122
ei näe hing, mis pole ise ilus. Iga millegi tegija peab olema tugevam tehtavast, sest ta peab endast osa ära andma. Me ei näe asja ilu siis, kui see on väljaspool meid, vaid kui see siseneb meisse. Kui keegi imetleb midagi, mis on tehtud millegi teise järgi, suundub ta imetlus sellele, mille järgi on see tehtud. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile “Luulekunstist” ehk “Poetica” polnud määratud avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles midagi lektorikonspekti taolist. Võib olla mõne Aristotelese õpilase poolt kirjutatud, redigeerimata ja vasturääkivustega. Aristotelese arvates looming on jäljendamine – jäljendatakse kas erinevate vahenditega, erinevaid asju või üleüldiselt erinevalt. Jäljendusi kujutatakse värvide ja vormidega, häälega, sõna ja harmoonia abil. Jäljendajad jäljendavad tegevuses olevaid inimesi (head ja halvad).
Esindajad: Gallus, Propertius, Tibullus, Ovidius, Sulpicia. 120. Q. Horatius Flaccuse luule lühiiseloomustus: mida ta tõi Rooma luulesse, millistel teemadel kirjutas; millised olid tema luulet iseloomustavad märksõnad? Teemad: armastusluuletused, sõprusluuletused, poliitilised luuletused, filosoofiline luule, luulekunsti ülistused, religioossed hümnid jumalatele. Märksõnad: lühiduse ideaal, lihvituse ideaal, harituse ideaal, lihtrahva (pööbli) põlgamine. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel. Eeskuju Aristoteles. 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Need väljendid pärinevad Horatiuselt. carpe diem elu naudingute otsingud exegi monumentum olen püstitanud ausamba non omnis moriar ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid.
ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid, niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid. 44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Noorpõlves kuulus Horatiuse sümpaatia vabariiklastele ning ta osales 42. a Philippi lahingus. * värsskirjad tuntuim neist ,,Läkitud Pisodele" e ,,Luulekunst" ( ,,Ars Poetica" ) *Carmen saeculare ( kultushümn pidustuste jaoks ) *"Carmina" ( ,,Oodid" ) kasutas väga erinevaid stroofe. Raske autor tõlkijatele. Teemad: armastus. (rahulik, mõõdukas), sõprus oli olulisem. Oli ka ajaloolisi motiive. Dulce et decorum est pro patria mori ! on meeldiv ja kaunis surra isamaa eest 45. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed?
Ründav ja pilkav stiil. Lüürilistes värsimõõtudes luule. Translatio imperii. Ka satiiri. Teemad: armastusluule (nõuanded armuhädade puhul, satiiriline lähenemine, koomilised olukorrad), sõprus (lähedane, meeste vahel, veinijoomisel oluline roll), Rooma poliitika ülistus, luulekunsti ülistus, religioossed hümnid jumalatele. Ideaaliks lühivormid, lihvitus, haritud ja peen, linnalikkus, lihtrahva põlgamine. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Põhineb Aristotelese "Poeetikal". Siit pärit palju tuntud sententse. Pearõhk komöödial ja tragöödial. 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Horatius. Tähendused vastavalt "püüa/naudi päeva" (ebausu ja ennustamise vastu
Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Vabariigi pooldaja, pooldas Cassiust ja Brutust. Püüdis hoida vaimset iseseisvust ja eraelulust puutumatust. Kirjanduslik pärand suur. Jambilised luuletused ehk epoodid. Kirjutas ka satiire, mis polnud küll teravad, ent filosooilised. Kirjutas ka värsskirju, mis mõeldud eraldi kirjandusteostena. ,,Ars Poetica" ,,Luulekunst" - värsskiri, hilisemal ajal suureks eeskujuks luuletajatele. Klassikalise esteetika järgi peab olema teos lihtne, terviklik, harmooniline. Luuletaja peab valima teema vastavalt võimetele ja maitsle. Teose osad peavad olema kooskõlas omavahel; ilunõuet rikuvad kõrvalepõiked, kunstlik käsitluslaad. ,,Carmina" e Oodid tähtsaimal kohal tema loomingus; ise kavandas 3 raamatut, hiljem sai neljanda raamatu ka juurde. 3
kes kirj tundelises bukoolikas. H kirj luuletusi alguses rooma teemadel. Epoodides on rohkelt autori kaasaegset pilkamist ja pilte Rooma argielust. Ironiseerib väikekodanikke. Oodid ehk ülistuslaulud sis manitsevaid, jumalate poole pöördmist. Õpetlik hoiak. Temalt pärit carpe diem. Teos ,,Epistulae" ehk ,,Läkitused" oskuslikult kirja pandud. Autor pöördub lugeja poole sinavormis. Intiimne. H ilmutab enesekriitikat. Paljastav hoiak. Autoportree Hst endast. ,,Avs poetica" ,,Luulekunst", seab ennast kirjandusteaduse ajalooteljele. Nimetatud ka Augustuse ajastu manifestiks. Kuidas äta tunda halba luulet armetud read. Milline peab olema hea luuletaja? Peab olem töökas ja andekas. Poeet peab palju teadma. Pead teadma maailmaasju. Lihtne, terviklik, tasakaalukas luuletus. Sõnade osav seostamine teeb vana sõna uueks. Pustab nalju ja teravmeelsusi. Taunib ,,sisult armetuid ridu".
