Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul
epithelial cells slows down bacterial adhesion (Postma et al., 2007). In conclusion tear films are likely one of the most essential mechanisms to avoid fixation and colonization by microorganisms in nature (Ely et al., 2017). Etiology Moraxella bovis is the most common etiological agent isolated in chronic and severe instance of IBK. Some of the bacteria characteristics are responsible for taking crucial part to evolve the disease. Especially the components such as pili, discharge of cytotoxin and hemolysin, 2 also outer membrane proteins and lipopolysaccharides. The different virulence strains of the disease are associated with capsular pili. Pili is important structural attributes that helps the bacteria to adhere to the corneal surface. Attachment keeps bacteria safe from blinking activity of the eyelids and being washed off by the lachrymal secretions (Postma et al., 2007).
kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest.
seondub peremeesrakule. Viiruse retseptor- peremeesraku pinnamolekul, millele virion seondub. Viiruse retseptoriks võivad olla valgud, glükoproteiinid, lipopolüsahhariidid, fosfolipiidid. Infektsiooni algus, raku nakatamine. Raku sisenemiseks vajavad ssRNA genoomsed faagid bakteri niitjaid struktuure- pilid, mis on viirusele retseptoriks: E.coli F (-sex) pili; Pseudomonas, caulobakter nn. Polaarne pili Faagid seonduvad pili külgedele A- valgu (antiretseptori) kaudu, kattevalk pole seondumiseks oluline. Faagi peremeesteringi määrab ära sobiva pili olemasolu raku pinnal. Seondumine pili struktuurile kutsub esile A-valgu lõikamise kaheks fragmendiks (15kDa ja 24kDa). RNA väljub kapsiidist (5’ ots ees) ja liigub piki pili raku suunas. Nagu kõikide positiivse polaarsusega RNA genoomsete viiruste puhul on leviviiruste esimeseks biosünteesiks nakatatud rakkude translatsioon, see toimub rakku
plaadikestele, mis koosnevad desmoplakiinist ja plakoglobiinist. Tsütoplasma poolselt kinnituvad plaadikestele tonofilamendid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosal basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. Vöödesmosoomid on seotud aktiinifilamentidega. 8. Karva ehitus Karvad (pilus) on naha derivaadid, mille nahasisene osa- karvajuur (radix pili) paikneb karvafolliikulis. Karva nahast välja ulatuv osa on karvarood (scapus pili). Karvafolliikuli terminaalne laienenud osa kannab karvasibula nime (bulbus pili), millesse tungib sisse sidekoeline karvapapill (papilla pili). Karv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist. Karvafolliikul jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks. Välimise juuretupe moodustavad epidermise kaks alumist kihti. Sisemine juuretupp on ehitunud kolmest kihist- juuretupe kutiikul, sõmerjas epiteelkiht ja
Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnituda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks
Hele timpnarmik Hydnum repandum Selts Hymenochaetales Sgk Hymenochataceae Harilik tubaknahkis Hymenichaete tabacina Must pässik Inonotus obliquus Lepapässik Inonotus radiatus Tuletaelik Phellinus ingiarius Haavataelik Phellinus tremulae Männitaelik Phellinus pili Punkttaelik Phellinus punctatus Selts Phallaes Sgk Geastraceae Neljahõlmaline maatäht Geastrum quadrifidum Selts Polyphorales Sgk Corticiaceae Pajunahkis Cytidia salicina Lepa-oksakoorik Vuilleminia alni Sgk Fomitopsidaceae Kännupess Fomitopsis pinicola
Mehhaaniliselt on viburid kergesti eemaldatavad, kuid tekivad ruttu, 3-6 minuti järel, uuesti. Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Vibur kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisest. Lisaks viburitele on paljudel Gram-- mikroobidel jäigad jätked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakteriofaagid. Nii Gram-+ kui Gram-- bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri –
