köster-koolmeistri ametis. Massu vallakooli õpetajaks asunud sai temast ka kohaliku seltsielu algataja ja innustaja. Massus veedetud aeg oli Oksa elu helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust. Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused". Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920 novelli "Neljapäev". Jaan Oksast on kirjutatud ka monodraama "Mees, kes ei mahu kivile". Selle kirjutas Vaino Vahing. Aastal 1914 mobiliseeriti ta sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25-dal veebruaril aastal 1918. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeemidest ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. JÄTKUB. Tal oli 29 mahukat romaani 3 köidet “Šotimaa ajalugu “ (1829) Tal oli huvi Šotimaa vastu kuni tema surmani. TÄHTSAMAD TEOSED W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose’i legend", "Ivanhoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. “IVANHOE"
Aastaid hiljem tagasi tulles kohtuvad nad uuesti ja seekord tahab Jevgeni On e g i n uuesti suhet luua, aga nüüd pilkab Tatjana teda ning keeldub mehe ettepanekust, olles ise ka juba abielus ühe aadlikuga. Kaudselt tundub nagu oleks Puskin selles teoses oma elu kirjeldanud, oli ju temalgi palju armusuhteid ja mitte kõik polnud õnnestunud. Jääb ka mulje, et nagu Jevgeni On e g i n, ei leia ka Puskin oma kohta elus ja reisib pidevalt. Ka teistest poeemidest nagu ,, Kaukasuse vang" kirjeldab Puskin enda elule viidates oma vangistusele, kui ta oli peidus võimude eest. Kokkuvõtteks võib öelda, et Puskini teosed aitavad väga hästi näha tema mõttemaailma ja elu. Mariel Trepp
kirjutasid inimlikkusest, ihadest ja muudest aspektidest, mis kristlikkus tähenduses võisid olla ,,paganlikud." Kui kuni neljanda sajandini olid kristlaste kirjutatud tekstid peamiselt kristlaseks olemise, uute doktriinide tutvustamise, paganismi vastasuse ja moraalide kaasajastamise kohta, siis näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid tema tekstikogu koosnes peamiselt mängulistest, teravmeelsetest ning erootilistest poeemidest, mis oleksid paarsada aastat varem ühiskonnas olnud vastuvõetamatud. Prokopios kirjutas viiendal sajandil küll piibellikke kommentaare ja politiseeris fiosoof Proklose vastu, kuid kirjutas samal ajal kiidulaule imperaator Anastasiosele ja ka erinevaid retoorilisi ülesandeid, mis hõlmasid endas Euripidese tragöödia stseenide kirjeldusi ja sketse Aphroditest, kes leinas Adonise järele. Kuuenda sajandi lõpus kogus ja muutis advokaat, poeet ja ajaloolane Agathias erootilisi
suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi, oli neil ka palju sarnast. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all.Kuid see ei olnud takistavaks teguriks loomingu ilmumiseks.Pagulaskirjandus oli isegi elujõulisem kui Eesti NSV oma .Algselt kirjutati emakeeles , hiljem hakkas osa kirjanikke oma teoseid tegema asukohamaa keeles.Paljud luuletajad rääkisid oma poeemidest sõjast,põgenemisest ning isamaa igatsusest ja armastusest.Enamus olid juba tuntud kirjanikud, kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli tolleaegses Eestis keelatud. See on uskumatu ,kui palju on pidanud meie kirjandus läbi elama. See arengutee ja kannatusterada on olnud raske ja käänuline. Meie kultuur on saanud ränku hoope ,kuid sellegipoolest on see püsima jäänud.See kõik näitab seda,kui tugevad on meie kodumaa inimesed,kes ei lase kirjandusväärtustel hävineda.
Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Tema kirjutatud tuntuimad näidendid on: "Palagan" (1906) ja "Tundmatu" (1906). Poeemidest on tuntuimad "Kättemaks" (19101921), "Sküüdid" (1918) ja "Kaksteist" (1918). Aastal 1972 ilmus eesti keeles luulevalimik "Ööbikuaed" ja 1989. aastal "Keisrivõimu viimased päevad".
Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile. Tüübid: burdoon (kõige klassikalisem), parafoonia- saatehääl oli kvardi või kvindi kaugusel aga oli kas aeglasem või kiirem. Keskaegne ilmalik laul Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid. Rüütlilaulude peamisteks teemadeks oli armastus (südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema) ja kuulsaim rüütlilaulik oli Adam de la Halle
lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemidest kõige eredamalt väljendub Puskini romantism "Kaukaasia vang" (1820- 1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused".Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid
Keeras uue lehe vene kirjanduses. Puskin saab teel lõunasse toreda kindrali ja ta perega tuttavaks. Kindrali tütred olid haritud ja oskasid inglise keelt. Olid tutvunud Byroni luulega. Nii jõudis ka Puskin tasemeni, et suudab lugeda Byronit. Avastab ta enda jaoks ja see avaldab talle väga suurt mõju. Periood pagenduses on 1820-1824. 1821-1823 kirjutab ta lõuna-poeemid. Puskin toob vene kirjandusse romantilise kangelase, keda enne polnud. Kuulsaim lõuna-poeemidest on ,,Kaukasuse vang". Seal on romantiline kangelane. Vastab pettunud, kibestunud kangelasele primitiivsest tsivilisatsioonist pärit rahvalikud karakterid. Ehk need inimesed, kes on pärit primitiimsematest tsivilisatsioonidest. Metsikud, vabad inimesed. Nad on võimelised tõeliselt armastama ja vihkama. Isegi surema armastuse nimel. Selleks pettunud romantiline kangelane võimeline ei ole. Poeem räägib sellest, kuidas üks noor mees on lahkunud Venemaalt (oma
... On võimalik, et Betti Alveri varaste poeemide iroonias ja vaimukustes on jälgi Voltaire'ist, kelle teravmeelsusi luuletaja olevat nautinud. Poeemi ,,Pirnipuu" stiil on endiselt vaimukas, kujutatud tüübid ja situatsioonid on rohkem vallatult naljakad kui karmilt iroonilised. 1937. aastal valminud ja 1938. aasta ,,Loomingu" maikuu numbris ilmunud poeem ,,Pähklikoor" esined Betti Alveri varasematest poeemidest oluliselt. Poeemi sõnastus on tõsine ja selge, legendipärastes peatükkides ja pidulik-poeetiline. 1939. aastal hakkas Betti Alver kirjutama poeemi ,,Mõrane peegel". Selle stiil on erinevalt varasematest romantilistest poeemidest tüsedalt realistlik, sõnavara rikkalik ja rahvakeelne, autori suhtumine eeskätt rõõmsalt humoristlik, vahel ka irooniavälgatustega. ,,Tuli ja tolm" Betti Alveri esikkogu ,,Tuli ja tolm" ilmus 1936. aasta lõpul Eesti Kirjastuse
Peamine selle teose juures olid ikka karkterimuutused ning need ei kadunud kuhugi ka teose lõppedes. Rõõm oli kuulda, et ka ERSO oli sellele enim tähelepanu pööranud. Teosest J. Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga" on kirjutatud 1891. aastal, esiettekandele tuli see 16. veebruaril 1893. aastal. Lõplik versioon teosest valmis 1902. aastal ning see kanti esmakordselt ette Berliini uuemuusika festivalil. Autor ise on öelnud, et tegemist on tema sümfoonilistest poeemidest kõige sügavamaga, selles peitub kogu tema noorus ning mitte kunagi varem pole ta oma teostes ennast nii palju paljastanud. Soome kirjanik H. Titonius on öelnud, et see on lihtne nagu rahvalaul, suursugune nagu põlislaas ning hiilgav nagu printsessi kroon koos poole kuningriigiga. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Jean Sibelius ,,Viiulikontsert d-moll" op 47, viiulil Alexandra Soumm
