rehvide ees: viksem kuumenemine ekspluatatsioonil(tagab pikema lbisidu), aeglasem rhukadu torkevigastuse korral, lihtsam paigaldus veljele, torkeavade lihtsam parandamine. Rehvi koordiniitide kaldenurga suurus mrab rehvitbi (radiaal-, diagonaalrehv). Radiaal rehvi eelised diagonaalrehvi ees: parem sidumugavus, viksem phimiku kuumenemine, viksem kulumine. Puudused: klgosa madal tugevus. Rehvi protektor: lesandeks tagada hea haardumine teekattega, kaitsta phimiku kulumise ja vigastuste eest. Pikisuunalised sooned: kindlustavad vikese veeretakistuse, hea haarduvuse pikisuunas, madala veeremra. Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea
Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused. – Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus. – Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. – Kaldkiulisus – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest.
Kui kõrgsuvepumbal eksitakse ühe hamba võrra, siis antakse kütust liiga vara peale või liiga hilja peale. See nurk, mis ühe hamba eksimisega saadakse on suurem kui maksimaalne kõikumisnurk pumbal ja pritsenurk läheb valeks. 7.8 Mitmes asendis saab mootoril fikseerida kõrgsurvepumpa? Ühes asendis. (Kui kõik märgid on kohakuti) 7.9 Kuidas piiratakse mootoril nukkvõlli pikisuunalist liikumist? Pikisuunalised jõud on nukkvõlli puhul minimaalsed ja seega pole seda vaja piirata. Nukkvõll on valmistatud piisavalt täpselt, et ta pukkide vahel pikisuunas ei liiguks. 7.10 Mis juhtub, kui nukkvõlli rihma paigaldamisel eksitakse 1 hambaga? Klappide avamise ja sulgemise ajastus läheb valeks ja mootor töötab halvasti või ei käivitu üldse, võimalik on ka klappide vigastamine kolviga kokkupuutumisel.
Mexicos, Hispaanias, Indias jne Jalapeno on valgusnõudlik. Ideealne kasvutemperatuur on 25-30 kraadi, sest siis tärkavad taimed juba 5-7 päevaga. Vili valmib 70–80 päevaga. Vajab hea läbilaskvusega, huumuserikast mulda. Ei meeldi pidevalt niisked mullad. Kasvab hästi ka Eestis. Taime saab kasvatada samal viisil nagu paprikat Toored viljad on tavaliselt tumerohelised. Küpsedes värvuvad alati erkpunaseks. Küpsedes tekkinud pikisuunalised koorikusarnased triibud ja peened praod peetakse kvaliteedi märgiks. Aastaga toodetakse üle 1000 tonni jalapenosid. Neid Draakonivili Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuningannaks” Kasvab kuivas troopilises kliimas, mõõduka vihmaga (500- 2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu
(eutrofeerumine) ning reostusest. Nende näitajate mõjusid ränivetikatele on uuritud sest: neid leidub terve jõe ulatuses ränivetikad on jõgedes kõige suurem ja levinum vetikarühm, neid saab kiirelt ja lihtsalt koguda, leidub liike, mis on väga tundlikud veekvaliteedi (keemia), eutrofeerumise ja reostuse suhtes, neil on kiire kasvutsükkel ja nad reageerivad kiirelt keskkonnahäiringutele. Füüsikaliste ja keemiliste näitajate pikisuunalised muutused on paralleelsed kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutustega vetikate biofilmis. Need on kokku võetud tabelis 2. Tabelis on näha suurenenud eutrofeerumist jõgedes, mis saavad alguse puhta vee allikast (Tsoon 1) ning millele järgneb suurenenud toiteainete sissekanne (põllumajandus ja reovesi) (Tsoon 5). Näiteks enamus eutrofeerunud pikad jõed Inglismaal on tüüpilised 3. tsoonile (toiteaineterikkad jõed).
Liimivaltside pind on kaetud happekindla kummiga. Selle kummi all paikneb elastsema kummi kiht. Valtsid käivitatakse tavaliselt ühiselt ajamilt. Spooni koosteseadmed Spooniribade koostamiseks täisformaadilisteks lehtedeks kasutatakse piki- ja ristisuunalise etteandega koostepinke. Spooniribad ühendatakse vuugipaberi, termoplastilise niidi või liimiga. Pikisuunaliste koostepinkide eeliseks on masina konstruktsiooni lihtsus ja kvaliteetne töö, puuduseks on madal tootlikkus. Pikisuunalised koostepingid koosnevad liimlindi ülessulatusküttekehast, niidi laotusmehhanismist, spooniribade kokkusurumise ja veo ketastest. Klaasniidil oleva liimi ülessulatamine toimub torukujulises küttekehas. Sealt väljudes suunatakse niit siksakmehhanismi. Pinnale laotatud niit valtsitakse üle, liim tahkub ning ribad ongi ühendatud. Paljukorruseline hüdropress Pressi kasutatakse mööblikilpide pealistamisel spooni, plastiku või laminaadiga.
