Välk Kuidas tekib välk? Välk tekib ainult äikesepilves. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus?
Kreeka Jumalad Kreeka peajumal, käsutas piksenooli. Oli Piksenooled Zeus abielus oma õega (Hera). Heraklese isa. Abielukaitsja. Abielus Zeusiga. Hera poegadeks Paabulinnu suled ja oli Hephaistosja ja Ares. Hera veise silmad Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe.
Kreeka jumalad Zeus Taevajumal. Kõikidest kõige võimsam. Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. Relvadeks aga piksenooled. Kotkas oli tema sümbol. Hera Abielu kaitsja. Oli Zeusi õde ja abikaasa. Ta oli väga armukade nende jumalannade peale keda Zeus lisaks temale veel armastas aga ta kaitses abielus naisi. Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja
Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja • Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hingede vabastamise üle
seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Demokraatia- poliitilise korra vorm,kus riiki juhivad rahva valitud saadikud Türann- Oli isehakanud valitseja Homerus- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Herakles- maailma kõige tugevam mees ta kandis oma seljas lõvinahka Prometheus- merejumal Zeus- Peajumal,taevajumal relvaks piksenooled Solon- oli vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik Kuidas austati jumalaid- jumalate auks ehitasid kreeklased templeid ja pidasid jumalateenistusi,ohverdati jumalatele loomi Kuidas valitseti poliseid- Kõike mis puudutas polise valitemist tähistati sõnaga poliitika. Mis toimus rahvakoosolekutel- Kodsnikud valisid endi seast ka nõukogu liikmed ja ametnikud(Nõukogu liimed olid enamasti aristrokraadid)
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg
Palaval päeval istus Kalevite noorim poeg merekaldal. Laineid vaadates tõusis järsku torm ja taevas läks pilve. Piksenooled sähvisid vee kohal. Kurjad vaimud kohkusid ja põgenesid laintesse. Kalevipoeg sukeldus neile järele. Ta püüdis neid suure kotitäie ja viskas need kaldale, kus need huntide söödaks said. Kolm Kalevite poega läksid metsa luusima, eit jäi kodu valvama ja süüa tegema. Kalevite pojad läksid metsloomi otsima. Neil olid kaasas ka kolm koera: Irmi, Armi ja Mustukene. Kalevipojad nägid metsas karu ja koerad murdsid selle maha.
kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Poseidon Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun.
Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Kreeklased kutsusid teha tihti isaks, sest tal oli palju lapsi nii jumalate kui ka kangelaste seas. Sümboliteks: kotkas, tamm, piksenooled Hera- Taeva valitsejanna ja abielu kaitsja. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Herat kujutati tihti väga armukadedana, kes kiusas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi. Sümboliteks: granaatõun ja paabulind Poseidon- Zeusi vend ning torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal. Sümbolid: maavärinad, torme tekitav kolmhark. Hades- Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. Tema nimega tähistati allmaailma. Demeter- Zeusi õde
põlve ja enam kui 400 aastat peale Trooja purustamist loodi nende muistsete laulude põhjal eeposed Ilias ja Odüsseia, Kreeklased pidasid nende autoriks pimedat laulikut Homerost . Need olid hellenite tähtsamad kirjandusteosed. Mida osad teadsid isegi peast. · Kreeka jumalad ¤ Kõige tähtsam jumal oli taevajumal Zeus . Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi . Tema relvaks olid piksenooled. Ta ooli teistest juumalatest võimsam ja nii oli ka inimeste valitseja. ¤ Zeusi õde Hera oli abielude kaitsja ¤ vend Poseidon meredevalitseja . kui oli hea tuju andis sõitjatele soodsa tuule, aga kui vihastas siis pani oma kolmhargi mässama ja uputas laevu, peale selle tegi maavärinaid . ¤Zeusi poolõde Hestia oli oli kolde ja ohvritule jumalanna . ¤ Zeusi vend Hades valitses allmaailma surnuteriiki.