Ta oli esimene, kes pani kirja mõtted sellest, milline peab olema kunst, n-ö reeglid. Kunsti põhiprintsiibiks pidas ta looduse peegeldamise nõuet, peegeldumise idee kandub edasi 19. sajandi Euroopa romaani. Diderolt' pärineb mõte ilu objektiivsusest ja sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peavad olema tõepärased. Osa Diderot' kirjutisi on pühendatud draamakunstile. Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileau'le. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid: tähtis inimene, olukorrad, tähtsad sündmused jne. Boileau kirjutas draamasid ka ise, aga ei räägi mitte üksnes draamareeglitest. Diderot on üks nendest, kes toob sisse üldse draama mõiste. Diderot üritas ise draamat kirjutada. 1748. a ,,Suured varandused" teos ilmus anonüümselt Hollandis, süzee traditsiooniliselt galantne ja seotud rokokoo stiiliga. Naerdi olukorra ja konkreetsete isikute üle. Teos keelustati
tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius. 17Ndal sajandil kirjutati uus, mis ütleb milline kirjandus olema peaks. Romantismist alates mis on teoreetiline vool 18.sajand on murrangute sajand kus üks ilmakord asendus teisega. Sel ajal tekkis see kord mis meil praegu on informatsiooniühiskond. Kirjandusteaduses tunneme ära sügavikust pärit hüüatusi. 18. sajand tungib paljudes oma tunnusjoontes 19. sajandi sisse. 19. sajand on meelevaldne. Maailmakirjandus on kaheldav mõiste
Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse tellimusel propagandateoseid, neist kuulsaim on eepos ,,Aeneas" Rooma poetiseeritud ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode. Tema ,,Ars poetica" oli renessansi ja baroki ajal õppekirjandus, mis mõjutas ka hilisemat luuleteooriat. Ovidius kirjutas lembeluulet, mütoloogilist õpetatud luulet, pagenduse ajal kurba eleegiat. Lembeluule oli meeleline, õpetades, kuidas võita armastust, kohati vaimukas ja paroodiline. Mütoloogiline õpetatud luule pikk ahelpoeem ,,Metamorfoosid" erinevaist muundumislugudest. Koosneb u 200 erinevast muundumisloost. Eleegiad sisaldasid hala
Inimsõprus kui märk maailmas valitsevast sõbralikkusest laiemalt; loodusnähtus ja sellisena mööduv. Ei sõltu inimese vooruslikkusest, vaid inimese rõõmsameelsusest, lahkusest, avatud olekust ja ühtekuuluvustundest. Sõprus peab viima inimese muretuse ja kerguseni, seetõttu ei kujuta sõprade tülitsemist. Olulisel kohal vein: kommunikatsiooni suunaja, mitte unustama panija (nagu eleegikutel) 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Kirjutatud hiljemalt 10 eKr Aines vaheallikate kaudu Aristotelese Poeetikast 476 heksameetrit Näiliselt ebasüstemaatiline, pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk ja uusaja, mõjutas Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. sajni, Ridamisi tuntud sententse (nt in medias res asjade keskele). 122
• Keskajal 4-astmeline tõlgendus: JERUUSALEMM Tähttäheline linn Allegooriline kirik Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik • Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi , et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest • Dannhauer 1630. a. teeb hermeneutikast mitte enam piibli, vaid üldise tekstiseletusmeetodi ars critica, poetica, juridica jne. • Karl Ast ja romantism toovad pöörde hermeneutikasse Valgustuse usku puhtasse inimese mõistusse jahutatakse ratio (mõistuse) ajalooliseks tegemisega. Kesksele kohale tuleb) autori isiksuse (looja) mõistmine hämarate tekstikohtade asemel. Varem seletati autori seletust asja (kolmanda) kohta. Nüüd hermeneutika keskendub autorile. Karl Astile mõistmine ring — üksikosadest terviku ja tervikust üksikosade vaim (analüüs ja süntees).
suurte asjade ja ürituste kirjeldamist. Ülevus oli mõistete hulgas juba olemas. Sammaldunud vare on ülev, sest ta räägib ajaloost jne. Neid tuleb ka ülistada. Kunstiküsimustest ta võtab sõna ja saabki Diderotist esimesi kunstikriitikuid. Kirjeldab maale ja on eeskujuks ka Goethele, kes tema kirjutustele toetudes oma kuulsad kunstiartiklid loob. Diderot osa kirjutusi on pühendatud draamakunstile. Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileaule. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid: tähtis inimene, olukorrad, tähtsad sündmused jne. Boileau kirjutas draamasid ka ise, aga ei räägi mitte üksnes draamareeglitest. Diderot on üks nendest, kes toob sisse üldse draama mõiste. Diderot üritas ise kirjutada ka draamasid. Diderot on kirjanikuna tema panus kõige suurem proosa-zanris ja ennekõike Euroopa romaani arengus. Sellel ajal kui Diderot elas ja kirjutas need romaanid ei olnud üldsusele tuntud
JERUUSALEMM Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi, et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest * Dannhauer 1630. a. teeb hermeneutikast mitte enam piibli, vaid üldise tekstiseletusmeetodi ars critica, poetica, juridica jne. Karl Ast ja romantism toovad pöörde hermeneutikasse Valgustuse usku puhtasse inimese mõistusse jahutatakse ratio (mõistuse) ajalooliseks tegemisega. Kesksele kohale tuleb) autori isiksuse (looja) mõistmine hämarate tekstikohtade asemel. Varem seletati autori seletust asja (kolmanda) kohta. Nüüd hermeneutika keskendub autorile. Karl Astile mõistmine ring üksikosadest terviku ja tervikust üksikosade vaim (analüüs ja süntees)
annaabi.ee 
