Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest. Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda
Planetaarsed udukogud On ka teistsugused udukogud, mis tekivad kui täht hävineb. Planetaarsed udukogud tekivad: 1. Vananev täht, kui vesinikkütus hakkab otsa lõppema, hakkab põletama heeliumi 2. Jätkates vesiniku põletamist välistes kihtides, kasvab täht hiiglaslikuks 3. Pind jahtub ja muutub punakaks 4. Hiiglaslik täht muutub ebastabiilseks ja välised kihid katapulteeruvad 5. Katapulteerinud materjal moodutab planetaarse udukogu koos kuuma sinakas-valge tuumaga 6. Tuuma kuumus paneb planetaarse udukogu kumama Taust: Eskimo Udukogu NGC 2392
Definitsioon (ühiskonnateoreetikud): Globaliseerumine tähendab fundamentaalseid muutusi sotsiaalse eksistentsi ruumilistes ja ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub. Sama dramaatilised muutused leiavad aset inimtegevuse ajamõõtmes. Globaliseerumine ideede ajaloos Karl Marx Marshall McLuhan globaalküla kontseptsioon Martin Heidegger vahemaade kadumine, planetaarse tehnika küsimus Francis Fukuyama Nick Bostrom Globaliseerumine kaasaegses ühiskonnateoorias 1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess Globaliseerumise normatiivsed väljakutsed
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Aatomfüüsika on seotud nimedega Paul, Schrödinger,Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg. 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? Planetaarse aatomimudeli sõnastas Nils Borh aastal 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Planetaarne aatomimudel sarnaneb päikesesüsteemile, sest aatomimudeli tuuma ümber tiirlevad elektronid. 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom läbimõõt on 10 -8cm, tuuma läbimõõt on 10 -13cm väiksem. 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel?
1. Kirjelda Rutherfordi planetaarset aatomimudelit? – Rutherfordi aatomimudel kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad üksteist. 2. Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita aatomi püsivust, sest klassikalise elektrodünaamika seaduste kohaselt kiirgab kiirendusega tuuma ümber tiirutav elektron elektromagnetlained, mille tõttu aatom kiirgab energiat, elektron läheb kiiresti tuumale ja aatom lakkab olemast väga lühikese aja jooksul. Tegelikult on aatomid aga väga püsivad. 2) ei selgita üksikute värvuste (spektrijoonte) kiirgamist aatomi poolt
taignarulli pinda püsivalt vigastada. Kasutage taignarulli asemel uhmrit ja uhmrinuia. Küll aga võite taignarulli abil pehmendada külma margariini. Taignasegajate liigitamine I. Sõltuvalt töötsükli struktuurist 1. Perioodilise tegevusega: Fikseeritud anumaga taignasegaja vaba või sundpöörlemisega Käruanumaga taignasegaja Taignasegaja koos tõstukikallutajaga Pideva tegevusega II. Segamisvahendite trajektoorist Lihtsa liikumisega Pöörleva liikumisega Planetaarse liikumisega Ruumilise liikumisega III.Taignasegamisvahendi telje asetuse järgi Horisontaalse asendiga Kaldasendiga Vertikaalse asendiga IV. Valmistatava taigna liigi järgi 3050% tiheda juuretisega 6070% vedela juuretise ja vedelate segude puhul V. Sõltuvalt kasutatavast juhtimissüsteemist Käsitsi juhitavad Poolautomaatselt juhitavad Automaatse juhtimisega VI. Tööprintsiibi järgi Skujulised Zkujulised Tänan Vaatamast !
