Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke
6 KASUTATUD ALLIKAD Entsüklopeedia. 2011. Jüri Vilms http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vilms_j%C3%Bcri (kasutatud 22.03.2017) Geni. 2001. Mari Vilms https://www.geni.com/people/Mari- Vilms/6000000008339185588?through=6000000008160048089 (kasutatud 22.03.2017) Geni. 2001. Rein Vilms https://www.geni.com/people/Rein-Vilms/6000000008160048089 (kasutatud 22.03.2017) Jõgi, A., 2004. Jüri Vilms puhkab oma vanemate kõrval Pilistveres. http://sakala.postimees.ee/2402995/jueri-vilms-puhkab-oma-vanemate-korval- pilistveres (kautatud 22.03.2017) Wikipeedia. 2004. Jüri Vilms https://www.google.ee/search?q=j %C3%BCri+vilms&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiB8ZWT4vTSAh XCE5oKHbXSCJIQ_AUIBigB&biw=1366&bih=648#imgrc=hP8ylcCBXSkqwM: (kasutatud 22.03.2017) 7 LISAD Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist
inimest 16. juuni K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas 23. juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4. jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25
Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1919-1920 Asutava Kogu liige. Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel.
1695-1697 suur näljahäda. Oletatavati suri nälga u 75 000 inimest. Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati kasvatama kartulit. 15 oktoober 1632 avati Tartu Ülikool. 4 teaduskonda: 1) õigus 2) usk 3) arest 4) filosoofia õpetati ladina keeles, õpetati ainult mehi. Eesti kirjakeele arendamine- 1686- esimene piiblikonverents 1687 teine piibli konverents, pilistveres. Arutati Eesti keele küsimusi. Millise kirjakeele alusel tõlkida piiblit. Tõlgiti Põhja-Eesti kirjakeeles. Eesti sai kirjakeele. Kolm argumenti, et Rootsi aega saab nimetada kuldseks ajaks, kolm vastuargumenti Poolt: 1632 rajati Tartusse Ülikool Eesti sai kirjakeele rajati hulgaliselt uusi manufaktuure Vastu: kehtestati sundorjus suurim näljahäda, mis eestlasi siiani painanud väga palju talupoegi oli pärit mujalt
Seminaris õpiti usuõpetust, kirikulaule, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Nendesr üksteist asus juba 1686. a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga-Jaanis, Laiusel, Nõos, Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures). Üheks suuremaks takistuseks Forseliusele oli see, et balti aadel ei soovinud lasta eestlastel haridust omandada. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Kaasa võttis ta Ignatsi Jaagu (Kambjast) ja Pakri Hansu Jüri
G. Forselius 1686. aasta suvel Stockholmi piiskopi jutule. Juba sama aasta detsembris anti välja kuninga korraldus, kus nõuti koolide asutamist igasse kihelkonda. Korralduses toodi välja, et koolimajad tuleb ehitada kirikute juurde, tööle peavad hakkama koolitatud koolmeistrid, kes õpetavad noortele lugemist ja palveid ning selle töö eest on õpetajale ette nähtud palk. Esimesed koolid avati Tartule lähemates kihelkondades: Laiusel, Pilistveres, Sangastes ja Kambjas. (Andresen: 1981, 20.) Forselius mõistis, et ühest koolist kihelkonnas ei piisa selle piirkonna laste õpetamiseks. Ta soovitas lugemisoskuse kiiremaks levitamiseks asutada lisaks küla- ning mõisakoole. Tema kaugemaks eesmärgiks oli lugemisoskuse levitamine ettevalmistuse saanud koduõpetajate kaudu. Sel viisil hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas. „Forseliuse eluajal õpetati koolides lugemine selgeks umbes tuhandele lapsele“ (Andresen: 1981, 22).