kartusi. Vahekord muutus kiiresti äärmiselt pinevaks isa ja poja vahel. Lõpuks oktoobri keskpaiku toimus plahvatus. Sõpradel ja omastel õnnestus perekondliku vaenu pinevust mõnevõrra vähendada ning nädala kahe pärast jätsid isa ja poeg tagasihoitud ebasõbralikkuses hüvasti. Poeedi meelekindlus keset neid kõiki vintsutusi on üllatav. Ta ei muutnud oma mõtiskluste ja harrastuste üldist kulgu. 1824 a. oktoobris kirjutas ta ühe oma parimatest traagilistest poeemidest "Egiptuse ööd.". Samal aastal teeb Puskin ettevalmistavaid märkmeid "Püha Dimitri", "Godunov kloostris", "Valetsaar enne lahingut" kohta. Terve aasta kirjutab ta ajaloolist tragöödiat vene rahvast. 1825a. 7novembriks oli "Boriss Godunov" puhtalt ümber kirjutatud. See teos püüdis peegeldada voogavat elu ennast kogu selle tujukas kirevus, heitlikuses ja närulisuses. Isiklikest kokkupõrgetest ja õukonnaintriigidest
..............................................................15 LISA......................................................................................................................................... 16 2 SISSEJUHATUS Nimi Jaan Kross ütleb igale eestlasele kasvõi midagigi. Mees on üks eesti kirjanduse suurkujusid, kes alustas luulega ning sai hiljem põhilisema tuntuse proosakirjanikuna. Kuigi Kross pikapeale poeemidest kaugenes, teavad mõned meist teda siiski tugeva poeedina, kelle mehine ja karge, kuid teinekord südamlik ja sulgõrn värsikirjutusstiil on jätnud isegi ajalukku tugeva jälje. Algusaastatel hoogsa stiiliga alustanud kirjanik võitis kiiresti paljude tolleaegsete noorte mässumeelsete inimeste südamed. Siiski on vähe selliseid kirjanikke, keda tunnustatakse nii proosas kui luules ühtmoodi kõrgelt ja tublilt. Ja isegi Jaan Kross, nii
Lisaks pakkus Petsorin Grusnitskile korduvalt lepitust, kuid Onegin Lenskile seda ei pakkunud ja seega Onegini duelli vastane otsustas kõike emotsiooni ajel, Petsorini vastane üritas algselt viimast alandada hoopis teistmoodi. Samuti oli erinev see hulk, mitu naist keegi võrgutas ja see, et Petsorini üks naistest erinevalt Onegini omast suri. N. Gogoli elu ja looming N. Gogol (1809-1852) oli pärit Ukrainast ja oli perepea, sest isa suri varakult. Kirjutades ühe oma esimestest poeemidest, oli ta veendunud, et see oli tippteos, kuid ta naerdi välja ja ta ei leidnud muud tööd ning keegi ei ostnud ka tema raamatuid, seega ta ostis need ise ära ja põletas nad. Ta kolis küll korra Saksamaale, kuid rahapuuduses naases Peterburgi. Pöördepunktiks oli Puskiniga tutvumine, sest viimane andis talle ideid, kuna leidis, et Gogolis on annet. Gogol kirjutas ,,Õhtud külas Dikanka lähistel", mis olid Ukraina legendid ja muinasjutud, mis hõlmasid ka Vii'd, mis on Gogoli tuntuim teos
joogilaulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule kogu ,,Carmina Burana" (,,Beuemi laulud") on kokku pandud 13. sajandi algulja leitud Baierist Benediktbeuemi kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud (pr k chanson de geste). Need on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiavormelitega. Sellistest poeemidest on kuulsaim prantsuse rahvuseepos , "Rolandi laul", mis on meieni jõudnud 11. sajandi lõpust, ent jutustab Karl Suure aegseist (8.-9. sajandi vahetus) sündmusist. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence'ist, Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast (provansi keelsest) piirkonnast, kus õukonnakultuuri olid tublisti mõjutanud 8. sajandil Hispaania vallutanud maurid. Viimaste kaudu Euroopasse jõudnud araabia
