Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
· Maailmas aastas: · toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid · raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta · Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti · Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) KUST ON PÄRIT VAIKSE OOKEANI PRÜGI? Üle terve maailma · 20% laevadelt ja naftaplatvormidelt · 80% maismaalt Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre, sellest · 70% vajub põhja · 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse KAHJU NII LOOMADELE KUI INIMESTELE · Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. · Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist
palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. Satelliitidega on hea ilma korral prügisaared hästi nähtavad. Satelliit foto Avastamine Pürgisaared avastati 1997 a juhuslikult Charles Moore´i poolt. Moore, kes omas enne avastust naftaäri, müüs oma äri maha pärast avastust ning hakkas keskkonnaaktivistiks. Kust pärineb prügisaarte prügi? Prügisaarte prügi pärineb: 20% laevadelt ja naftaplatvormidelt 80% maismaalt Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre. Sellest: 70% vajub põhja 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse Fakte olmejäätmedest Maailmas aastas: toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) Pildid saarest
mürgitusse. Prügisaar Vaikses ookeanis Prügikeeris, mis koosneb mereprahist, asub Vaikses ookeanis, Texase suurune. Vedel segu mereveest, planktonist ja prügist. Keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Kasutatud allikad http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:yQ3VhyaLijkJ:www.eurodes http://www.sustainablecommunication.org/eco360/what-is-eco360s- causes/plastic-garbage http://www.composterconnection.com/garbage-gripes.html Aitäh!
Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil? Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D
Score: 2,7/2,7 19. Enim kasutatavateks plastide kõvaduse mõõtmise meetoditeks Score: 2,7/2,7 20. Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Score: 2,7/2,7 21. Milline on enam kasutatav Rockwelli skaala plastide korral? Score: 2,7/2,7 22. Milline toodud plastidest on suurima kulumiskindlusega? Score: 0/2,7 23. Kas inimese küüs kriimustab PP (polüpropoleeni) pinda? Score: 2,7/2,7 24. Milline väide on tõene? Score: 2,7/2,7 25. Mitu suurusjärku erinevad termoplastide tõmbekatsel saadud omadused metallidest? Score: 2,7/2,7 26.
tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis
PLASTIDE LIIGITUS JA OMADUSED Enamus lennunduses kasutust leidvatest polümeermaterjalidest on heterotsüklilised (heteroahelaga). Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu.
Valige üks: 1. nailon 2. teflon 3. pleksiklaas Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eriplastide hulka kuulub järgnevast loetelust: Valige üks: 1. HDPE 2. PS 3. PTFE Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 12 Õige Hindepunkte 0.90/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline neist plastidest paistab läbi? Valige üks: 1. epoksüplast 2. PTFE 3. PC 4. fenoplast Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Võttes arvesse varasemaid katseid, on teie hinne 0.90/1.00. Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst PE on: Valige üks: 1. polüpropüleen 2. polüstüreen 3. polüetüleen Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 0.90/1.00
