Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse.
Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne:
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jätnud ja ikka neile peale käis, läksid ühel päeval
Ta kuulis, kuidas poenaine pdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jnud ja lapse leval pidamine nuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest lipilase hrra Prnaga rkida, sest too oskas alati mistlikku nu anda, aga lipilane oli linud maale mingite uuringute asjus. lipilane oli talle alati elnud, et nd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning pdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause krvus ning ta mtles poepidaja snade le. Jrgmisel korral rkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nd Jaanile aitas, ta lks linna ja kis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja sa. Poiss jooksis linna poole ja kis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jtnud ja ikka neile peale kis, lksid hel peval Jaan ja kojanaine ametnikega rkima ning kojanaine palus neilt
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jätnud ja ikka neile peale käis, läksid ühel päeval
teosest kaob koos selle etendusega. Õnneks suutis kõrvaltegelaste meisterlik esinemine publiku tähelepanu õigele rajale tagasi viia. Sümpaatseks said porgandit näriv töödejuhataja ning hakkaja Anu, kes oma olemisega tõid sisse puhast huumorit. Osatäitjate valik on väga hästi õnnestunud. Nende koomilisus varjutas isegi kahe armastajapaari traagikat, mis on muidu teoses olulisel kohal. Meeldivaks üllatuseks kujunes peretütart kosiva poepidaja roll Hannes Nelise esituses. Lavastaja oli tegelasele lisanud uhkust ja eneseimetlust. Tundus, et näitleja oli seda oma äranägemise järgi veelgi võimendanud ja just seetõttu suutis ta väärikalt vastu seista käredale Mogri-Märdile. Hästi õnnestunuks võib lugeda ka Uibo lavakasutust: minimalistlik kujundus, mis esindab ajastu hõngu ja tahaplaanile paigutatud nö koor, kes kohasel hetkel naerma pursates haaras kaasa ka publikumi
ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli
· Tema oli see, kes kaotas Ameerika Ühendriikides pärisorjuse, algul vaid põhjaosariikides ja hiljem kaotati see ka lõunas, kuigi pidi selle eest maksma oma eluga. · Abraham Lincoln suri 15. aprillil 1865. aastal Washingtonis. Abraham Lincoln Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis. Ta sündis vaese farmeri perekonnas ja oli noorpõlves põllutööline, parvetaja ja poepidaja. Mõlemad ta vanemad olid sündinud Virgina osariigis. Ta omandas oma hariduse iseõppijana. 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki.Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. Alates 1837 aastast tegutses ta Springfieldis, Illinoisi osariigis advokaadina. 1834 kuni 1841 kuulus Illinoisi osariigi parlamenti. Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta. Aastal 1856 liitus ta Vabariikliku parteiga. Ta abiellus Mary Todd' iga ja neil sündis neli poega
...... 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus.
suuremat uudishimu, siis on kahjuks kohutavalt kerge sattuda sôltuvusse ja elu vabalt vôtmine äkki nii hea idee ei tundugi. Varastamisega on olukord enamikes väikelinnades halb. Kui noor, kellel pole eriti raha, on kuskil maapoes, kus turvaväravad puuduvad ja müüja tähelepanematu, on tal väga kerge lihtsamat teed pidi minna ja talle meelepärane kaup pikemalt môtlemata taskusse pista. Kui vahele jäädakse, on küll vôimalus poepidaja ees oma tegu ôigustada ja vabandada, kuid kuidas vôib tema teada, et selline käitumine enam ei kordu. Muidugi leidub ka neid, kes on leebemad ja ei tee juhtumist suuremat numbrit, aga arvan, et paljud siiski kutsuvad politsei ja lasevad ametnikel suliga edasi tegeleda. Kui nii, siis kuriteoregistrisse sattudes on edasises elus paljud vôimalused välistatud, näiteks ei saa varas enam tulevikus töötada riigiametis vôi reisida Ameerika Ûhendriikidesse.