Katuseroog peab olema sirge, sidemest vabastatud, saab katuselabidaga katusepinna tasaseks koputada. kõver kõrs jääb katusest välja turritama. ● Katuseküljed kaetakse samaaegselt. Kui jõutakse harjani, pööratakse rookihtide ● Vanasti niideti roogu sirbi või spetsiaalse rauaga, tänapäeval on lisandunud ladvaotsad mõlemalt poolt üle katuseharja, siis laotatakse neile veel pikisuunalised trimmer ja traktorniiduk, on olemas ka spetsiaalsed roolõikamise kombainid. roovihud ja nende peale asetatakse katuse kohalhoidmiseks 8...10 cm jämedused ja ca 2 m pikkused harjamalgad, mis katuseharja oma raskusega kohal hoiavad. 19. veebr 2013. a Hoone osad 27 19. veebr 2013
7 põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses esineb okaspuude ja lehtpuude kändudel, lamavatel puutüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsiooni detaile, puitsildu, poste. Tekitab pruunmädanikku; mädanik on tume-punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks, puidu lõhed on paralleelselt puu aastaringidega, üheaegselt tekivad 1-2 cm lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. (Kalamees, 2000) Koorikulised on seni üks kõige segasema süstemaatikaga eoslavaseente rühmi. Neid iseloomustavad liibunud õhukesed viljakehad, mis võivad esineda vaevumärgatava kirmena või õhukese kilena. Koorikiliste viljakehad on enam-vähem liibunud, poorilised, näsalised või lühikeste harjadega tavaliselt pehmed, harva ka kõvad
Hoonetes võib teda leida eelkõige keldri puitosadelt, aga tihti ka põrandakonstruktsiooni detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses kasvab okas- ja lehtpuukändudel, lamavatel tüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsioone, puitsildu, poste. Tekitab pruunmädanikku: see on tume-punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks. Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 12- sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. Majanääts: Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 45,5 x 11,5 µm.
materjalidel, mille sõelkõver on ühtlaselt kaarduv, maksimaalne tera läbimõõt suur ja mis sisaldavad vähe savi on üldjuhul head taastuvad ja püsivad deformatsiooniomadused. tiheduse suurenemine suurendab sidumata materjalide jäikust. murtud piinaga kivimaterjal on vastupidavam defile, kivi tugevus on oluline katendi ülemises sidumata kihis 19. Defektide tüübid ja nende teke; praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad), lagunemised(murenemine augud) tekivad vajumisest(kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge, temperatuurimuutused(põikpraod) Roopat tekivad katte kulumisest, aluse püsiv deformatsioon, pikisuunalise ebatasasuse põhjus on ebaühtlane külmakerge ja omakaalust tekkivad vajumised, ebaühtlane tihendamine peegelduspraod 20. Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid;
muid eespool esitatud paksusi on tavaliselt saada nii männist kui kuusest. Höövelpuidu levinumad laiused on (mm): 15 21 28 33 45 70 95 120 145 170 195 220 Välisvoodrilaud: Profileeritud hööveldatud välisvoodri-laudu valmistatakse B-klassi saepuidust. Välisvoodrilaudade kasutuskülg on saetud pinnaga, peensaetud või siledaks hööveldatud ja tagakülg jäme-hööveldatud. Välisvoodrilaudade tagakülgedele tehakse, välja arvatud välisvoodrilaud UYL, laua pikisuunalised sooned, mille paksus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal. Välisvoodrilaudade standard-paksused (mm): (18) 21 28 (soovitatav minimaalpaksus 21 mm) . Välisvoodrilaudade standardlaiused (mm): 95 120 145 170 195 Sisevoodrilaud: Profileeritud hööveldatud sisevoodrilaudu valmistatakse A1...A4 ja B klassi saepuidust. Sisevoodrilaudade kasutuskülg siledaks hööveldatud ja tagakülg jämehööveldatud.
ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele.
keskele kus tekivad tavaliselt suuremad pinged Plaadistus koosneb: • kere põhja plaadistus, nii sisemine ja välimine põhi • kere külgplaadistus • tekiplaadistus • sisemised vaheseinad • sisemised tekid Tugevdus erinevatele paneelidele koosneb: •pikitalad (girder) - üle kogu põhjaplaadistuse ja tagavad märkimisväärse osa tugevusest •karling (deck girder) - pikisuunaline, mis osaleb pikitugevuse andmises •stringerid - pikisuunalised küljeplaadistusel ning vajadusel topeltpõhja plaadistusel •kaared (frames) - vertikaalsed talad küljeplaadistusel •floorid - põikikaared põhjaplaadistusel •tekipiimid (deck beams) - toestavad tekki põikisuunaliselt 18. Põhja ehitus Kiil on laeva alustala – kõige tavalisem on plaatkiil, kuid on veel latt kiil (kautatakse väiksematel laevadel). Ehitatakse üheksorde või topeltpõhjaga laevasid. Topeltpõhjaga laeva eelis on see, et kui laev sõidab madalikule ja keresse tekib
ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele.
otstarbest. · RoRo laevadel on palju tekke ja vahetekke samuti reisilaeval · Välisplaadistuse paksus valitakse lähtudes tugevusnõuetest (üldtugevus, sõit jääs) · Plaadid ühendatakse omavahel keevitamise teel ja need moodustavad nn. Vööd (strakes), mis on pidevad pikisuunalised plaatide read. Plaadistuse pinnalaotus Kereplaadistuse pinnalaotus on mastaabis joonestatud plaanid, mis näitavad kere kõiki plaate Veeliini piirkonnas korrodeerub välisplaadistus eriti intensiivselt ja seetõttu tehakse veeliini vööd mõnevõrra
suusa talla alla erilise niiskust ja vett hülgava kihi Põhimäärde järgne pindamine - libisemine paraneb - tekib kulumiskindel pind - lumekristallid ei suuda tungida määrdesse - libisemine paraneb Kui ilm on eriti niiske ja lumepind tihe, siis vajame suusapõhjale jämedat pikisuunalist struktuuri ehk joonist. Kui põhi on sile või struktuur põhjal liialt peenike, siis võid libisemise parandamiseks teha pikisuunalised sooned või jämedama struktuuri. või soonte esiletoomiseks. Pindamine Talla lõppviimistlusel on tähtis osa hea libise tagamisel. Libisemismääretega pole võimalik kõigis tingimustes piisavalt pehmet või kõva pinda saavutada ja seepärast peab määritud talla selleks sobiva pindainega käsitlema. Sellega parandame libisemist või lisame kulumiskindlust. Ilmastikule määritud suusatald pinnatakse (eriti märja ja määrdunud raja korral) pehmendavate pindainetega
Golgi aparaat on sekreetide modifitseerimise ja pakkimise põhiline vahejaam. Tsisternide pakett koosneb: 1. cis- või moodustuvast poolusest, kuhu transporditakse endoplasmaatilisest retiikulumist sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse. 3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22. Mis on somiidid ja mis neist kujunevad Intraembrüonaalne mesoderm tiheneb keskjoonel, moodustades pikisuunalised mesodermisambad; sammas jätkub lateraalselt intermediaarse mesodermina, mis lateraalselt järk-järguliselt madaldub lateraalseks mesodermiks. Kolmanda nädala lõpuks telgmine mesoderm hakkab jagunema paarilisteks kuubilisteks kehakesteks e somiitideks, mis paiknevad areneva neuraaltoru mõlemal küljel. Somiitidest areneb suurem osa skeletist, lihaskond ja ka pärisnahk Somiidid diferentseeruvad: sklerotoom (roided ja lülisammas), müotoom (algsed lihasrakud),
3. lihaskest koosneb 3 kihist silelihaskiududest, mis kindlustavad mao pideva toonuse ja peristaltikaga. Toonuse tõttu ei lange toit makku nagu tühja kotti, vaid haaratakse aktiivselt mao seina pooltt. Peristaltilised lained algavad u. 20 sek. järel funduse piirkonnast ja tugevnevad püüloruse suunas, kus saavutavad tugeva ringlihaskihi tõttu maksimumi. Peristaltika viib edasi pindmisi kõige paremini läbiseeditud toiduosi a. pikisuunalised on välised, kõverikepiirkonnas enam arenenud lihaskiud b. ringjad vahelmised kiud, mao üleminekul peensooleks (moodustavadlukuti sulgurlihase) c. põikikiud seesmised, on enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkool 13 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.biotech.um.edu
vormitakse batoonideks. Terava noaga tehakse peale 4-5 lõiget risti batooniga ja pannakse kerkima. Peale kerkimist määritakse munamäärdega ja küpsetatakse. PIIMASAI valmistoote kaal 100 g. Valmistatakse pärmitaigen piimaga, tükeldatakse 110 g tükkideks ja vormitakse batoonid, mille peale tehakse terava noaga 4-5 ristilõiget. Kergitatakse, määritakse munaga ja küpsetatakse. PRANTSSAI valmiskaal 10Og. Valmistataks samamoodi kui piimasai, kuid lõiked tootele tehakse pikisuunalised.. SUHKRUKRINGEL toote valmiskaal 50g. Valmistatakse tugeva konsistentsiga pärmitaigen. Taigen jaotatakse 56 g tükkideks, millest veeretatakse 10-12 cm pikkused batoonid, lastakse kerkida, määritakse sulatatud rasvainega ja veeretatakse ~ 25cm pikkused väädid, mis keeratakse ühe võttega kringliks, kastetakse peensuhkrusse ja asetatakse küpsetusplaadile suhkruga pind ülespoole. Lastakse kerkida ja küpsetatakse helepruuni värvuseni. MOONIRULL toote valmiskaal 50 g.