etnograafiline kollektsioon "Estonica". Säilinud on ka Tiidemanni reklaamlehed, kus ta inimesi enda juurde "päevapildi õppimisele" kutsub. Ateljeest loodusesse Kui esialgu fotograafid vaid inimeste ja linnavaadete pildistamisele keskendusid, siis 20 sajandi alguses tekkisid juba külapiltnikud, kes lisaks inimestele ka loodusvaateid tegema hakkasid. Fotograaf Aadu Treufeldt (avas ateljee 1904.aastal Pilistveres) on pildistanud külaelu: heinategu, hobuvankrit jne. Aastatel 19061908 viibis ta aga fotograafina KaugIdas, millest samuti on fotosid säilinud. Johannes ja Karl Luckin (Valgamaa) on fotografeerinud pulmi, lisaks viibis Karl aastatel 19001908 misjonärina Kilimandzaro jalamil, reisist on eksponeeritud 4 tööd. Priidu Viilup (avas ateljee 1910. aastal Tallinnas) on fotodel kujutanud enamasti talurahvast säilinud on grupifotod ning ka portreevõtted
seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad · Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja vilja Rootsi ja Soome · 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal õpetaja, I eesti keele grammatika · 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament · Kirikulaulude tõlkija Martin Gilläus, "Ma tulen taevast ülevalt'' · Eestikeelne luule · 16311710. a ilmusid vähemalt 45 eestikeelset raamatut, maakeeles
Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi,kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale. Ka väide, et foneetiline kirjaviis on rahvakeelele lähedasem, ei leidnud toetamist, kuna Stahli kirjaviisi toetavate pastorite meelest hääldavad talupojad eesti keelt valesti ja lohakalt. Kirjaviisi üle vaieldi nn.piiblikonveretsidel 1686.aastal Liepa mõisas Võnnu lähedal ning 1687.aastal Pilistveres, kuid üksmeelele ei jõutud. Sisuliselt olid need meie esimesed keelekonverentsid. Selle vaidluse alustas Johan Hornung 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika, Pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn. Vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli ka peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. Siiski jõuti 1686
kasutamist, milleks olid eeskätt kooliorelid ning harmooniumid, kuid ka viiulid. Instrumentaalmuusika jõudis Eesti maaühiskonda siis, kui hakkasid tekkima väikese põhikoosseisuga puhkpilliorkestrid. 1830. aastail hakati mitmel pool maal asutama ilmalikke laulukoore näiteks Laiusel, Simunas 1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis. Laulukooride arvu kasv tõi varsti kaasa selle, et kohalikud koorid hakkasid korraldama ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene EKP-st sõltumatu poliitiline erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust. 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse "Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks", millele oli alla kirjutanud 14 isikut. Aprillis 1988 alustas tööd ERSP korraldav toimkond, mis valmistas ette partei põhikirja. ERSP asutamiskongress toimus 20. augustil 1988 Pilistveres (kolm aastat enne Eesti taasiseseisvumist), esimeheks valiti Lagle Parek (oli sellel positsioonil 20.08.1988 - 18.07.1993). Parek hakkas varjamatult taotlema Eesti iseseisvust. ERSP põhieesmärk oli tagada tingimused eestlaste püsimajäämiseks rahvusena oma ajaloolisel kodumaal. Selleks peeti vajalikuks taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Tolleaegset Eestit käsitles ERSP okupeeritud ja annekteeritud riigina. ERSP algatas 24
a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a. ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut. ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine RR- Rahvarinne (ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne) loodi 1988. Liikumise idee käis välja selle hilisem juht Edgar Savisaar aprillis 1988 Eesti Televisiooni populaarses telesaates. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine
Võru ligidal Kääpa küla juures on Kuningamägi ja Kuningakivi. Rahvajutu järele söönud Rootsi sõjavägi ühes kuningaga seal lõunat. Pärast söömist hüpanud Rootsi kuningas kivi otsast hobuse selga; ta jalajälg jäänud kivisse järele. Jõhvi Radva külas Rootsi kuninga kivi; selle kivi otsas ristinud Rootsi kuningas sõjaajal ühe lapse. Madise Palastes on Rootsi talu. Nõvas on vanemal ajal Rootsi küla tuntud. 1703 kõneldakse seal ka Rotze Matsist, niisama kui Pilistveres 1680 öeldakse, et Rodse Peetri naine preestriks on. Keilas puutume 1694 Rootsi nimelise kohaga kokku. Lindi mõisat hüüti vanasti Rootsi mõisaks. Ridala kiriku ligidal on Rootsimägi. Lääne-Nigula Auastes on Rootsi Soosalu. 1586 nimetatakse Võnnus Aro Rotzi. Käinas on Rootsi talu. Käinas tuntakse läbi soo tehtud Rootsi sõjateed. Jamajas on 3 Rootsimaa talu. Jamajas on Rootsivere küla. Püha kihelkonnas kannab üks maanina vahel Võtanina, vahel Rootsinina nime.
t. silpide kaupa lugema õpetamise. Teiseks uuenduseks oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. 1680 Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis - taasriigistati valdav osa mõisu. 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. 1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699 1710 Pärnus).
t. silpide kaupa lugema õpetamise. Teiseks uuenduseks oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. · 1680 Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis - taasriigistati valdav osa mõisu. · 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. · 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. · 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. · 1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. · 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 16991710 Pärnus).
Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik. Kesk- ja Lõuna-Eestis domineerib kolmelöövilise kodakiriku tüüp (kirikud Amblas, Koerus, Türil, Suure-Jaanis, Pilistveres, Peetris, Paistus jm). Pärnu Nikolai kirik oli basiilika. Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik.