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid
teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist
Need maod saatis talle kallale jumalanna Hera. Vanemaks saades rändas ta mõõda kreekat ringi ja saatis korda erinevaid vägitegusid. Doorlaste ülikud pidasid Heraklest oma esisiaks. Herakles Kreeka jumalad Alguses oli jumal Chaos. Ta sünnitas Gaia ehk maa. Gaia sünnitas endale mehe Uranose. Gaia ja uranos sünnitasid Kronose ja Rheia. Kronose ja Rheia ühised lapsed olid Zeus (kreeka taevajumal ja ühtlasi ka peajumal. Tema käsutuses olid piksenooled, Hera (zeusi õde ja ühtlasi ka abikaasa. Hera oli abielude kaitsja), Hestia (zeusi poolõde, kodukolde ja ohvritule jumalanna), Demeter( Zeusi õde, viljakuse jumalanna.), Poseidon(Zeusi vend ja merede valitseja. Tal oli käes kolmikhark ja tema lemmikloom oli hobune) ja Hades (Zeusi vend ja allmaailma valitseja).Kronos tahtis saada ise taeva valitsejaks ja tappis oma isa Uranose. Ennem oma surma pani Uranos Kronosele peale needuse. Needus pidi tegema nii, et Kronose lapsed
Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja
Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame nii palju, kuid samas nii vähe. Saurused on küll välja surnud, kuid aina rohkem on hakkanud ilmnema uusi tõendeid nende eksistentsi kohta. Samuti leiab minu referaadist ka teksti mammutite kohta, kes on samuti väljasurnud, kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad. Eelajalooline elu Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning polnud Maad ümbritsevat õhkkonda atmosfääri -, mis oleks kaitsnud päikesekiirguse eest. Pikkamööda tekkisid soojad madalad mered. Nes meredes, vee kaitse all, tekkisid esimesed eluvormid. Neid esimesi elu algeid nimetatakse eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad tunnistused on kivistised loomade ja taimede säilinud jäänused. Enam kui 2000
kuhu Kronos nende vägevat jõudu kartes oli nad jätnud. Nüüd sööstsid need mäekõrgused hiiglased võitlusse. Titaanid kaitsesid end metsiku ägedusega ja maa vappus nii tugevasti, et vahetevahel maapind lõhenes ja lasi paista Tartarose enda sügavikke. Hävitustöö jõudis aga haripunkti siis, kui titaanid Olümpose jumalate ja hiiglastega käsitsi kokku läksid. Kohutav maavärin loopis kõik segamini: mäed varisesid merre, meri voogas üle maa, Zeusi piksenooled lõhestasid suuri mägesid ning kahjutuli põles nii kõrgelt, et tulekeeled .limpsasid juba päikestki. Võitlus oli nii hitmus, et paistis, nagu vajuks maa Tartarosse ja langeks taevas maa peale. Tervelt 9 aastat möllas see kole sõda titaanide ja Olümpose jumalate vahel. 10 aasta alguseks aga hakkas titaanide jõud raugema, ning siis algas nende hirmus tagaajamine üle maa ja merede. Kurnatud ning löödud titaanid põgenesid, et päästa end vaenlase paisuva viha eest
Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja
Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite 2 ta Pegasosel Olümposele ratsutada, lootes saada paika surematute hulgas. Jumalad aga nii ei arvanud; ka ratsu oli targem – ei tahtnud keelatud paika lennata ja paiskas Bellerophoni sadulast. Too hulkus üksinda ringi, kuni suri. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Poeetide jutu järgi oli just Pegasos see, kes tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis. Pegasose jala puudutusest tekkis Helikonil, muusade mäel, allikas Hippokrene – ‘hobuseallikas’. Seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu. Hobune Korintose vaasimaalis Üksik valjastatud tiivuline hobu ei ole Korintose vaasimaalis eriti levinud nähtus: von Heland leidis 2 450 uuritud vaasist seda kujundit ainult kuuel. Teine uurija Schmitt leidis veel neli motiivi. Amyx on arvamusel, et valjastatud hobune kujutab alati Pegasost