kromosoomi. Transposooni puhul võivad IS elementide vahel paikneda ravimiresistentsuse geenid. Transposooni tekkeks peab kahe IS elemendi vahele paigutuma struktuurgeen. 24. Millise plasmiidi olemasolu on vajalik konjugatsiooniks? F plasmiidi (fertility) olemasolu: kodeerib F pilide sünteesiks vajalikke geene ning faktoreid, mis võimaldavad ülekantava DNA seondumist genoomi kindlatesse kohtadesse Konjugatsioonisillake ehk F pili ehk sex-pili - F pilid on karvakese-taolised seest õõnes struktuurid, mida DNA saab läbida. 25. Kuidas nimetatakse rakke, millel on F plasmiid? F+ rakud ehk doonorrakud. Neis rakkudes esineb eriline nn transfer DNA replikatsioon // Neid rakke, kellel pole F plasmiidi nim F- rakkudeks ehk retsipientrakkudeks 26. Mille poolest erineb Gram-NEG ja Gram-POS bakterite konjugatsioon? Gram-NEG bakteril liigub geneetiline info ühest bakterirakust teise
Plasmiidid võivad kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali, nimetatakse doonoriteks, vastuvõtvad rakud on retsipiendid. *Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F positiiveteks (F+) rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- (F-negatiivne) ja neil F-plasmiid puudub. Konjugatsiooni tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: *virulentsed faagid - põhjustavad bakteriraku lüüsumist (ehk raku seina lõhustumist) *mõõdukad (ehk tempereeritud) faagid on bakteri genoomis soikeseisundis ja
Rasvaraku ehk adipotsüüdi ehituses on iseloomulik et rakust suurema osa moodustab rasv ja tsütoplasma koos tuumaga on vaid õhukese kirmena rakumembraanist seespool (Nienstedt jt 1999:58). 7 Pärisnaha ja nahaaluskoe piiril paiknevad higinäärmed ja karvasibulad. Samuti on nahaaluskoes palju veresooni, ning sensoorseid närvilõpmeid. (Roosalu 2006:242). 8 Naha abielundid Karvad (pili) ja küüned (ungues) on sarvkihi struktuurid on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Ainult karva või küüne kasvualal leidub elusaid rakke. Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab
9 Naha tekised ehk DERIVAADID Küüned UNGUES * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2
- Info retseptoritega Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse Glükoproteiinid- retsptoorne fun Valkude 3 IT ? - Ainete transport(kanalid, kandjad, pumbad) - Signaalide vastuvõtt ja edastamine - Seondab membraani tsütoskeletiga Pumbad energia toel transportivad ained ja ühendeid raku ja rakust välja Kandjad transport valgud liiguvad mööda konts gradiendi Kanalid avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transpodi pili mööda konts gradiendi. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani el potensiaali. Seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid el signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi, lihas rakud) Tuuma poorid (NPC) (nukleoporiinid) - Membraane läbivad - Spetsiifilised - Loomses rakus tuhandeid Tuumake *Dünaamiline struktuur mis seostub raku tegevusega *Tuumake moodustub rRNA geene sisaldava DNA lõikude ümber * T toimub ribosoomide subühikute formeerumine
Ilmneb, kui organism omandab ja ekspresserib geene, mis pärineb teistest organismist Konjugatsioon Plasmiidi või kromosomaalse fragmendi ülekanne doonorrakust retsipientrakku läbi otsese sideme Gram-negatiivsel doonorrakul on fertiilsusplasmiid e. F-plasmiid, mis võimaldab sünteesida konjugatsiooni e. Sekspili Retsipient on samasse liiki või perekonda kuuluv rakk, millel puudub F- plasmiid Doonor kannab F-plasmiidi üle retsipiendile läbi pili Konjugatsioonil osa kromosoomist ja osa F-plasmiidist kantakse üle retsipiendile Transformatsioon Organismi geneetiline muutumine võõr-DNA rakku sisenemise tagajärjel. Nt. Lüüsunud raku kromosoomi fragmendid võetakse retsipientraku poolt vastu, kus see siis liidetakse viimase geneetilisse materjali Doonor – ja retsipientrakud ei pea olema seotud Annab hea võimaluse DNAga manipuleerimiseks ja valkude ekspressiooniks Transduktsioon