1671 Juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitab Class Totti politseikorralduse) 1675 ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Suure reduktsiooni algus Baltikumis (Karl XI võtab maa mõisnikelt tagasi) 1684 Tartus Piiskopimõisas alustab B. G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar 1686;1687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres 1693 Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse vana kirjaviisi alla ja mis kehtis XIX sajandi keskpaigani 1694 Rootsi võimud piiravad Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1695-1697 Suur näljahäda; peaaegu iga viies inimene Eestis sureb nälga -------------------------------------------------------------------------------- Põhjasõda (1700-1721) 1700 12
ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. 1680 suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis taasriigistati valdav osa mõisaid. 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn Forseliuse seminar. 13 16861687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. 1686 ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. 1687 algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699 1710 Pärnus).
13. juuli Eesti vabadusvõitleja Mart Niklus saabus Permi vanglast Tartusse. Algatati Interliikumine (ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; liidrid 19. juuli Jevgeni Kogan, Juri Rudjak). 23.–24. Asutati Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond. juuli Ajalehes Rahva Hääl avalikustati MRP salajane lisaprotokoll (esimest korda NSV 10. august Liidus). 20. august Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). MRP aastapäevale pühendatud miiting Tallinna Hirvepargis ja RR-i poliitiline 23. august koosolek „Stalini poliitika ja Eesti” Linnahallis. 26.–28. Esimene Rock Summer Tallinna Lauluväljakul. august 9.–11. EKP KK XI pleenum. Eesti-keskse poliitika taaselustamine. Esimest korda september Nõukogude ajal deklareeris partei juhtkond toetust rahva nõudmistele. 11
Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale; ka väide, et foneetiline kirjaviis on rahvakeelele lähedasem, ei leidnud toetamist, kuna Stahli kirjaviisi toetavate pastorite meelest hääldasid talupojad eesti keelt valesti ja lohakalt aastatel 1686 ja 1687 korraldati Liepa mõisas Võnnu lähedal ja Pilistveres nn piiblikonverentsid, kus tegeldi keeleküsimusega; vastandusid Stahli ja Forseliuse vaated ja kirjaviisid (Forseliuse aabits 1686) ja üksmeelele ei jõutud; sisuliselt olid need meie esimesed keelekonverentsid 1693. a avaldas Johan Hornung selle vaidluse alusel uue ladinakeelse eesti keele grammatika, kus ta üritas kahte kirjaviisi ühendada laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, sellega kehtestati nn vana kirjaviis, mis kehis kuni 19. sajandi keskpaigani
millal seda hakkasid asendama trammid. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, kaasnes harilikult teorendiga. Pärisorjuse tunnused on feodaalide politsei ja kohtuvõim (kodukariõigus), sunnimaisus, talupoegade müümine ja omandiõiguse kitsendamine. Eestis hakkas tekkima 13. sajandil, tugevnedes ja laienedes kuni 18 sajandini, millal jõudis pärisorjus kriisi. Pärisorjus kaotati 1816-1819 aasta talurahvaseadustega. Piiblikonverentsid Toimusid Lindenhofis (1686) ja Pilistveres (1687) aastal. Neil arutati, mis kirjaviisis tuleks Piibel eesti keelde tõlkida (vana või uus kirjaviis). 1688. aastal otsustati nn. Vahepealse kirjaviisi kasuks.
1838. aastal rajati Faehlmani eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. HARIDUSOLUD. Kõikides linnades olid elementaarkoolid ja kreiskoolid. Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid. Valdades valla- ja kihelkondades kihelkonnakoolid. Lõuna-eestis oli ka õigeusklike maarahva koole. 1870 - oli rajatud püsiv koolide võrk. Cimze seminar- valmistati ette kihelkonna koolide õpetajaid. Juht - Jakob Cimze. Tõi oma seminari Riiast Eestisse üle. 1854 - kohustuslik koolisundus Pilistveres. 70-80ndatel üle Eesti. Estofiilid - baltisakslastest Eesti huvilised. Peterburi Patrioodid - Karell ja Köhler. Maltsveti Liikumine - Juhan Leinbergi juhtimise rajatud liikumine. Leinberg tahtis Vanale Testamendile toetudes päästa eesti rahva raskest majanduslikust olukorrast. Ühtlustuma hakkas eesti kirjakeel - Kuusalu pastor Ahrens andis 1843. aastal välja uue grammatika. ÄRKAMIS AEG (19saj. keskpaik 1918) Eesti ärkamis aeg oli paralleelne Itaalia, Kreeka, Saksa, Läti jne
Trt ja Tln oli gümnaasiumid ja kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, elemetaarkoolid. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. (lisandus ka õigeusu maarahvakool). Talurahva haritamatust prooiti täita pühapöeva ja paranduskoolidega. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi 1828a Tartusse elementaarkooliõpetajatele seminar. Kohustslik koolisundlus kehtestati kõige varem 1854a Pilistveres. Eestikeelne kirjasõna Ilmaliku eestikeelset kirjasõna levitasid kalenrid, esimene eesti keelne ajaleht ilmus 1806a „Tarto maa rahwa Näddali Leht“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J. V. Jannsenn- 1857 „Perno Postimees“ Jutukirjanduses võimutsenud vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaal lektüüridega. Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19saj II poolel
annaabi.ee 