Pegasosega Chimairast üle lennates surmas ta eluka nooltega. Bellerophon võitles veel vägevate sõjameeste solüümide ning vallutushimuliste amatsoonidega ja abiellus lõpuks Proitose tütrega. Edukas Bellerophon proovis Pegasosel jumalate elupaika Olümposele ratsutada, kuid ratsu oli targem ning keelatud paika lennates paiskas ratsaniku seljast. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Ta tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis (Hamilton, 1975). Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Müüdi aineil põhinevad G. B. Tiepolo maal ja F. von Schilleri luuletus (Antiigileksikon, 1983). Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. 1 Perseus Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg, kelle isa oli Zeus
mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 10 Kreeka panteon Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt.Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun.Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja
peremehena. Kuid siis võttis asi halva pöörde: tulised ratsud, tundes, et ohje hoiavad nõrgad käed, muutusid ülemeelikuks ja pöörasid õigest sõidusuunast kõrvale. Noormees kaotas hobuste üle võimu. Need sööstsid kord taevalakke, samas kihutasid otse Maa poole, nii et seal süttisid metsad ja põllud, muutusid auruks allikad ja kuivasid jõed. Kui maiste hädakisa kostis jumalate kõrvu, haaras Jupiter viimases hädas oma piksenooled ja karistas nendega vastutustundetut 7 kaarikujuhti. Leekidesse mattunud Phaeton lendas läbi õhu ja kukkus maale salapärasesse Eridanose jõkke, mida pole näinud ühegi sureliku silm. Phaetoni õed heliaadid, päikesejumal Heliose tütred, otsisid venna haua üles, et teda seal taga nutta. Leinavad õed muudeti aga papliteks Eridanose kallastel.8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid
Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt.Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde . Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja
Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada. · Marduk (lk 183) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal. 90 meetrine Paabeli torn, mis asus Babüloni linna südames, rajati Marduki auks. Ta oli kõige tähtsam Babüloonia jumal. Tema relvaks olid piksenooled. · Seth (lk 186) Ta on kõrbe, kurjuse ja surma jumal, öö ja kuritegude jumal, tormi ja äikese jumal. Teda võib kohata ka pantrikujulisena. Sarnasus kaameli ja okaapiga. Tema loomad on eesel (rumal ja himur loomus), siga ja jõehobu. Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi.
Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada. Madruk (lk 190) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal. 90 meetrine Paabeli torn, mis asus Babüloni linna südames, rajati Marduki auks. Ta oli kõige tähtsam Babüloonia jumal. Tema relvaks olid piksenooled. Seth (lk 193) Ta on kõrbe, kurjuse ja surma jumal, öö ja kuritegude jumal, tormi ja äikese jumal. Teda võib kohata ka pantrikujulisena. Sarnasus kaameli ja okaapiga. Tema loomad on eesel (rumal ja himur loomus), siga ja jõehobu. Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis
Herolilise poeemi otsene paroodia ,,Konnade ja hiirte sõda" (Batrahhomüomahhia"). Kuulub 5. sajandisse. Objekt on aristokraatlik heroika, selle olüposlikud jumalad ja eepline stiil. Sisu: konnade kuningas uputas kogemata tähtsa hiirepoja, puhkes sõda. Kasutatakse olümposlikku plaani, jumalate nõukogu. Lahingukirjelduses parodeeritakse ,,Iliase" kahevõitlusi. Sõjakas jumal Athena ei aita hiiri, kuid hiired võidavad ja isegi Zeusi piksenooled ei suuda konni aidata. Zeus saadab appi vähid ja hiired põgenevad ja saabub ,,ühepäevase sõja" lõpp. Mis on küklilised eeposed? Küklos ehk tsükkel. Ilias ja Odysseia kuulusid nn Trooja eepilisse tsüklisse e kyklos'esse, mille teemaks oli kreeka linnriikide sõda Trooja pärast. Ülejäänud kyklose eeposed (mis pole säilinud, autoridki teadmata) jutustasid Trooja sõja põhjustest ja eelloost kui ka Trooja
Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsijumalannadest. Lahingusõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos särav, päike. Tervendaja õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia püha allikas, Kephissos tema jõgi. Tappis Pythoni (madu) Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS DIANA Apolloni kaksikõde