aastal siirdus ta Tilburgi keskkooli õppima, kus ta sai koolitust maalimise kohta. Van Gogh alustas maalimisega juba tegelikult aastal 1862, koolist omandatud väheste teadmiste järgi. Tagasi vaadates on Van Gogh kirjeldanud oma lapsepõlve külma ja süngena. 1869. aasta juulis läks Vincent van Gogh oma onu soovitusel Haagi kunstikaupmehe õpilaseks. 1873. aastal läks van Gogh Londonisse kunstipoodi tööle, kuid van Gogh ei tunnistanud maale lihtlabase kaubana. Selle ja tema konfliktide poepidaja pärast vallandati van Gogh sealt aastal 1876. Peale seda tundis van Gogh aina suuremat religioosset kutsumust ja töötas usuga seonduvates töökohtades suhteliselt lühikest aega - ta lendas ühelt töökohalt teisele. Ta õppis ka usuteadust kahel erineval kursusel, kuid kukkus nende mõlema eksamitel läbi. Reisidel misjonärina vaadeldes kohtasid kus ta käis, hakkas Vincent võtma kunstnikuks saamist tõsisemalt. Umbes samal ajal olid tal tülid vanematega,
ideid, mis tõukavad teda söekaevurite õiguseid kaitsma. 5. Piolaine'i mõis ja selle elanikud (perekond Gregoire ja nende 24. Varinguohvrid päästetakse kaevandusest, kuid Catherine on tütar Cécile). juba nälga surnud. 6. Kitsikus, Maheu naine otsib võimalust süüa osta, käib nii 25. Étienne lahkub kaevandusest ja läheb Pariisi, et seal enda poepidaja Maigrat' juures kui ka Piolaine'i mõisas. sotsialistlikke ideid koos Pluchort'iga arendada. Hüvastijätt 7. Étienne räägib külaelanikega streigist, saab Suvarinilt Maheu naisega. (toakaaslane) sotsialistlikku kirjandust ning õhutab rahvast Paralleelid Internatsionaaliga liituma ja abistamiskassat looma. · Sotisalistlike utoopiate loomine ja kommunism ajaloos (mitte 8
koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-1824) ja edaspidi Viisu mõisas Järvamaal (1824-1832). Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1924-1925 töötas Kreutzwald koduõpetajana Peterburis, küpses kavatsus omandada pealinnas arsti elukutse, mis luhtus. 1825 jõudis Kreutzwald Tartusse, sooritas gümnaasiumieksamid ning immatrikuleeriti 1826 algul Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Põlistus sõprus F. R
(10. 10/1813 27. 01/1901) Referaat 9.12.2010 SISUKORD: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Pildid · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Ma valisin Giuseppe Verdi, sest mind hvitab tema elulugu ja tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Referaadis räägin lähemalt tema elust ja loomingust. Elulugu: 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Sõdadest ja välismaisest agressioonist vaevatud talupoegade elu oli tollal väga raske.
küsitletud teavad ja tunnevad, kellega tegu. Samuti eeldan, et täiskasvanud kirjutavad rohkem õigeid vastuseid, kuna kokandushuvi tekib tavaliselt hilisemas eas. 1. Lapsepõlv Gordon Ramsay sündis 1966. aastal Johnstone´s, Renfrewshire, Sotimaal ja kasvas üles Warwickshire´s, Inglismaal. Ramsay on teine neljast lapsest peres. Tal on vanem õde Diane, noorem vend Ronnie ja noorem õde Yvonne. Ramsay isa Gordon Ramsay (1997a) oli eri aegadel ujumisbasseini juhataja, keevitaja ja poepidaja. Ramsay ema, Helen Cosgrove on olnud koos õe Yvonnega medõed. Ramsay on oma lapsepõlve kirjeldanud kui ,,lootusetu rändur" kuna ta pere kolis pidevalt. See oli tingitud isa püüdluste ja ebaõnnestumiste tõttu. 1976. aastal jäid nad lõpuks pidama Stratford-upon- Avonis, kus ta kasvas üles Bishoptoni linnajaos. Ramsay on kirjeldanud oma isa alkohoolikuna. Tema autobiograafias, ,,Alandlik pirukas", kirjeldab ta, et tema lapsepõlv on märgitud ärakasutuse ja eiramise n.ö
Härma Roosiga Venezias. Ta osales detsembris 2008 TV3 saates "Võta või jäta", võites seal vaid ühe sendi. Duubelplaat "Mere pidu" ilmus 9. veebruaril 2009 ja juhtis mõnda aega plaadimüügi edetabeleid. 2009. aastal oli ta Eestis enim plaate müünud Eesti naisartist. 8. juunil 2009 tegi Virve 81-aastasena langevarjuhüppe. Hendrik Jantson ja Liisu Orik Hendrik Jantson (1861-1941) oli rätsep, rändkaupmees ja poepidaja vana pulmalaulutraditsiooni kaua säilitanud Tõstamaa kihelkonnas. Ta oli haruldase mälu ja hea improviseerimisvõimega pulmalaulik, kodukandis meenutati teda "meie päris laulikuna". Laule õppis teistelt pulmalaulikutelt ja oli ise esmakordselt pulmas eest lauljaks 20-aastasena. 1938. a. salvestati Hendrikut koos Liisu Orikuga, kellega nad ka pulmades vastamisi olid laulnud. Liisu Orik (1873-1970) laulis rahvaluulekogujatele ka 60
Raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes makse sooritamiseks. Seaduslikult omab maksevahend arveldamisel väga kitsast ja tehnilist tähendust. See tähendab, et seadusliku maksevahendi kasutamisest millegi eest maksmisel ei saa keelduda. Igaüks, kes maksab seadusliku maksevahendiga, vabaneb oma võlast niipea kui kreeditor saab makse. Seadusliku maksevahendi tagajärjed Kreeditor (poepidaja või haldusasutus) saab nõuda, et tasud oma võla sularahas. Kreeditor ei saa keelduda seaduslikku maksevahendit kasutavast maksest. Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tsekk, krediitkaart). Seadusliku maksevahendi piirangud Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega
Raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes makse sooritamiseks. Seaduslikult omab maksevahend arveldamisel väga kitsast ja tehnilist tähendust. See tähendab, et seadusliku maksevahendi kasutamisest millegi eest maksmisel ei saa keelduda. Igaüks, kes maksab seadusliku maksevahendiga, vabaneb oma võlast niipea kui kreeditor saab makse. Seadusliku maksevahendi tagajärjed Kreeditor (poepidaja või haldusasutus) saab nõuda, et tasud oma võla sularahas. Kreeditor ei saa keelduda seaduslikku maksevahendit kasutavast maksest. Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tsekk, krediitkaart). Seadusliku maksevahendi piirangud Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega
tõepoolest tema kaasaegne maailm. 5. ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, oli poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aitama isa poe pidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimmeeris end
fantaasia vili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 5. ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, oli poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aitama isa poe pidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimmeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma
majanduslikku poolt ning töösuhete arengut tervikuna, mitte ainult õiguslikku poolt. Võrdleva käsitluse ohud: 1. Keel ja terminoloogia mida rohkem keeli oskad, seda parem on erinevatest seadustest aru saada. Terminoloogia puhul peab teadma erinevate sõnade tähendust erinevas kontekstis. Näiteks sotsiaalpartnerid. Inglise keeles kasutatakse ,,social partners". Ameerika ühendriikide kontekstis tähendab see elukaaslasi. ,,Shop stewart" poepidaja. Töösuhtes termin ,,closed shop": See tähendab ettevõtet, mis on suletud selles tähenduses, et sinna võetakse tööle vaid ühe ametiühingu liikmeid. 2. Ideoloogilised probleemid tähendab seda, et me peame mõistma konteksti. Näiteks kollektiivsed läbirääkimised. Mis asi on ,,kollektiivne läbirääkimine" ja mis on selle eesmärk. Ameerika ühendriikides vaatame seda kui ühte suhtlemisvormi tööandja ja töötaja vahel
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja
olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui kahju poleks tekkinud. Kannatanu ei tohi rikastuda.) Kulutuste hüvitamist saab nõuda enne seda, kui asi on korda tehtud. (Riigikohus 3-2-1-139-05) Kas asja saab kahjustada ilma seda füüsiliselt kahjustamata? 3-2-1-43-08: kortermaja alla ehitati kauplus. Korteriomanik väitis, et väärtus on oluliselt vähenenud. Nõudis väärtuse vähenemist. Riigikohus: enne kahju hüvitamist peab nõudma poepidaja õigusvastase käitumise lõpetamist (VÕS 1055). (Seega kahju sellise tekitamise võimalikkuse küsimusele selget vastust ei antud.) 8. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral samaväärse asja kasutamise kulude hüvi- tamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda? 132 lg 4 ls 1 Nt taksojuhi autole mõlgitakse ära ja läheb remonti. Ta võib rentida parandamise ajaks teise auto ja
Pilet 22 1. A.Tsehhovi elu ja looming ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia
annaabi.ee 
