möödumisel. Käimist karkudega alustatakse 1-2 nädalat peale amputatsiooni, kui haige üldseisund seda lubab ja haav on paranemas. 4. Iseloomusta alajäsemete varikoosset laienemist. Veeniseina lihaskiudude atroofia ja sisekesta e. intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades,
kogumikena järve tuulealusel kaldal. Piltlikult öeldes: kätt vette pistes ei määrdu see esimesel, küll aga teisel juhul (#). Vee muutunud värvus näitab, et rakud on jaotunud ühtlaselt kogu veesambas; see on omane eelkõige liikidele, mis ei moodusta kolooniaid. Rakud võivad ka ebaühtlaselt jaotuda nii veesambas kui ka järve eri osades ning see on tunnuslik koloonialistele liikidele. Pindmistesse veekihtidesse kerkivad kolooniad tuulevaiksete ilmadega. Arvukamaid kolooniaid võib näha palja silmaga (#). Nii suurendatakse fotosünteesi aktiivsust ning seeläbi kiirendatakse rakkude kasvu. Vetikaraku ujuvust reguleeritakse gaasivakuoolide abil ning selle toimimisel on võtmeroll fotosünteesil sünteesitud sahhariidide kogusel. Nende hulga suurenemine avaldab survet gaasivakuoolidele, mille ruumala väheneb, ning rakud hakkavad vajuma
soolehaavandite raviks; on tsirkulatoorne stimulant, kiirendades nii lümfaatilist „pulsirütmi“ kui seedimiskiirust; on trombide vastase toimega, vähendades ateroskleroosi-, insuldi ja infarktiohtu, kuna sisaldab ohtralt salitsülaate — looduslikke verevedeldajaid. Cayenne on ka suurepärane veenide, arterite ja kapillaaride elastsuse säilitaja. Toimib tõhusa detoksifitseerijana, stimuleerib vere voolu keha pindmistesse kapillaaridesse; aitab vähendada veresoone laiendeid, ühtlustades rõhku erinevate kehaosade vahel; kergendab liigesevalu, kuna sisaldab valuvaigistina toimivat kapsaitsiini; aitab haige kurgu puhul. Lisa Cayenne´i pipart kuristusveele, see toimib nii põletiku- kui valuvastaselt; on vähivastase toimega, kuna pärsib ja aeglustab vähirakkude kasvu ning stimuleerib nende programmeeritud rakusurma (apoptoosi). Teaduslikes uuringutes on kinnitust leidnud Cayenne´i s leiduva aktiivaine
Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja
· passaat tuuled (trades) puhuvad ekvaatori suunas, tegelt natuke läände; · parasvöötmes läänetuuled; · polaaraladel idatuuled; · Goriolise efekt. Joonis 9. Peamised pinnahoovused maailmas. 4 Joonis 10. Ekvatoriaalne upwelling Upwelling- ehk tõusikvool, ka uhkvool. Vee kerkimine sügavamatest kihtidest pindmistesse. Harilikult kaasneb tõusikvoolu tekkega veepinna temperatuuri järsk langus. Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled. Kaasneb produktiivsuse tuntav tõus. Joonis 10. Joonis 11. Rannikuäärne ´upwelling` ja
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt
Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja
Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele ENNETAMINE Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI Kirurgiline ravi kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega
· Ajutised; · Soojad (Golfi hoovus on soojema veega kui teda ümbritsev Atlandi ookean); · Külmad (Labradori hoovus). · Magedamad; · Soolasemad; · Pinnavee; · Süvavee; · Põhja. Hoovuste liikumine: maakera pöörlemine paneb põhjapoolkeral hoovused liikuma ekvaatorilt vaadates paremale (päripäeva). Lõunapoolkeral vasakule (vastupäeva(. Apvelling ehk tõusikvool, ka uhkvool. Vee kerkimine sügavamatest kihtidest pindmistesse. Harilikult kaasneb tõusikvoolu tekkega veepinna temperatuuri järsk langus. Rannikumeredes on tihti põhjuseks maatuuled. Kaasneb produktiivsuse tuntav tõus. Maailmamere elupaigad. Pelagiaal veekogu veemassiiv organismide elupaigana. Bentaal veekogupõhi organismide elukeskkonnana. Pelagiaal: · Epipelagiaal maailmamare ülemine valgusrohke (eufootiline) veekiht, milles areneb fütoplankton; 5