olulise kasutusala • Tuumaajastu • Dmitri Mendelejev Max Karl Ernst Ludwig Planck • Sündis 1858. aastal Kieli linnas Põhja-Saksamaal. • 1878. aastal lõpetas ta Müncheni ülikooli • 1900. aastal jõudis Saksa füüsik otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Aatomi ehituse selgitamine • 1897. Aastal avastas inglane Joseph Thomson elektroni, • 1911. Aastal esitas teine inglane, Ernest Rutherford, planetaarse aatomimudeli, • 1913. Aastal valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. Tähtsamad leiutised • Louis Pasteur • Sigmund Freud • Guglielmo Marconi • Albert Einstein AUTO LEIUTAMINE • 19. sajandi lõpul sündis auto • Henry Ford – auto leiutaja Ford Model T Kasutatud kirjandus • http://fyysika.wordpress.com/2012/01/04/max-karl -ernst-ludwig-planck-ja-kvantmehaanika/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein • http://www.biography
- et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest? - Aine on osakeste jaoks seest tühi. - Aatomi keskel väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. - Sündis uus ettekujutus aatomist aatomi planetaarmudel. 4. Miks kannab Rutherfordi aatomimudel planetaarse aatomimudeli nimetust? - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma - Tuum omab laengut, tuumas on neutronid (neutr laenguga) ja prootonid (positiivse laenguga), viimased annavad tuumale laengu. Seda, et tuum koosneb prootonitest ja neutronitets väljendab seos: tuuma massiarv on prootonite ja neutronite arvude summa.
- et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest? - Aine on osakeste jaoks seest tühi. - Aatomi keskel väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. - Sündis uus ettekujutus aatomist – aatomi planetaarmudel. 4. Miks kannab Rutherfordi aatomimudel planetaarse aatomimudeli nimetust? - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma - Tuum omab laengut, tuumas on neutronid (neutr laenguga) ja prootonid (positiivse laenguga), viimased annavad tuumale laengu. Seda, et tuum koosneb prootonitest ja neutronitets väljendab seos: tuuma massiarv on prootonite ja neutronite arvude summa.
alfa, beeta või gamma osakesi tuumajõud - hoiavad aatomituuma koos lühikese mõjuraadiusega tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist ümber päikese, neutronid pöörlevad ümber aatomituuma 3.SÕNASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikude elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt orbiidil teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4
Kus siis positiivse laengu massis "ujuvad" neg. laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see piirduski, sest aatomimudel ei võimaldanud selgust tuua, et millest on tingitud aatomaarsete gaaside joonspektrid. See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda E.Rutherford Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks. Sellega seoses pakkuski ta välja planetaarse aatommudeli, ehk kus siis elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori. Probleem aga seisnes selles, et elektron liigub kiirendusega ja peab samal ajal energiat kiirgama, siis liikumissuuna muutmiseks tuleb seega tööd teha ja seega väheneb energia, millega võib kaasneda elektroni kukkumine tuuma. See teooria kestis 2 aastat, sisi täiendas N. Bohr seda molekuli, pannes elektronid stabiilselt liikuma. N.Bohr
Õnnestus kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused.Rutherfordi aatomi mudel , Thomsoni aatomi ideed arendas edasi, tema kiire populaarsuse põhjuseks on sarnasus Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (Päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid. See viiski mõttele, et aatom on seest tühi elektronkiiretoru.miks elektronid on võimelised kanduma tõketetaha.Bohr - Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral .elektonid kiirgavad elektronmagnetlainet. Muutis selle vastuolu seaduseks, Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. keeluprin: Ühes ja samas aatomis pole2 elektroni ühesuguses kvantolekus, mis määratud kvantarvude nelikuga n, l, ml, ms, võimaldab seletada, miks mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline
KORDAMISKÜSIMUSED. AATOMIFÜÜSIKA. 1. Mis on aatomifüüsika, millal loodi? Füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg, Schrödinger, Paul 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Tuum, elektronid 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Sarnaneb päikesesüsteemile, tuuma ümber tiirlevad elektronid 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom = 10 -8cm Tuum= 10 -13cm väiksem 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust nin taastatavust 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? 9.Bohri postulaadid.