mõtlemisest ja suhtumisest. On vajalik mõista, et see, mida me praegu teeme või tegemata jätame, kajastub kunagi meie laste või omakorda nende laste eludes. Kas poes käies on juhtundud, et ostad kauba, mida sul tegelikult tarvis ei lähegi? Arenenud riikides toimub meeletu tarbimine ja kui on turgu, miks siis mitte ka toota. Selle tulemusena tekib aga meeleltult prügi. Vakses ookeanis on tekkinud juba prügisaar, sest umbes kümnendik aasta jooksul maalimas toodetud plastidest jõuab merre, millest enamus vajub põhja, aga ülejäänud osa moodustabki prügisaare i.Mõelda vaid, et kõik see jääb järeltulevatele põlvedele ja nemad peavad elama sellel Maal koos meie toodetud prügiga. Eestis tekkis 2010. Aastal elaniku kohta 311kg olmejäätmeidii. Mind õõvastab selline mõte ja usun, et lugejaid samuti, seega tuleks leida alternatiive. Prügi hulga, eriti plastiku, vähendamiseks on välja töötatud taaskasutuse süsteeemid. Tallinnas on loodud Ragn Sellsi
Ohtlikud on materjalidest eralduvad komponendid või laguproduktid. 13. Mille kohta on koostatud ehitusmaterjalide punane nimekiri? Need on materjalid, mis on tunnistatud ohtlikuks elusorganismidele, sealhulgas inimesele. 14. Miks polüetüleen eemaldati ehitusmaterjalide punasest nimekirjast? Kõrg- ja madaltihedusega polüetüleen eemaldati punasest nimekirjast kuna ohtlikkus ei ole tõestatud. 15. Miks ftalaadid saavad plastidest eralduda? Segatuna polümeeridega ei moodusta ftalaadid polümeerahelatega tugevaid kovalentseid sidemeid. Kui plastikut kuumutada, siis pehmendite molekulid saavad materjali pinnale migreeruda. 16. Miks tekib ebameeldiv lõhn, kui PVC kate paigaldatakse liiga niiskele betoonalusele? Keemilise koostise muutus 17. Kuidas ära tunda, et PVC tootes on taaskasutatud ftalaate? PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. • Need koodid on
PLASTID Plastidel on mitmeid häid omadusi: • kerged (tihedus vahemikus 840…2200 kg/m3); • ei vaja viimistlust; • odavad; • lihtsalt töödeldavad; • head dielektrikud ja isolaatorid; • heli summutavad omadused. Plastide peamised kasutuskohad on: •sõidukite siseviimistlus; •esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.); •paagid; •kaablikatted; •tihendusmassid jne. Ca 75% autoehituses kasutatavatest plastidest on: •polüuretaan (PUR); •polüamiid (PA); •polüvinüülkloriid (PVC); •akrüülobutadieenstürool (ABS). Sõltuvalt molekulide struktuurist ja plasti omadustest liigitatakse neid järgmiselt: •termoplastid; •termoreaktiivsed plastid; •elastomeerid; Termoplastide makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid temperatuuri tõustes muutuvad esmalt pehmeks, siis taignataoliseks massiks, lõpuks vedelaks
zooplanktonis aga ainuraksetest kambrilised ja 3 kiirloomad, hulkraksetest ainuõõssed, mõned usside ja mantelloomade rühmad, vähid ning mitmesuguste selgrootute ja kalade vastsed(bio.edu.ee). Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat(www.miksike.ee). 6. KESKKONNA PROBLEEMID Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. Umbes 30 protsenti plastsodist jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Plastprügi mahtudest annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal jaotatakse inimestele laiali ligi 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kas teie suudate seda numbrit hoomata? Ümbertöötlusesse jõuab kahjuks alla 3% kõikidest plastkottidest
6.Täpsus- alati kui võimalik tuleb paigaldus teha töödeldud pinnast, kui on rohkem kui üks töödeldud pind siis kõige täpsemast. 7.Kinnitus peab olema piisav, et hoida toorikut paigal terve lõiketöötlusprotsessi vältel. Kinnitus ei tohi painutada ega vigastada tooriku pinda. Kinnitades peeneseinalisi või struktuurilt nõrku toorikuid tuleks kinnitusjõud hajutada võimalikult suurele pinnale. Kinnitades pehmeid toorikuid tuleks kinnituselementidele kinnitada pehmed padjad(plastidest). 8.Tootlikus- tooriku kinnitamiseks kuluva aeg peab olema minimaalne(mutrivõtmete kasutamine ei ole soovituslik, kasutada pigem käsikange, hüdro-,pneumomehhanisme). 9.Ergonoomika-kui tooriku kinniamiseks on vaja mitmeid klambreid ja toimub pidev kinni lahti keeramine on mõistlik kasutada hüdro,pneumo klambreid,vähendab ohtu et operaator jätab klambri kinnitamata. 10.Universaalsed rakised(3 pakiline padrun, 4 pakiline padrun, tsentrid, masinkruustangid): on rakised mida pole