PEAMISED MULLAPROTSESSID: · Gleistumine- liigniiskes ja O2 vaeses keskkonnas toimuv protsess, mullas palju. · Leetumine- hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade
vahelist soolsusvahet ja kihistumist. Kasvanud kihistumine vähendab vee vertikaalset segunemist ja halvendab hapniku liikumist põhjalähedasse vette. Kasvav valgvee hulk ja üleujutused suurendavad mandrilt tulevat toitainete ja tahke ainese koormust. Talvine maa sulana püsimine ning ka suurenenud tuulisus rannikualadel segab madalate merealade veemasse. Kuna kihistumise tugevnemine võib teatud oludes kahandada toitainete vertikaalset liikumist põhjast pindmistesse kihtidesse, võivad seeläbi väheneda ka suvised vetikaõitsengud. Pika-ajaliste vaatlustega on selgunud, et jõeveed mõjutavad vee omadusi ka sügaval. Joonisel 1 on näha, et jõeveed mõjutavad ka Läänemere süvikuid, kuid suurematesse nende hulgast ulatub mõju alles 5 6 aasta möödudes. Veevahetus Põhja- ja Läänemere vahel hapnikutase süvikutes Läänemerre suubuvate jõgede vesi mõjutab ka Põhjamere ja Läänemere vahelist soolase vee vahetust
see mandrilaama selles kohas kumeralt üles ja sulatab mandrilise maakoore kivimeid. Kumeruse tipus tekitavad venituspinged rebendi, mida nimetatakse kontinentaalseks riftiks (Baikali järv) 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik. Nt: Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid
Jää ja pärast jää aegsete veekogude setted. Põhja-Eestis karbonaatsed mullad, Lõuna-Eestis lubja vaesed e. happelised mullad. NB Mulla orgaaniline osa Orgaanilise aine hulk mullas võib olla väga erinev (0-50%-60%). Peamiseks orgaanilise aine allikaks on kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus päikeseenergia toimel sünteesivad orgaanilisi ühendeid. Sammalde, samblike, seente ja bakterite orgaanilise ainega. Pärast organismide elutegevuse lõppu ladestub pinnale või pindmistesse kihtidesse. Algab orgaanilise aine lagundamine, mis on vastupidine fotosünteesile. Mille tulemusel tekivad samad ained, mis algul võtsid osa: vesi, CO 2, mineraalsoolad ja mingil määral soojusenergiat. Orgaanilise aine koostises võib eristada süsivesikuid, N-ühendeid, rasva, valku, vahasid, parkaineid ja vett. Erinevate organismide puhul on nende komponentide osatähtsus väga erinev. Seente kuivaines 50% valku, bakterite massis 80% valku. Rasvad rohkem seentes
Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist
mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka
Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja. Rasked mullad rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud. Mulla orgaaniline osa Orgaanilise aine hulk mullas võib olla väga erinev (0-50%-60%). Peamiseks orgaanilise aine allikaks on kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus päikeseenergia toimel sünteesivad orgaanilisi ühendeid. Sammalde, samblike, seente ja bakterite orgaanilise ainega. Pärast organismide elutegevuse lõppu ladestub pinnale või pindmistesse kihtidesse. Algab orgaanilise aine lagundamine, mis on vastupidine fotosünteesile. Mille tulemusel tekkivad samad ained, mis algul võtsid osa: vesi, CO2, mineraalsoolad ja mingil määral soojusenergiat. Orgaanilise aine koostises võib eristada süsivesikuid, N-ühendeid, rasva, valku, vahasid, parkaineid ja vett. Erinevate organismide puhul on nende komponentide osatähtsus väga erinev. Seente kuivaines 50% valku, bakterite massis 80% valku. Rasvad rohkem seentes.