8) 2) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi, mille suunas pidi arenema kogu maailm. Kiiresti arenes tööstus, mis tõi endaga kaasa urbaniseerumise(linnastumise). Toimus teaduse ja tehnika revolutsioon: F. Zeppelin- konstrueeris zeppelini(õhusõiduk). Wrightid- Lennumasin, mis püsis 12 sekundit õhus. G. Marconi- andis eetrisse esimese raadiosaate. M. Planck- kvantmehhaanika leiutaja. J.Thomson- avastas elektroni. E. Rutherford- Planetaarse aatommolekuli avastaja. A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale
Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad teineteist. Lühemalt kirjeldades: Aatomi keskel asub massiivne positiivse laenguga tuum, mille ümber tiirlevad suvalistel kaugustel ja tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani füüsik Niels Bohr kaks postulaadi, mis kõrvaldavad mõned Rutherfordi planetaarse aatomimudeli puudused. Bohri II postulaat ütleb, et aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. Sellistel üleminekutel aatom kiirgab või neeljab kindla energiakoguse (kvandi). Aatomi üleminek ühest statsionaarsest olekust teise ei ole pidev protsess, vaid hüppeline.
Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit?
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia
Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. Mandrite teke ja areng Sadu miljoneid aastaid tagasi oli maakeral üks suur manner- PANGAEA ürgmanner. See lagunes osadeks, mis liikusid aeglaselt praegustele asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid. Algselt jagunes kaheks suureks mandriks : LAURAASIA(põhjapoolkeral) ja
agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy pranstuse helilooja, rajas impressionistliku muusika, georg lurich eesti raskejõustliklane, selma lagerlöf rootsi kirjanik, nobeli kirjanduspreemia laureaat, rabindranath tagore india kirjanik, nobeli kirjanduspreemia
ütle, missuguste keemiliste elementide aatomid ta koostisesse kuuluvad ja palju neid arvuliselt on ? Võtame aineks süsinikdioksiid (CO2), selle selle aine molekulid koosnevad ühest süsiniku molekulist (C) ja kahest hapniku molekulist (O2). 17. Millal avastati elektron ja kelle poolt ? 1891. a Johnstone Stoney. 18. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Thompsoni aatomimudeli kirjelduse leiad (http://web.zone.ee/karle/thompson.htm). 19. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli kirjeldus. 20. Kui suur on aatomi tuum ? aatomituumal pole kindlat suurust, või kui on siis see oleneb prootonite ja neutronite arvust aatomituumas. 21. Formuleeri Bohri postulaadid. 22. Millal aatom kiirgab kvandi ? ui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale
Ühtlase liikumise kiirus on võrdne teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. 6. Mida iseloomustab pöörlemisperiood? Tiirlemisperiood? Pöörlemisperiood iseloomustab seda, et kui kiiresti keha teeb täistiiru. Tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru. 7. Ehkki ühtlasel ringjoonelisel liikumisel keha kiiruse väärtus ei muutu, liigub selline keha ometi kiirendusega. Miks? Samal põhjusel ei saaks planetaarse mudeli järgne aatom, sekunditki püsida, sest elektron peaks kiirgama ja kukuks tuumale. Keha liigub kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. 8. Kuidas liigub keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega? Millistest suurustest ja kuidas sõltub esimene kosmiline kiirus? Keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega, liigub ringijooneliselt. Esimene kosmiline kiirus sõltub planeedi (vms taevakeha) mõõtmetest ja massist, millega on
reegleid ja ettekirjutusi ning on üles tõusnud institutsioonide vastu. Ringutades oma lihaseid ja tundes kärsitust, et teda kuulda võetaks, on inimene üles tõusnud inimkonna autoriteetide vastu. ... Tänapäeval on isegi Inimsoo Kaitsjad, Kes varasematel aegadel on juhtinud inimest tagaplaanilt, astunud sammu tagasi Planetaarselt Olendilt saadud korraldusele alludes. Nii saab inimene ise õppida vastutuse võtmist enesele. Nii arusaamatu, kui see ka tundub, on see vajalik ka Planetaarse Olendi enda arenguks üleminekuks, mis on vajalik kogu planeedil toimuva arengu edendamiseks. Seega on igasugune väline `abi' praegusel ajal Tolteekide seisukohast kutsumatu sekkumine. Tolteekidel pole sellist teadmist, et Planetaarne Olend oleks väljastpoolt abi palunud. ... Igasugune vihje, et inimene peab järgima planeediväliste olendite juhatust enda Planetaarse Olendi või Kaitsjate omade asemel, on väärt sügava skepsisega lähenemist. ...
Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse põhjuseks on tema sarnasus Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (Päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid). -> Rutherfordi katse: Seatinast ümbrises asetsev Ra-preparaat A kiirgab -osakesi, mis satuvad õhukesele metallfooliumile K. Enamik neist läheb sellest läbi, vaid väike osa põrkub tagasi See viiski mõttele, et aatom on seest tühi Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3
· Rosinakukli mudel Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel · Pilve mudel Aatomimudelid · Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset ruumlaengut, mille väljas liigub elektron (avastati 1897). Aatomimudelid · Rutherfordi katse (1911) ja planetaarne mudel. · Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse tegelikuks põhjuseks on tema sarnasus Päikesesüsteemiga. Rutherfordi katse Planetaarse mudeli püsivus · Elektron tiirleb aatomis ümber tuuma · Tuuma ümber tiirlev elektron liigub kiirendusega · Kiirendusega liikuvad elektronid tekitavad elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagnetkiirgus. Mis juhtuks elektroniga? Bohri aatomimudel (1913) · on aatomifüüsika idealiseeritud objekt, milles on aatomi planetaarmudelit täiendatud Bohri postulaatidega. Bohri aatomimudel · Bohri 1. postulaat: Aatom võib olla ainult statsionaarsetes ehk
Aatomi mõõtmeid pole võimalik täpselt määrata. Mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline. 3. Isikud: I. Newton aatom koosneb mingitest osakestest M. Faraday aatomi koostisesse kuuluvad laetud osakesed I. Thomson elektroni mõiste E. Rutherford ta järeldas, et aatomis on positiivne laen, mis on koondunud aatomi keskele ja moodustab enamuse aatomi massist; planetaarse aatomi idee; määras ära aatomi piirid N. Bohr formuleeris postulaadid aatomi olekute kohta L. de Broglie tõestas, et elektronil on laine omadused W. Heisenberg ebatäpsusrelatsioon W. Paul - keeluprintsiip 4. Rutherfordi katse tõestamaks planetaarset aatomimudelit- Pliikonteineris asub radioaktiivne aine, millest väljub alfaosakeste voog. See langeb õhukesele kullast lehele. Mikroskoobi ees on tsinksulfaadist ekraan
1900. a jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Ta arvutas välja „energia-aatomi“ suuruse ja pani aluse kvantmehhaanikale. Sigmund Freud- psühhoanalüüs. 1900. a ilmus esimene selleteemaline teos „Unenägude tõlgendus“. Tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab alateadvus. 1905. a avaldas Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma erirelatiivsusteooria. 1911. esitas inglane Ernst Rutherford planetaarse aatomimudeli. 14. Millistes valdkondades tehti edusamme 20. saj algul? Muusikapealinnadeks Pariis ja Viin. Meloodia polnud enam esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Impressionistlik muusika. (tuntud helilooja Claude Debussy). Ameerikas arenes filmikunst. 1913. a ilmus vaatajate ette Charlie Chaplin. Mood muutus mugavamaks, loomulikumaks ja vabamaks. Öeldi lahti korsetist ja S- kujulisest ideaalfiguurist. Populaarseks muutusid kõrge vöökohaga kleidid.
· Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse põhjuseks on tema sarnasus päikesesüsteemiga. Keskel om massiivne tuum (päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid). RUTHERFORDI KATSE · Seatinast ümbrises asetsev raadiumi preparaat A kiirgab a-osakesi, mis satuvad õhukesele metallifooliukile K. · Enamik neist läheb sellest läbi, vaid väike osa põrkub tagasi. · See viiski mõttele, et aatom on seest tühi. BOHR · Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral. · 1913. a muutis Taani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. · Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2. Postulaat): Üleminekul
Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronki...
Mass - aatomi põhimass on koondunud tuuma. Prootoni mass võetakse võrdseks 1 a.m.ü'ga. Neutroni mass võetakse võrdseks samuti 1 a.m.ü'ga. El.mass on nendega võrreldes väga väike ehk ligikaudu 0 a.m.ü'd. Laeng - el.laeng on maailma väikseim laeng ja ta võetakse võrdseks -1'ga. Prootonil on samasuur aga + laeng ehk +1. Neutronil laeng puudub. Arv - tavalises aatomis on prootneid ja el. samapalju ehk kogulaeng = 0. Neutroneid on ka samapalju või rohkem kui prootoneid (v.a vesinik) Planetaarse aatomimudel probleemid: me teame, et ringjooneliselt liikuval kehal on kiirendus. Kiirendusega liikuv laeng aga kiirgab el.mag.laineid. Lainete kiirgamiseks on vaja energiat. Aatomi mudelis neg. laenguga el. liigub mööda ringjoont, seega ta peaks kiirgama el.mag.laineid, mille tulemusena tema En peab vähenema. See vähenemine peab toimuma kin. en. arvel ja el. v peab järjest vähenema. Selle tulemusena peaks ta spiraalselt langema aatomituumale, mida aga reaalselt ei juhtu. 3
Elektron on elementaarosake, mis on avastatud 1897. Aastal Thomsoni poolt. Elektronid on negatiivse laenguga ning koos prootonite ja neutronitega moodustavad aatomeid. Elektronid moodustavad aatomituuma ümber elektropilve, kus kujutatatakse neid elektronkihtidena. Planetaarne aatomi mudel Rutherfordil oli planetaarne aatomimudel, mis sai alguse 1911. Aastal, kui sai alguse ka aatomituuma avastamine. Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese Päikesesüsteemiga. Planetaarse aatomimudeliga on mitmeid vastuolusid, nt elektronid peaksid kukkuma tuumale, aga ei kuku. Bohri postulaadid 1. Postulaat: Elektron saab liikuda aatomis kindlatel orbiitidel, siis ta ei kiirga ega neela energiat. 2. Postulaat: Energiat neelatakse või kiiratakse, kui elektron läheb ühelt orbiidilt teisele. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi Elektron neelab energiat, kui liigub kõrgemale orbiidile ning energiat kiirgub kui liigub madalamale orbiidile.
loobuda filosoofiast ning alustada õpinguid füüsika valdkonnas. 1909. aastal valmis tal magistritöö ning 1911. aasta aprillis kaitses Niels Bohr väga edukalt oma doktoritööd metallide elektronteooriast. Samal aastal sai värske doktor tänu ,,õllestipendiumile" võimaluse santazeerida välismaal, mida ta otsustas kasutada töötamiseks J.J Thomsoni juures laboratooriumis. Rutenfordi juures algaski Niels Bohri teaduslik ,,tähelend". Siin alustas ta aatomi planetaarse mudeli stabiilsuse teoreetilise põhjenduse otsinguid ning juba 1913. Aastal sai valmis tema esimene artikkel aatomi kvantiseerimise kohta. Tänu teaduslikud töös saavutatud edusammudele sai N.Bohr 1916. aastal Kopenhaageni ülikooli professoriks ning 1917 aastal valiti ta ka Taani kuningliku Akadeemia liikmeks. 1921 loodi kopenhaagenis Niels Bohri jaoks teoreetilise füüsika instituut, kus kujunes välja kuulus füüsikute koolkond.
Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina. Prooton Neutron Elektron Aatommass Vesinik 1 1 1 1 Süsinik 6 6 6 12 Lämmastik 7 7 7 14 Fosfor 9 9 9 18 37.Rutherford'i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu. Laengute jaotumise uurimiseks on kõige lihtsam suunata ainesse laetud osakeste kimp ja jälgida nende trajektoori muutumist. Osakesed peavad olema küllalt väikesed (muidu ei kõverdu trajektoor märgatavalt) ja uuritava aine kiht võimalikult õhuke (et vähendada kahe- ja rohkemakordsete hajumiste osa). Rutherford kasutas radioaktiivse preparaadi (raadiumi) poolt kiiratavaid alfa-kiiri ning üliõhukeseks leheks valtsitud kulda.
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1.
Alfred Dreyfus - Prantsusmaa armee juudi soost kapten, alusetult süüdistati spionaazis Max Plank - Saksa füüsik, kvantmehaanika looja Albert Einstein - juudi soost Sveitsi patendiametnik, erirelatiivsusteooriale alguse panija John Evans - inglise arheoloog, kes tõi 1900. päevavalgele Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni, 1905 avastas hormoonid, 1908 mandrite triivimise teooria teke Joseph Thomson - elektroni avastaja (1897. a.) Ernest Rutherford - esitas 1911. a. planetaarse aatomimudeli Niels Bohri - 1913.a. valmis taanlase (tema) töö vesiniku aatomist, tema teooria oli näiteks teaduse arengust Samuel Morse - telegraafiaparaat
päikeseaeg ehk maailmaaeg. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne. Selliselt arvutades jääks osa Saaremaast ja Hiiumaast muust Eestist erinevasse ajavööndisse. Et lihtsustada aja arvestamist ühe riigi piires, loetakse ajavööndite piirideks mitte meridiaane, vaid riigi- (näiteks Eesti ja Venemaa vahel) ja halduspiire (näiteks Ameerika Ühendriikides ja Venemaal) Geoloogiline aeg Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse, mille uurimisega tegelevad geoloogid. Geoloogiline aeg on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
võis märgata Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juurte ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Teadus ja tehnika Alguse sai geneetika. 1900. a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Toimus ka aatomi ehituse selgitamine. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911.a teine inglane, Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905.a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein erirelatiivsusteooria. Avastati veel hormoonid(1905), mandrite triivimise teooria teke(1908) ja süüfiliseravim. Kogu järgnenud sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfred Adler Kirjandus ja kujutav kunst Alfred Nobel pani aluse Nobeli preemiale(1896, 1901)
Enamikel ainetel tekitab fotoefekti UV kiirgus või ultravioletne-sinine valgus, aga punane valgus ei tekita. Seepärast räägitakse fotoefekti punapiirist, so sellisest lainepikkusest (või sellele vastavast sagedusest), millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama: hc max = . A 4. Planetaarse aatomimudeli raskused Planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral. Kuna elektron liigub aatomis ringorbiidil, siis peaks ta seetõttu pidevalt kiirgama st kaotama energiat ja lõpuks tuumale langema. Pöördruutsõltuvus E ~ r -2 nõuab suurema tõmbejõu tasakaalustamiseks suuremat orbitaalkiirust, seetõttu väheneb tiirlemisperiood ja koos sellega kasvab kiiratava valguse sagedus.
kui footonil jätkub energiat väljalöömise tööks või on seda ülegi. Piirsagedust f p, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks. Fotoefekti liike on kolm. Siin esitatut nimetatakse välisfotoefektiks. Esinevad veel ka sisefotoefekt (pooljuhtseadmetes) ja tõkkekihtfotoefekt (päikesepatareides). 5. kursus AINE STRUKTUUR Aatomifüüsika Bohri aatomimudel. 1911 esitas Ernest Rutherford aatomi planetaarse mudeli, millega kaasnesid kohe raskused. 1913 esitas Nils Bohr aatomimudeli, mis osutus vahepealseks üleminekumudeliks mehhanistlikult mudelilt tänapäevasele aatomimudelile. Bohri aatomimudelis on positiivne tuum, nagu Rutherfordi mudeliski, aga elektronid saavad viibida vaid kindlatel, nn statsionaarsetel orbiitidel, kus nad ei kiirga ega neela energiat. Rutherfordi mudeli põhiraskuseks oligi see, et tiirlevad elektronid peavad kesktõmbekiirenduse tõttu energiat kiirgama ( a F A ).