Kuulkõvadus ja teraskuul 5 mm C. Vickersi meetod ja teemantpüramiid D. Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm Score: 2,7/2,7 20. Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Student Response 1. jah 2. ei Score: 2,7/2,7 21. Milline on enam kasutatav Rockwelli skaala plastide korral? Student Response 1. A 2. B 3. M Score: 2,7/2,7 22. Milline toodud plastidest on suurima kulumiskindlusega? Student Response 1. PE-LD 2. PS 3. PP 4. PMMA Score: 2,7/2,7 23. Kas inimese küüs kriimustab PP (polüpropoleeni) pinda? Student Response 1. jah 2. ei Score: 2,7/2,7 24. Milline väide on tõene? Student Response 1. Plastid on sama tugevad kui metalsed materjalid 2
D. Brinelli meetod ja teraskuul 2,5 mm Score: 2,7/2,7 20. Kas PC (polükarbonaat) on kergesti lõiketöödeldav? Student Response 1. jah Student Response 2. ei Score: 2,7/2,7 21. Milline on enam kasutatav Rockwelli skaala plastide korral? Student Response 1. A 2. B 3. M Score: 2,7/2,7 22. Milline toodud plastidest on suurima kulumiskindlusega? Student Response 1. PE-LD 2. PS 3. PP 4. PMMA Score: 2,7/2,7 23. Kas inimese küüs kriimustab PP (polüpropoleeni) pinda? Student Response 1. jah 2. ei Score: 2,7/2,7 24. Milline väide on tõene? Student Response 1. Plastid on sama tugevad kui metalsed materjalid 2
Väärismetalle kasutatakse prilliraamides siiski suhteliselt vähe. Põhiliselt seetõttu, et puhtal kujul on nad pehmed ja mitte kõige praktilisemad, kuid põhjuseks on ka see, et väärismetallid prilliraamides muudavad toote kliendile kalliks. Levinumad väärismetallid prilliraamides on erinevad kulla ja- hõbeda sulamid. Kullast detaile kasutatakse näiteks aksessuaaridena. Kõige enam levinud materjalid, millest raame valmistatakse, on erinevad sulamid metallidest ja plastidest. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Hoffmann, J. E. (1999). Silver processing. https://www.britannica.com/technology/silver-processing (27.11.2017). Hõbe. (2006). Väike entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/h%C3%B5be2 (27.11.2017). Obstfeld, H. (1997). Spectacle Frames and their Dispensing. London: W.B. Saunders Company. Palladium. (2012). Chemicool Periodic Table. Chemicool.com. http://www.chemicool.com/elements/palladium.html (03.12
38 40, 39, 43, 20 41 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Töö eesmärk: - Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal; - Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). Lühidalt plastidest: Plastid- polümeeride(kõrgmolekulaarsete ühendite) baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Koosnevad polümeersest maatriksist(sideainest, anna vormi ja kuju) ning tugevdavast ehk armeerivast lisandist( teraline või kidmaterjal). Plastide jagunemine: a)Rakendusomadusete järgi: -tarbeplastid(PE,PVC)
Need uuendused autotööstuses aitavad auto teha turvalisemaks Plastik Tänapäeva autodes kasutatakse meeletutes kogustes plastikut auto tootmises. Nad moodustavad umbes 50 protsenti auto ehitusest. See ei ole üllatav, sest plastidel on hea vastupidavus, odav teha ning võib muutuda peaaegu ükskõik milleks. Teie armatuurlaud, gabariidid, lülitid, konditsioneer tuulutusavad, ukselingid, põrandamatid, turvavööd, turvapadjad ning mitmel pool mujal on kõik valmistatud eri tüüpi plastidest. Lisaks armatuurlaua osadele, on palju pisikesi osi mootoris, näiteks käepide õlimõõtevardal, on samuti valmistatud plastikust. Kuna nende kergele iseloomule, plaste kasutatakse üha enam ka kerestruktuurides ja mootorites autotööstuses. Pikendamine eluiga oma autol. Plastist komponendid on sageli vastupidavamad kui need on toodetud tavalisest materjalist. Lisaks plastist kattele auto aluspõhjas et kaitsta seda korrosiooni eest ja aitab oluliselt laiendada auto eluiga.
Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. λ=0,035… 0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70…+1000C. 13. XPSi põhilised kasutuskohad? Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus- 25…45 kg/m3, λ=0,035…0,045W/mK. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. 14. Plastidest katusekattematerjalid? Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1…2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). Katusele nad liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks
Eramaja ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku. Kõik see peab aga toimuma kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud juhiste järgi. Jäätmete kodus põletamisest - Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastidest on lubatud põletada polüetüleenkilet ja polüpropüleeni (tootel on märk PE või PP või tekst ,,võib põletada"). Selliseid jäätmeid tuleb põletada väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril. Teiste plastide põletamisel tekivad mürgised gaasid. 4. BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE VEDAMINE Biolagunevate jäätmete transportimiseks on võimalik kasutada tavalisi prügiveokeid, mida kasutatakse segaolmejäätmete veoks. Peale segaolmejäätmete vedamist ja enne biolagunevate
1.10 Klaasfiiber Materjal mis kosneb väikestest klaasikiududest. Klaasfiibrit kasutatakse laevaehituses, sest ta on odavam, palju tugevam kui puit, sellest on lihtne paate teha, valatakse vormi. Sama kaalu kohta kui võtta teras ja klaasfiiber, siis klaasfiiber on tugevam kui teras. [26] 1.10.1 Klaasfiiber S-2 klaas Tõmbetugevus 4890 Mpa 1.11 Polüeteen Maailmas kõige enim levinud ja kasutatav polümeeride rühm maailams, mis moodustab 30% maailmas kasutatavest plastidest. Mitmekülgsed omadused ja madal hind. Polüeteene jagatakse mitmesse rühma, aga laeva või paadiehituses kasutatakse ainult suure tihedusega(HDPE) polüeteene. [17] Hea laeva või paadi ehitus materjal, sest tihedus on väiksem kui veel, ei oksüdeeru, kemikaalide kindel, tugev, lihtne parandada ja taaskasutatav. [27] Toodetakse vormi valamise teel. 1.12 Süsinikkiud Materjal mis sisaldab 510 µm diameetriga süsiniku aaromist kiude. Süsiniku aatomid
materjali hõlmava lõputestiga. Praktilisi oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega. PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 7õn 1 3 3 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised plastidest, nende kindlaksmääramisest, liitmise viisidest ja õgvendamisest, temperatuuride mõjust plastide põlemissaadustele, plastide remondimaterjalidest, autodes kasutatavatest plastidest ja nendega sobivatest lahustitest, pinnakujundusest, tugevate plastide remondist, sügavate kriimustuste remondist ning omandab oskused remontida plastdetaile, keevitada ja ühendada erinevaid plastmaterjale, kasutada plastide remondimaterjale, kujundada ja poleerida plastist detailide pindu ja
....... 21 46. Kipsplaadid ja eterniit. ............................................................................................................. 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1
prahiga veekogudes, ohustades vee ökosüsteeme kogu maailmas. Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast, lagunevad 700-1000 aastat. 1 Ebasoodsates tingimustes (vees) need ei lagunegi. Kilekotid lagunevad väiksemateks tükkideks, jagades aja jooksul mürgiseid ühendeid. Maailma meredes on sellised kohti, kus plastikut vees on rohkem kui planktoni. Selline olukord on näiteks Vahemeres. Miljonitest tonnidest ujuvast prügist on ligi 80% plastik. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70% vajub põhjale. Ülejäänu jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.2 Krista Taim arvates, igal aastal kilekotid tapavad looduses umbes milion lindu ja looma. Milionid loomad ja linnud surevad kilekotijäätmete ja muu plasti allaneelamise tõttu. 3 Isegi Tallinna loomaaieas kilekottide söömise tõttu on hukkunud kaks muskusveise vasikat. Linnud,
6. Põlevus 7. Toksilisus. 18. KEEMILINE PÜSIVUS plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht praktiliselt puudub seetõttu plastmassid väga kestvad materjalid. jäätmed looduses ei hävine. 19. TUGEVUS plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid väga tugevad. Kõige sagedamini kontrollitakse plastmasside paindetugevust. 20. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR 21. 1. EPS MULLPOLÜSTÜREEN kõige enam levinud, valge värvus. Valmistatakse pentaani sisaldavast polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. 22. 2. XPS EKSTRUUDERMULLPOLÜSTÜREEN värvus sinine, tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 75C. 23. 3