vetikad. Viimast on põhjustanud populatsiooni kasv, mis nõuab üha rohkem materjale ehituseks ning ruumi elamiseks. Prügiga kaetud oja Manilas 11 Metsamajandus Filipiinidel on 76650km2 metsa, mis moodustab kogu riigi pindalast 26%. Metsaliigiks on troopiliine vihmamets. Levinud puuliigid on mahagon, valge lauan, akaatsia, pili, kookospähklipuu, valge tiikpuu, palisander ja palm. Suuremad metsamassiivid asuvad Luzoni saare põhjaosas, Palawani saarel ning Mindanao saarel. Puitu kasutatakse ehituseks, paberi tootmiseks, kütteks ja osasid vilju toiduks. Puitu ei ekspordita ega impordita. Peamine keskkonnaprobleem, seoses metsandusega, on
väikesed ioonid läbi väikeste pooride läbimõõt 0,8 nm Viburid § Lühikesed, rigiidsed valgulised struktuurid, § Koosneb 3 osast: filament, klamber ja basaalkeha. § Kinnitub tsütoplasma membraanile, molekulaarne mootor, mis paneb viburi pöörlema (kuni 270 p/min) Pilid (fimbriad) § Valgulised torud, mis lähtuvad tsütoplasma membraanist § Leiduvad pea kõigil Gram-negatiivsetel bakteritel, Grampositiivsetel harva § Pili lõpus on adhesiivne struktuur, mis vastab makroorganismi glükoproteiinidele ja glükolipiididele § Teatud pilid osalevad geneetilise materjali ülekandel bakterite vahel Nukleoid § Bakteri genoom ehk kromosoom. § Puudub tuumamembraan. § Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks
Jaguneb papillaarkihiks – stratum papillare (rakurikas) ja retikulaarkiht – stratum reticulare (rakuvaene sidekude). Järgneb alusnahk – kohevama ehitusega ja sisaldab alati rasvkudet. Siin asuvad ka higinäärmed, esinevad ka närvilõpmed – Vater Pacini kehakesed. Päris- ja alusnahas esinevad veresooned ja närvid. 43. Karvad. Karvad on epidermise tekised, millede nahasisesed osad (juured) moodustavad karvafolliikuli. Karvarood – scapus pili – üle naha pinna ulatuv karvaosa. Karvajuur – radix pili – naha sees paiknev karvaosa. Karvafollikul – folliculus pili – karvajuut ümbritsev kate, mis koosneb 3 osast: * sisemine epiteliaalne juuretupp * välimine epiteliaalne juuretupp * sidekoeline juuretupp (karvapaun – bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill. Rasunäärmed avanevad karvafolliikulisse ning rasunäärme alla jäävad ka karvapüstitajalihased, mis
Viburite esinemine või puudumine on oluline tunnus bakterite fenotüübilises klassifikatsioonis. Mehhaaniliselt on viburid kergesti eemaldatavad, kuid tekivad ruttu, 36 minuti järel uuesti. Vibu kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisel. Lisaks viburitele on paljudel Gram mikroobidel jäigad hetked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakterifaagid. Nii Gram + kui Gram bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri polüsahhariidi
materjal (DNA). Plasmiidid − on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Tsütoplasma membraan − ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Rakusein (ehk rakukest) − asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Tsütoplasma − on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid. Tsütoplasma membraani ülesanded on:
vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Doonori funktsioone võivad täita ainult need rakud, millised sisaldavad F-plasmiidi (faktorit F). Retsipiendi rakkudel see faktor puudub. Doonorbaktereid tähistatakse F+ (meestüüp) ja retsipientbaktereid F (naistüüp) F-plasmiid määrab ära teatud bakteritel järgmised omadused: *kodeerib F pilide sünteesi. Need pilid on karvakeste taolised struktuurid, mis asetsevad iga F+ raku pinnal. See pili on seest õõnes, nii saab seda läbida DNA. F pili kinnitub oma terminaalse otsaga F rakul olevale retseptorile, mille tulemusel moodustub F+/F ühendus. *F+ rakus toimub erilist liiki DNA replikatsioon, mille tulemusel F faktori koopia kantakse moodustunud ühenduse kaudu üle F rakku. *F-faktoris on spetsiaalsed geenid, mis võimaldavad ülekantava DNA seostumise genoomi kindlatesse kohtadesse tekitades seega nn. ~1000 korda kombinatsioonivõimelisemad rakud kui on F+ See protsess on ühesuunalise iseloomuga-doonorilt retsipiendile.
22. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, seda vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- ja neil F-plasmiid puudub. K. tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). 23. Mõõdukas ehk tempereeritud faag ja transduktsioon Transduktsioon - on geneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi osalusel. T. osalevad
pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Koostis: Raku sisemus- Genoom,plasmiidid, tsütoplasma, inklusioonid Raku välispind Raku sein, kihn, vibur, pili G-positiivse bakteriraku seina komponendid: Tehhoiinhape ja lipoteihhoiinhape on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahariidid. Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide konsentratsiooni kõrge. Tehhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. G-negatiivse bakteriraku seina komponendid: Gram- negatiivsete rakkude välismembraan
söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb
söötmetes, mis sisaldavad penitsiliini. Rakusein neil puudub ja välisseinas on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirimine on ebaselge. Kapsel ehk kihn on ekstraktsellulaarne limane polümeer ehk polüsahhariid, mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb
uurimisel). Bakterid mõmm :) 05/06 CONS Üldist. G+, katalaas+, koagulaas–, fakultatiivsed anaeroobid. Virulentsus. S. epidermidis, S. haemolyticus: lima produktsioon, kinnitumaks võõrkehadele ja takistamaks antibiootikumide juurdepääsu. S. epidermidis moodustab biofilmi, mille lagunemisel vabaneb suur hulk mikroobe. S. saprophyticus: Pili (tüüp 1) põieepiteelile kinnitumiseks, peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku. Ureaas põhjustab uriini alkaliseerumist, muudab kivide tekke võimalikuks. Epidemioloogia. Tavalised naha mikroobid, esinevad arvukalt suuõõnes, seede- ja kuseteedes (seega naha ja limaskestade koloniseerijad). S. Saprophyticus põhjustab noortel naistel tihti tsüstiiti.
Saame rekombinantse bakteri, mille sees on doonorraku geenid. Fertiilsusfaktori (F) ülekanne konjugatsioonil: Geenide vahetus on ühesuunaline E. coli . Seda vahendab fertiilsus ehk sex faktor F. Donor on F+ ja retsipient F-. F on isepaljunev mini kromosoom, tsirkulaarne DNA plasmiid (suurus umbes 1/40 põhikromosoomist. F plasmiidil on algus järjestus (O), mis initseerib DNA ülekande.Sisaldab samuti geeni, mis võimaldab raku pinnalk moodustada konjugatsiooni toru (F-pili või sex- pili). Sama tüüpi bakterite vahel konjugatsiooni ei toimu. Konjugatsioon algab F plasmiidi katkemisena O järjestuses ja üks ahel kandub üle. Kui ülekanne on lõppenud, siis mõlemas rakus on F+ kaheahelaline plasmiid. Geenivahetus toimub erinevate bakteritüvede vahel. Mitte kõik mikroobid ei ole võimelised omavahel geene vahetada. Selleks, et toimuks geenivahetus kahe mikroobi vahel, peab üks neist omama fertiilsusfaktorit. Tinglikult on tegemist kahe soopoolega, konjugeerida saavad
105 Sugupiili komponendid Sugupiili on rakuväline valguline toru, mis on seotud DNA transpordiga retsipentrakku. Morfoloogiliselt eristatakse kahte sugupiili tüüpi: F-tüüpi sugupiili, mis on pikk ja painduv ning P-tüüpi sugupiili, mis on lühike ja jäik. F-piili keskel on luumen, mille kaudu transporditakse edasi üheahela-line DNA või mittepakkunud valk. Pakitud valke F-pili kaudu ei transpordita. Agrobacterium tumefaciens'i piili koosneb kahest Vir valgust ehk piliinist VirB2-st ja VirB5-st. Hüdrolaas VirB1 on periplasmaatiline transglükosülaas, mis sarnaneb lüsotsüümile. VirB1 lõikab -1,4-glükosiidsidemeid MurNAc (N-atsetüülmuramiidhape) ja GlcNAc (N-atsetüülglükoosamiin) peptiidoglükaanil. Periplasmas lõigatakse VirB1 kaheks: N-terminaalne osa jääb periplasmasse ning käitub kui muramidaas, C-
annaabi.ee 