kui footonil jätkub energiat väljalöömise tööks või on seda ülegi. Piirsagedust f p, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks. Fotoefekti liike on kolm. Siin esitatut nimetatakse välisfotoefektiks. Esinevad veel ka sisefotoefekt (pooljuhtseadmetes) ja tõkkekihtfotoefekt (päikesepatareides). 5. kursus AINE STRUKTUUR Aatomifüüsika Bohri aatomimudel. 1911 esitas Ernest Rutherford aatomi planetaarse mudeli, millega kaasnesid kohe raskused. 1913 esitas Nils Bohr aatomimudeli, mis osutus vahepealseks üleminekumudeliks mehhanistlikult mudelilt tänapäevasele aatomimudelile. Bohri aatomimudelis on positiivne tuum, nagu Rutherfordi mudeliski, aga elektronid saavad viibida vaid kindlatel, nn statsionaarsetel orbiitidel, kus nad ei kiirga ega neela energiat. Rutherfordi mudeli põhiraskuseks oligi see, et tiirlevad elektronid peavad kesktõmbekiirenduse tõttu energiat kiirgama ( a F A ).
kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks. Laplace'i täiendus: planeedid tekkisid kuumast kiiresti pöörlevast Päikesest tsentrifugaalselt välja paiskunud gaasimasside kondenseerumisel. Iga selline väljapaise tekitas ühe planeedi. Kaasaegseid hüpoteese on mitmesuguseid, kuid pole jõutud ühisele arvamusele. 12. Meteoriidi mõiste ja põhiklassid: kivi-, raud- ja segameteoriidid. Kondriidid. Widmanstätteni figuurid Meteoriit on planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi (taevakeha) pinnale. Enamus 2 meteoriite on pärit asteroidide vööndist vanustega ~4,55 Ga, aga läbi teinud planetesimaalide kollisiooniga kaasnenud kuumutust, ülessulamist jms. Meteoriite jaotatakse koostise alusel kolme suurde kategooriasse: · KIVIMETEORIIDID umbes 93% meteoriitidest. Silikaatse koostisega (Päikesesüsteemi
Eelkõige kasutatakse seda nimetust kristlikus kontekstis õpetuse kohta, mis püüab piibli kosmogoonia(te)le tuginedes lükata ümber teaduslikke arusaamu evolutsioonist, geoloogiast ja ajaloost. 99. *Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist. Evolutsiooniteooria - looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. 100.Geoloogiline aeg/ ajaarvamise meetodid/ geokronoloogiline skaala. 101. *Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatudkivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. 102. *Geoloogiline ajaarvamise meetod on geogroniloogia. 103. *Skaala: 104. -Fanerosoikum: Kainosoikom/Uusaegkond (Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen), Mesosoikum/Keskaegkond (Kriit, Juura, Triias), Palesoikum/Vanaaegkond (Perm, Karbon, Devon, Silur,
Taani füüsik Niels Bohr, kes sellel ajal ei teadnud midagi elektroni lainelistest omadustest. h mvr = n 2 Soovides seletada aatomi püsivust ja spektraalseeriaid postuleeris (ld. k. postulare nõudma), et lubatud orbiitidel, mille raadius rahuldab eelnevat seost elektronid ei kiirga vaatamata tiirlemisele ümber tuuma.(Bohri 1. Postulaat). See päästis planetaarse aatomimudeli.Bohri aatomimudelile andis lainelise sisu hiljem L. de Broglie Bohri teine postulaat väidab, et aatom kiirgab või neelab valgust ainult teatud üleminekutel lubatud orbiitide vahel. Seejuures kiiratakse või neelatakse footoneid energiaga hf=E 2-E1, kus E2 on kõrgema ja E1 madalama taseme energia. Vesiniku aatomi üleminekud. Kvantfüüsika aatomipilt. Mõnede Schrödingeri võrrandi lahendeina saadud elektroni seisulained vesiniku aatomis on
graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. Geoloogiline ajaskaala. -Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks. -Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse, mille uurimisega tegelevad geoloogid. 27. Laamtektoonika laamade mõiste, nende liikumine ja tähtsus tänapäevase maailma kujunemisele. -Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