Iga- aastane vertikaalne ringlemine ei ulatu süvikuvetesse ja seetõttu biogeensed ained ained kuhjuvad sügavamatesse veekihtidesse, langedes lühemaks või pikemaks ajaks välja ainete looduslikust ringkäigust meres. Põhjamerest vastuhoovusena sissetungiv suurema soolsusega vesi tõrjub järkjärgult süvikualadel seiskunud biogeensete ainetega rikastatud vee ülemistesse veekihtidesse, mida hõlmab vertikaalne ringlemine. Pindmistesse valgustatud kihtidesse kantud teoitesoolad kasutatakse orgaaniliste ainete sünteesimiseks. Läänemere avaosa pinnakihtides leidub kõige vähem biogeenseid aineid, sest viimaste juurdevool mandrilt jõevetega kui ka sügavamatest veekihtidest vertikaalse regunemise mõjul on üsna piiratud. Suveperioodi, vetikate intensiivse arenemise ajal väheneb biogeensete ainete sisaldus mere avaosa ülakihtides miinimumini. Läänemere mõnedes piirkondades- Rügeni saare, Heli neeme ja Kolka neeme
Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine 1) Tektoonilised 2) Vulkaanilised 3) Langatusvärinad
Suvel on pinnakihi vesi soojem ja seega vaiksema tihedusega ega segune alumiste kihtidega. Madalamates järvedes toimub terve vee segunemine kaks korda aastas, kui vee pinnakiht saavutab temperatuuri +4°C. Selline vesi on kõige tihedam ja vajub allapoole nii siis kui alumised kihid on kulmemad kui ka siis kui need on soojemad. Selline segunemine toimub pärasvootes kevadel ja sügisel. Segunemine võimaldab settinud toitainetel tulla taas pindmistesse kihtidesse ja need on kattesaadavad produtsentidele, samal ajal saab põhjakiht varustatud hapnikuga, mis suvise kihistumise ja vaid pinnal toimuva produktsiooni ja atmosfäärist lahustumise tõttu põhjakihtidesse ei jõua. Talvel on järvede vesi kihistunud vastupidiselt, põhjalähedasemad kihid on soojemad (vaata ka joonist 34). Seega pusib keskmise ja suurema sügavusega järvede põhjakiht enamvähem +4° lahedal. Väga sügavatel
pärimused. Meremehed väitsid, et see on halvim pikkus: üks lainehari tõstab vöörist ja teine ahtrist ning parv murdub. Botaanikud jälle teatasid, et balsapuu Polüneesiani ei uju. Ta vettib läbi ja vajub põhja. Ookeanil vaevas see ennustus meeste südant omajagu. Igaüks varitses hetke, mil ta arvas end üksi olevat, mudis balsapalgi läbivettinud osast tükikese ja viskas vette, et näha, kas vajub põhja või ei vaju. Vajus küll. Ent parv ei vajunud. Vesi, mis tungis pindmistesse kihtidesse, ei ulatunud puu südamikuni. Ka ükski teine õnnetusennustus ei täitunud ja 7. augustil jõudis meeskond ühegi kaotuseta Raroia atollile Tuamotu saarestikus. Sellega oli tõestatud, et iidsetel aegadel võisid Lõuna-Ameerikast merele sõitnud inimesed jõuda Polüneesiasse. Just seda tahtiski Heyerdahl oma ekspeditsiooniga tõestada. Ta oli veendunud, et kauges minevikus tegid rahvad suhteliselt primitiivsete vahenditega pikki meresõite. Ühtlasi oli ta veendunud, et