pereringis. Sellistes tingimustes kasvatati üles tõeline talent - läbi tähelepanekute, improvisatsiooni, näitlemise ja osaluse. (Warren, 2018) 4 1787. aastal saabus aeg, mil Jane Austen hakkas rohkem huvi tundma kirjutamise vastu ja hakkas oma töid märkmikutes tuleviku jaoks talletama. Sellised kogud koosnesid lugudest ja poeemidest, mis peegeldasid toonase ühiskonna peamisi huvisid. 1789. aastal valmis satiiriline komöödia “Armastus ja sõprus’’ ning kirjanik pühendus kirjutamisele aina tõsisemalt. Veidi enne 1796. aastat õhutasid Austeni pereliikmed Jane’i lõpetama üht tema varasemat tööd, “Elinor ja Marianne’’, mida ta kunagi pere meelelahutuseks neile lugenud oli. (Warren, 2018) 1.2 Tom Lefroy Detsembris 1795 hakkas Austeni pere lähedaste naabrite nõbu neile Steventoni mitmeid
Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm": heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutsutab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuk jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 12 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 10. Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj
muusika. Samal ajal huvitavad kõiki noori inimesi meditsiini ja bioloogia edusammud. Pärilikkuse geeni avastamine näiteks, see, et tugevam jääb ellu. Selle kannavad kultuuri ja kirjandusse edasi elu ongi selline, et tugevam jääb ellu. Zola oli sellest kõigest väga vaimustatud, temast sai inimene, kes oli poliitiliselt väga aktiivne. Oma kirjanduslikku tegevust alustab luuletustega, mis olid nirud. 1864. Aastal lõpuks loobub oma poeemidest ja muudest värssidest ja hakkab kirjutama proosat. Annab välja mitmeid jutukogusid. Sinna on sellised pealkirjad, mis kutsuvad lugema, ,,Marsielle","Surnu testament","Pihtimused". Esialgsed jutustused romantilise kirjanduse mallide ja mudelite järele loodud. ,,Therese Raquin" - romaan, mis teeb Zola kuulsaks. Eesti keelde tõlgiti seda kui ,,Sa ei pea mitte abielu rikkuma". 2) Maupassant'i novellide temaatika ja analüüs
valitud käitumise eest. Mitme kaasaja filosoofi eeskujul loob ta jumaluse üldistatud idee, mille jaoks ta säilitab Zeusi nime. Selline käsitus oli vastuolus kreeklaste tavalise usundiga. Vahekord jumaluse mõju ja inimeste teadliku käitumise vahel, selle mõju teede ja eesmärkide mõte, küsimus selle õiglusest, tõe lõplikust võidust- need ongi Aischylose põhilised probleemid, mida ta käsitleb inimsaatuse ka inimkannatuste kujutamise varal. Ainestikku ammutas Aischylos küklilistest poeemidest, mütoloogilistest süzeedest (v.a. ,,Pärslased"). Kangelase saatuse toob ta vaataja ette enamasti kolmes üksteisele järgnevad tragöödias, mis moodustavad tervikliku triloogia; sellele järgneb saatürdraama sama mütoloogilise küklose ainestikul. Kuid peale muistendite dramatiseerimise mõtestab Aischylos neid ka ümber, põimides sinna oma probleemistikku. Aischylose uuendused: tragöödia lakkas olemast koorilüürika haru, hakkas muutuma draamaks. Sophokles (496-406 e.m
Ta polnd sünnist saati pime vaid jäi pimedaks. Läks suhteliselt varakult kodust ära , rändas ringi , põhilise elu veetis vanamehena Chiose saarel , homeriidid, kes pidasid ennast tema järglasteks.Tema eluloo põhipunkt laulis võidu Hesidosega, Euboia saarel , ja seda Hesidos on ühes oma poeemis, ei öelnud keda võitis ja sai kuldse karika. Suri Ios , istus kalda peal , tuldi vastu noored kalurid, ei suutnud ära mõistada, ja see tõi kaasa tema surma. (täi mõistatus) Tema poeemidest räägiti et need oli esialgu levinud segiläbi , hajutatult kuni läks mööda aeg, 6 saj II poolel kui Athenas valitses Peisistratos, olevat korraldanud Panathenaia pidustustel homerose eeposte ettekandmistel ja lasknud laulikutel rkapsoodid õiges järjekorras. Homeros elas , seda kreeklased ei tea, paigutati igale poole kas trooja sõja ajal,12 saj või teine võimalus oli Hesidosega seotud paigutati ka hilisemaeks ajaks 7 saj I pool.
Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm" heitlik elukäik, vaimuhaigus. Tasso arvas, et ta teos on liiga ilmalik, kuigi inkivitsioonikohus nii ei arvanud. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutustab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuks jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus
Samal ajal huvitavad kõiki noori inimesi meditsiini ja bioloogia edusammud. Pärilikkuse geeni avastamine näiteks, see, et tugevam jääb ellu. Selle kannavad kultuuri ja kirjandusse edasi elu ongi selline, et tugevam jääb ellu. Zola sellestkõigest väga vaimustatud, temast saab inimene, kes on poliitiliselt väga aktiivne. Oma kirjanduslikku tegevust alustab luuletustega, mis olid nirud. 1864. Aastal lõpuks loobub oma poeemidest ja muudest värssidest ja hakkab kirjutama proosat. Annab välja mitmeid jutukogusid. Sinna on sellised pealkirjad, mis kutsuvad lugema, ,,Marsielle","Surnu testament","Pihtimused". Esialgsed jutustused romantilise kirjanduse mallide ja mudelite järele loodud. ,,Therese Raquin" Romaan, mis teeb Zola kuulsaks. Eesti keelde tõlgitakse seda kui ,,Sa ei pea mitte abielu rikkuma". 13. O. Wilde'i ,,Dorian Gray portree" lähivaatlus 1891, peateos, romaan
kuni Iliase alguseni), "Aithiopis" (Iliase jätk), "Väike Ilias" (Achilleuse matus; Odysseuse ja Aiase tüli Achilleuse relvade pärast, mis lõppes Aiase enesetapuga), "Ilioni hävitamine" (Trooja hobuse ehitamine, Laokooni hukkumine, Trooja häving), "Tagasipöördumised" ("Nostoi") (Agamemnoni kojusaabumine; Odüsseuse kojutulek "Odüsseia" on samuti selle osa), "Telegonia" (Odysseuse surm enda ja Kirke poja käe läbi, kes isa ära ei tundnud). Teeba küklos koosneb järgmistest poeemidest: "Oidipodeia" (Oidipuse saatus), "Thebais" (sõjad Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese vahel, seitse Teeba vastu [22]), "Epigoonid" (Teeba teistkordne piiramine ja vallutamine surnud väepealike poegade poolt). Ka poeemid Heraklesest, Danaose tütardest danaiididest, argonautide retkest Kolchisesse jm. Küklilisi poeeme omistati eri autoritele. Vanim neist oli ilmselt "Thebais", ülejäänud loodi arvatavast pärast Iliast ja Odüsseiat. Aga mõne arvates on kõik poeemid vanemad kui I
kättemaksu himustab. Nad teatavad, et Niina hukkus keelepeksu ohvrina, A hullub. Pealkiri tuleb ka sellest, et L. käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldatudki tema elu ajal. Aastatel `37'41 saavutas luule küpsuse, aga kirjutas vähem. Keskendus oma põlvkonna lüürilisele kirjeldamisele nt. poeemidest on tuntud veel "Mõtisklused" (1838, mõistab hukka oma põlvkonna, kes liiga palju teab ja liiga vähe usub), "Laul noorest opritsnikust ja uljast kaupmehest Kalasnikovist", "Kodumaa" (kõige parem rahvalikkuse kehastus luules L.l, teeb vahet tõelisel isamaaarmastuse ja kroonupatriotismil), "Mtsõri" (1839) ja "Deemon" (Deemoni võlus ära maise kaunitari, gruusia vürstitari Tamaara ilu
annaabi.ee 