· Homogeenne atmosfäärimudel. o Tiheduslikult homogeenne atmosfäär: atmosfäär loetakse kokkusurumatuks, tema tiheduseks võetakse tihedus maapinna (üldisemalt aluspinna) lähedal. · Atmosfääri koostis. o Konspekt VI, lk17 tabel. · Gaaside tihedused normaaltingimustel. o = () · () = ], - molaarmass. · UV-kiirgus ja osoon atmosfääris. o Osoon tekib UV-kiirguse mõjul ja paikneb kõrgusel 15-30 km. Moodustab planetaarse kaitsekihi UV eest. Väikestes kogustes mõjub desinfitseerivalt, suurtes kogustes on mürgine, paljud taimekajustused (pruunid laigud kartulilehtedel) võivad olla põhjustatud osoonist. o Ultraviolettkiirgus (UV) on elektromagnetiline kiirgus lainepikkusega 10400 nm. Looduslik UV-kiirguse lainepikkuse vahemik on 200400 nm (lühema lainepikkusega aluspinnani ei jõua). UVA- (315-400 nm) soodustavad nahas pruuni pigmendi ja D-vitamiini
Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid(mis võisid kergesti suus süttida) 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale.1900.a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911. aastal esitas Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905. a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik A. Einstein relaviivsusteooria. 1900.a arheoloog John Evansi avastus Knossose paleest ja kogu Minose tsivilisatsioonist. 1905.aastal avastatud hormoonid, 1908.aastal mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduses leiutati tõhus süüfiliseravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs - "Unenägude tõlgendus" 1900.aastal.
Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus(maakoor). Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust.
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed
Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 3. Maa geoloogiline minevik. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks. Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse, mille uurimisega tegelevad geoloogid. lahknevad ehk tõukeservad Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis
Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga. Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel arvestatakse pinnakatte koostist ja kõiki põhjaveekihi kohal lasuvaid veepidemeid. 62. Mis on georadar ja milleks seda kasutatakse? Georadar on seade, mis näeb maapinna sisse, sellega saab teha erinevaid maapinna uuringuid, nt leiti selle seadme abil Mihkli kiriku juurest unikaalse linnusevärava jäljed Geosfäär – globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor – 30-70 km Mineraal – looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim – tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete – maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss
mis hõlmab Lääne-Eesti saarestiku, Lääne-Eesti madaliku ja Pärnu madaliku, maapinna kõrgus ületab seal harva paarikümmet meetrit Eesti pinnamood on kujunenud erinevate tekketegurite toimel. Pinnavormid jaotatakse tekkeviisi järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kõik need erinevad üksteisest nii tekkemehhanismi poolest kui ka selle poolest, millisel geoloogilisel ajal nad on kujunenud. Maa planetaarse arengu etapil valdasid kosmogeensed tegurid, seejärel lisandusid geoloogilised, hiljem bioloogilised ning viimastel aastatuhandetel ka inimtegevusest johtunud protsessid. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Nt: kõrgustikud, lavamaad e platood, madalikud, nõod ja orundid, Balti klint (Põhja- Eesti paekallas). Kosmogeensed pinnavormid on meteoriidikraatrid. Kaalis on säilinud 9
annaabi.ee 