Elastomeeridest kasutatakse kummi ja kõvakummi (eboniidi) valmistamiseks looduslikku (isopreen)kautsukit, butadieenkautsukit, kloropreenkautsukit ja silikoonkautsukit. Viimane on tunduvalt kuumakindlam ja vastupidavam ultraviolettkiirgusele, kuna süsinikahela asemel on siloksaanahel: | | | Si O Si O Si O | | | 3.2.3 Plastid, immutusmaterjalid, kompaundid ja lakid Plastidest kasutatakse näiteks kihilisi plastikud nagu tekstoliit ja klaastekstoliit. Tekstoliit saadakse fonoolformaldehüüdvaiguga immutatud puuvillase riide kihtide kuumpressimise teel. Klaastekstoliit koosneb klaasriidest (klaaskiust valmistatud riie) ja epoksüüdvaigust või räniorgaanilisest lakist. Ta on väga kuumakindel ja hõõrdetugevus ületab terase tugevuse. Immutusmaterjale kasutatakse poorsete dielektrikute (näiteks paber) immutamiseks, et parandada nende elektriisolatsiooniomadusi.
· klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · klaasingu karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus (klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge · sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel Aknad valmistatakse tänapäeval sügavimmutatud puidust, plastidest, alumiiniumist või terasest, kasutatakse ka segakonstruktsioone näiteks välimine pool alumiiniumist ja sisemine puidust. Plastidest aknad muutuvad aja jooksul rabedaks, puitaknad vajavad aeg-ajalt värvimist, eriti alumine osa, vastasel korral võivad kiiresti kõduneda. Akende kõrgused eluruumides on tavaliselt 115 ... 130 cm, laiused 60 ... 120 cm, kõrgus põrandast 70 ... 80 cm. Aknad koosnevad aknapiidast ja raamidest. Puitakende piitade paksus
..200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15... 30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 1035kg/m 3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70...+100 0C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus
tootmistehnoloogia, konstruktsioon, keemiline koostis, ebasobivad keskkonnatingimused. Oluline on hoida keskkonnatingimused võimalikult stabiilsena. Järsud keskkonnatingimuste fluktuatsioonid on ohtlikud. Enamikule plastidele sobib temperatuur 20C või vähem ja suhteline õhuniiskus 30-50%. Valguse mõju tuleks viia miinimumini ja uv-kiirgus tuleks täielikult elimineerida. Probleemiks on ka sagedase õhuvahetuse puudumine. Osadest plastidest eralduvad happelised gaasilised ühendid neid ei tohiks hoida õhukindlates kappides või kottides, karpides. Eralduvate laguproduktide eemaldamiseks võib kasutada absorbente. Houistamisel on vaja esemeid regulaarselt jälgida, et avastada lagunemine juba varakult. Plastobjekte võib pakkida neutraalse reaktsiooniga paberisse. Kahjustatud, juba kleepuva pinnaga plastmaterjalide säilitamiseks sobib silikoonpaber, mille külge plastmaterjalid ei kleepu
saavutamiseks (kuni 3150C), loodusliku kiviga. PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 55.Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid-EPS, XPS, PUR Mullpolüstüreen (EPS) Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS) Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Tihedus- 25.
temperatuurikindluse saavutamiseks (kuni 3150C), loodusliku kiviga. PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Hea soojustusmaterjal Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine
seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Soojaisolatsioon: *Mullplastid Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. _=0,035...0,040W/m0C. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70... +1000C.
· PU-hermeetikuid soovitatakse kasutada peamiselt: paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel (hõõrdekindlus), kemikaalikindluse saavutamiseks (näiteks õli ja bensiin). · Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone soovitatakse kasutada peamiselt: kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) 05.05.2014 54. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR- · Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70...+1000C.
annaabi.ee 