Üles ujuvad 12-200m/h, alla 3x kiiremini. Reageerivad valgustugevusele. Miks liikumine toimub, ei teata, see on kas toitumise pärast, enese alalhoiuinstinkti pärast (sügaval ei märgata päeval neid nii kiiresti) või siis mõlemad koos. Sügaval on jahedam metabolism on aeglasem väga otstarbekas. Aga võib-olla on hoopis nii, et kui pindmises kihis on toit ära söödud, tulevad nad allapoole toituma, et see veekogu osa tühjaks süüa jne. Zooplankton liigub pindmistesse kihtidesse öösel, kus ta toitub fütoplanktonist. Samuti arvatakse, et öösel pole ta kiskjatele nähtav. Eksamis – kas olulisem on toitumine või enesekaitse. Biogeograafia ja spetsialisatsioon Ökoloogia eesmärk on jõuda arusaamisele sellest, mis faktorid määravad ära looduslike koosluste liigilise koosseisu. Osaliselt oleneb liikide levik ressurssidest ja füüsikalistest tingimustest, sest liigid ei saa eksisteerida, kui keskkond ei toeta neid
eellasrakkudest (radiaalgliia, vahelmised eellasrakud) tekkinud neuronid moodustavad kortikaalplaadi Neokorteksi areng jätkub uute neuronite tekkega, mis okupeerivad kortikaalplaadist järjest pealepoole jäävaid kihte Kihid II-VI on ajukoores tekitatud “seest-välja” mudeli alusel Neuronid, mis on tekkinud varem paiknevad alumistes kihtides ja hiljem sündinud migreeruvad radiaalgliia jätkeid pidi pindmistesse kihtidesse Neokorteks: Osa suuraju koorest, koosneb 6 kihist (VI sisemine ja I välimine) Osaleb “kõrgemates funktsioonides” nagu sensoorne taju, ruumiline mõtlemine, teadlik mõtlemine jpt. Hiire ajus on neokorteksi pind sile (Lissencephalic) ja katab ainult osa aju. Inimese ja ahvi aju neokorteks sisaldab mitmeid vagusid, sagaraid, kääre (Gyrencephalic), kattes peaaegu kogu aju
infektsioonidele. Seetõttu ei soovitata menstruatsiooni ajal suguelu elada, kuna oht günekoloogiliste infektsioonide tekkeks on kõrgem. Tupe verevarustus toimub sisemise niudearteri harude kaudu: tupearter varustab tupe ülemist osa, alumise põiearteri harud tupe keskosa ja keskmine pärakuarter ja häbemearter tupe alumist osa. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu. Lümf voolab ära kubemepiirkonna pindmistesse ja süvadesse lümfisõlmedesse ning niudeveresoonte- ja sakraalpiirkonna lümfsõlmedesse. Menstruaaltsükkel Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Normis on selle pikkuseks 21-35 päeva. Kõige sagedamini esineb 28. päevane menstruaaltsükkel, mida peetakse ka kõige täisväärtuslikumaks. Menstruaaltsükli pikkus võib 2-3 päeva ulatuses kõikuda.
maitseid hapu ja kibedaga võrreldes. Samas on huvita, et kaslastel puudub magusa maitse tunnetamise võime. Mõnede uurijate arvates on inimesel neile neljale lisaks veel kaks maitset lihatoitudel, juustul ning teatud juurviljadel esinev umami (jaapani keeles "hea maitse") ja üldisem süsivesikute maitse. NAHAMEELED Nahameeled kuuluvad kehameelte koosseisu, ent on selgemini lokaliseeritud keha pindmistesse kihtidesse, vahetult naha pinna alla. Neist erinevateks kehameelteks on juba käsitletud kinesteesia ning orgaanilised meeled, mis tulevad siseelundeilt ning on oma olemuselt eelkõige negatiivse tundevarjundiga (kõhuvalu, põie ja jämesoole täitumise pakitsus jms.). Võimalikud on ka positiivse tundevarjundiga orgaanilised meeled (meeldiv täiskõhutunne, meeldiv soojustunne soojast joogist peale külmetamist jne.).
annaabi.ee 