Babüloonia kuningas Nebunaid oli esimene mees, kes üritas ajalugu uurida väljakaevamiste abil 6.saj eKr. Konstantinos ja Methodias käisid otsimas Rooma III paavsti Clemensi jäänuseid. 861.aastal visati Clemens merre ja ta jõudis kuhugi Krimmi. Konstantinos ja Methodias läksid tähtede järgi ja jõudsid õigesse kohta. Esimese luu leidmisel oli neil nii hea, et nad mõtlesid, et on paradiisis. Kui keskajal leiti kiviaegseid nooleotsi mõeldi, et need on piksenooled. Nende ümber tehti kullast raamid ja riputati seinale. Nii said inimesed uhkustada, et nende maalt on leitud piksenool. Antiikseid kujusid peeti paganlikeks ja kirik ei suhtunud neisse hästi. Saksamaal leiti Venuse kuju. Kirik väitis, et see on paganlik puuslik ning kuju pandi kiriku kõrvale, et iga usklik saaks ta peale sülitada. Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et päkapikud elasid maa all ja tegid seal savinõusid
Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsioon, käsitöö, põlluharijate kaitsja, tarkusejumalanna. Taltsutas esimesena hobuse. Z lemmiklaps (egiid, piksenooled tema käes) Tempel Parthenon (neitsi=Parthenos) Tarkuse, arukuse, puhtuse kehastus. Sümbolid: Ateena, oliivipuu, öökull PHOIBOS APOLLON - APOLLO Sündis Delose saarel (Z + Leto). Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos – särav, päike. Tervendaja – õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia – püha allikas, Kephissos – tema jõgi. Tappis Pythoni (madu) Sümbd: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde
Tšehhi apostlid Konstantinos ja Methodios käisid otsimas Rooma III paavst jäänuseid, kes maeti Krimmis maha. Konstantinos ja Methodios läksid seda otsima 9. saj, taevatähed näitasid neile õige koha kätte. Kui nad leidsid esimese luukillu, siis oli sel kohal eriline tunne ja lõhn, nagu nad oleksid taevas ja oma kehast lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need on piksenooled, vanu savinõusid valmistasid maa all elavad päkapikud. Renessansi ajal tekkis suur huvi antiigi vastu ja hakati välja kaevama antiigi muistiseid. Välja kaevatud esemed kuhjati oma residentsi, need olid sisustuse osaks. Neid ei uuritud, ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima. Kirjutas Pompei kunsti ajaloo. See oli esimene arheoloogiaalane raamat.
Pealegi oli aeg käes. Phaethon astus kaarikusse ja oligi läinud. Ent varsti kaotas noormees juhtimisvõime ja hobused muutsid suunda, sest nad said aru, et neid ei juhtinud õige isand. Phaethon oli aga juba poolsurnud ja pillas ohjad käest, millele järgnes veelgi pöörasem tormlemine. Lõpuks süttis maailma põlema. Phaethon palus nüüd ainult piina ja õuduse lõppu. Jumalad aga nägid lõpuks seda kõike pealt ja pidid midagi ette võtma. Jupiter haaras piksenooled ja karistas nendega kaarikujuhti. Pikne lõi Phaethoni surnuks, raputas kaarikut ja sundis hobused alla merre laskuma. PILET NR 14 THESEUS Ateenlaste suur kangelane oli Theseus. Tema isa oli ateenlaste kuningas Aigeus. Theseus veetis aga suurema osa oma nooruspõlvest emakodus. Aigeus siirdus tagasi Ateenasse enne lapse sündi, kuid enne jättis koopasse mõõga ja paari jalatseid ning kattis need suure kiviga. Kuningas ütles oma naisele, et kui poeg on
vene õigeusu omad. 13 saj alguses valitses jätkuvalt muinasusk, kaks postulaadi kogu loodus elutud kui elusad oli hingestatud ja teiseks ka surnud või nende hinged elavad edasi teispooluses, kogu looduse austamine ja esivanemate austamine. Jumalaid oli rohkesti muinaslätlastel, olulisem kujunes ajapikku Dievs(taevaisa,jumal)-kes juhtis kõiki maapealseid asju ja oli ka kõrgeim teiste jumaluste seas. Väga asutatud, kardeti Perkons(pikne)pahategude karistaja.poole pöörtuti et piksenooled endast eemal hoida paljust eemal hoida ja karistada vaenlasi . Jumis-põllusaaki , ja Üsin meesjumalad.karjakasvatus. Naisjumalad keda nimetati Mate, Meža mate (metsa ema)- jahi saagi saamiseks, metsade hoolitseja, Jura mate, kasutas kalu , merelaineid, torme, meremehed pöördusid. Zeme mate(maaema)kõik eluvaldkonnad. Oli veel ka teisi naisjumalaid Laima(õnn) ja Kärta (saatus.) Päike ja kuu. Jumalatel tuli andameid viia 12-13 saj oli ohvriteks põlluannid,
annaabi.ee 
