Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Sooldumine võib olla tingitud
Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine
Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind
Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal KAMARDUMINE- Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates GLEISTUMINE-Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. SOOLDUMINE-Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles.Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla
E A B EB C C B Mille põhjal eristatakse mulla horisonte? Eesti Geograafia CD Kamardumine · Orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (A horisont) · Kõige ulatuslikum A rohttaimedega alal. · Kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega läbipõimumine toimub mingil B määral kõikides muldades. enim mustmuldades
Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub parasvöötmes. Rohtlate mustmullad – kontinentaalne kliima, ehk sademed ja aurumine on tasakaalus. Suvel pikk kuivaperiood ning esineb põuda. Mulla veerežiim on tasakaalus ning paksus üle 1m. Kõige viljakamad mullad, millel on kõrge poorsus, hea sõmeraline struktuur ja suur toitainete sisaldus. Mullaprotsess on kamardumine, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. Soojas ja niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini. Protsess on intensiivsem keemilise elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke. Vaevumärgatav huumushorisont, soolarikas sisseuhtehorisont ning lähtekivim. Protsessiks on sooldumine, mille käigus soolad kuhjuvad mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud
lagunemine, moodustub turbakiht. Aurumine < sademed, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Iseloomulik tundra ja metsavööndile. · Kamardumine on huumuse ja koos sellega mineraalsete ühendite kuhjumine tasakaalus veereziimiga mulla pindmisesse kihti lopsaka rohttaimestikuga aladel (rohtla) · Leostumine - Vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine mullast. Iseloomulik sademeterikastele aladele · Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega · Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks
Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond,
domineerivad. Puistu esimese rinde moodustas sookask ja teises rindes kasvas kuusk. Järelkasv: haab ja pihlakas. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen. Veereziim oli liigniiske. Gleimuldade kujunemine toimub eelkõige kamardumise ja soostumise koosmõjul. Mullateket iseloomustab 1) orgaanilise aine kuhjumine pindmisesse horisonti, 2) gleistumine ja 3) mitmesuunaline ainete migratsioon. Küllastunud gleimullad on kujunenud lubjarikka põhjavee mõju all algselt lubjavaestel sorteeritud veesetetel.Keemine neis puudub, kuid põhjavee mõjul on ka mulla pindmised horisondid küllastunud kaltsiumiga. Sellepärast on kogu profiili ulatuses mulla reaktsioon neutraalne või selle lähedane. (Kitse, E
Vähesel määral ladestub orgaanilist ainet otse mulda surnud juured. Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee ja õhureziimijärskudele muutustele. Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (1020 cm). Rohumaadel on maaaluste taimeosade kaal 24 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised: · pinnakate, · mullastik,
pinnale (okkad, puutükid, käbid, lehed jm). Vähesel määral ladestub orgaanilist ainet otse mulda - surnud juured. Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee- ja õhureziimijärskudele muutustele. Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (10-20 cm). Rohumaadel on maa-aluste taimeosade kaal 2-4 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE: Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel olulised: • pinnakate, • mullastik, • niiskusrežiim, • kliima.
lessiveerumine+ülagleistumine+(leetumine) gleistumine-liigniiskus/õhupuudus 55. Gleistumine. gleistumine-õhuvaeses(liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine oksüdeerumine mineraalühendite hapniku arvel. Väljendub sinakas või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnuseks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. 56. Turvastumine. turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisesse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul,mis väljendab turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolu. 57. Kamardumine. rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a.
7) kultiveeritud põllul ei tohi olla töötlemata põlluosi Panklikust mullast saavad juured ainult osaliselt toitaineid, struktuursest mullast saavad juured hästi toitaineid kätte. Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest C-kujulise ankruga kobestuskäpad: - vibreerivad halvasti - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisesse kihti - nende eriveotakistus on suurem S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötlemisel hästi nii piki- kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb tunduvalt paremini. Külvieelsel kultiveerimisel oleks kõige otstarbekam kasutada S-piidega kultivaatorit: - elastsed S-piisid iseloomustab hea elastsus, mis on oluline kiviste muldade harimisel; vibreerimine aga vähendab pii veotakistust
iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond
tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale
pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda ... leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb
gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale
leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja
teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb
teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb
2.1.1 sammasjuurelised 2.1.2 narmasjuurelised 2.1.3 puhmikulised/kõrrelised 2.1.4 mugul-sibul umbrohud 2.2 hästi levivad 2.2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut
lähtekivimid, kus moreen on kaetud hilisema settega 5)soomuldade lähtekivimiks on turvas. Muldade orgaaniline osa Mulla orgaanilise aine allikateks on peamiselt kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus veest, süsihappegaasist ja mineraalsooladest sünteesivad Päikese energia osavõtul orgaanilist ainet. Olulised on ka samblad, samblikud, vetikad, seened ja ka mitmed loomsed organismid. Pärast elutegevuse lõppu ladestub taimne-loomne jäänus mulla pinnale või selle pindmisesse kihti ning algab selle lagunemine ehk mineralisatsioon, mis on sisuliselt fotosünteesile vastandprotsess. Lagulõpp-produktideks on mineraalsoolad, vesi , süsihappegaas ja eraldub energiat. Orgaanilise aine koostiskomponendid on: 1)vesi 2)süsivesikud 3)ligniin (puitaine) 4)lämmastikuühendid (valkudest) 5)rasvad 6)vaigud 7)vahad 8)parkained. Erinevates taimsetes-loomsetes organismides on nende koostiskomponentide osatähtsus erinev. Koostiskomponentides omakorda on väga erinev
siin toimub orgaanilise aine anaeroobne lagundamine ja denitrifikatsioon. Filtri sgavus on ca 1m ja alt on svend vooderdatud plastikkilega vi saviga. Filtri peale istutatakse taimed (krkjas, luga, pilliroog). Taimed soodustavad juurte vahendusel mikroorganismide kasvu pinnases. he inimese kohta on vaja 4-5 m2 filtri pinda. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Tprintsiip. Mehaaniliselt puhastatud heitvesi pumbatakse taimestik- pinnasfiltri pindmisesse kihti (vertikaalne ssteem). Heitvesi, liikudes lbi filtri kahe kihi, puhastub bioloogiliselt (orgaanilise aine lagundamine, ammonifikatsioon, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon), keemiliselt (fosfori sidumine) ja fsikaliselt (tavaline filtreerumine). Puhastatud vesi koguneb filtri all olevasse drenaai ja juhitakse sealt looduslikku veekogusse. Teise variandi (horisontaalne ssteem) puhul siseneb heitvesi filtrisse hest otsast ja puhastatud vesi vljub teisest servast.
Parim aeg ümberistutamiseks on varakevad, kohe kui õnnestub labidat maasse vajutada. Värskeltistutatud taimi tuleb suvel hoolikalt kasta (Calmia). 4.10.4. Elujõulisuse suurendamine Hortensiad vajavad palju väetamist ning kevadel ja suvel oleks selleks kõige parem aeg. Väetamiseks sobib aia üldväetis, täis- või rodoväetis. Täiskasvanud põõsale piisab ühest peotäiest granuleeritud täisväetisest, mis puistatakse ühtlaselt võra alla ja rehitsetakse pindmisesse mullakihti (Laansoo 2012). Kevadine multsimine orgaanilise materjaliga aitaks hoida väärtuslikku niiskust mullas (Buchan 2007). Võimalike külmade puhul tuleks taime katta. Väetamiseks on head lämmastik- ja kaaliumväetised vedelal kujul (Seemnemaailm). Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist (Kärner ja Ko). 4.10.5. ,,Kosmeetiline" hooldus
annaabi.ee 