vormitakse batoonideks. Terava noaga tehakse peale 4-5 lõiget risti batooniga ja pannakse kerkima. Peale kerkimist määritakse munamäärdega ja küpsetatakse. PIIMASAI valmistoote kaal 100 g. Valmistatakse pärmitaigen piimaga, tükeldatakse 110 g tükkideks ja vormitakse batoonid, mille peale tehakse terava noaga 4-5 ristilõiget. Kergitatakse, määritakse munaga ja küpsetatakse. PRANTSSAI valmiskaal 10Og. Valmistataks samamoodi kui piimasai, kuid lõiked tootele tehakse pikisuunalised.. SUHKRUKRINGEL toote valmiskaal 50g. Valmistatakse tugeva konsistentsiga pärmitaigen. Taigen jaotatakse 56 g tükkideks, millest veeretatakse 10-12 cm pikkused batoonid, lastakse kerkida, määritakse sulatatud rasvainega ja veeretatakse ~ 25cm pikkused väädid, mis keeratakse ühe võttega kringliks, kastetakse peensuhkrusse ja asetatakse küpsetusplaadile suhkruga pind ülespoole. Lastakse kerkida ja küpsetatakse helepruuni värvuseni. MOONIRULL toote valmiskaal 50 g.
Surveastmest sõltub mootori termiline kasutegur, mis surveastme tõstmisel suureneb. Surveastme tõstmisel tõuseb termiline kasutegur kiiresti kuni surveastmeni 13:1. Suuremal surveastmel kui 13:1 termilise kasuteguri kasv on minimaalne. Empiirilistel kogemustel lähtuvalt antud mootori puhul maksimaalne mõistlik surveaste kasutada tavakütuseid on 12:1. Kepsude asendamine otsus tuli peamiselt seetõttu, et suurendada töökindlust mootori pöörete piiraja tõstmisel. Kepsudele mõjuvad - pikisuunalised survejõud gaasirõhu tagajärjel kolvi põhjale, suurest survejõust tingitud nõtkumise talumine, pidevalt vahelduva kolvi kiirusjõu pikisuunalise tõmbe või survejõud, jõud mis painutab kepsu ja tekib kepsu pidavast pendelliikumisest kolvisõrme suhtes. Mootori pöörlemissageduse tõstmise juures suureneb oluliselt kolvi kiirus ning kiirendus, mistõttu on soovitav kasutada töökindluse suurendamiseks tugevamaid kepse. Üks argument kepsude
Epiteeli välispinnale ulatuvad karikrakud ja ripsrakud – nende vahele jäävad pikliku kujuga kiilrakud, mis ei ulatu välispinnani (lisaks võib leida trahhea epiteelis üksikuid Clara rakke) Proopria moodustab kohev sidekude Järgmine kiht on õõnesorganitest iseloomulik ainult trahheale ja selle moodustab fibroelastne membraan e kiht Kihis paiknevad pikisuunalised orienteeritud elastsed kiud Kohevast sidekoest submukoosas näeme trahheaalnäärmete lõpposi, nende juhad avanevad mitmerealise epiteeli pinnale – selles kihis paiknevad ka suuremad veresooned Kondrofibrooskest Sisaldab hüaliinsest kõhrkoest trahheaalrõngaid, neid ühendab elastseid kiude sisaldav sidekude Hüaliinkõhrede arv loomaliigiti erinev, hoiavad trahhea avatuna
asetsevad tankid kütuse , joogivee ja ballasti jaoks. Põhja ja pardaplaadistust ühendab kumer plaadistus, mida nimetatakse kimmivööks . Pardaplaadistuse kõige ülemist paksemat, mis ühendatakse tekiplaadistusega, nimetatakse siirivöö ks (sirstrek, sandeki pardavöö). Sirstrekiga kokkupuutuvat tekikatte äärmist vööd nimetatakse tekistringer iks. Tekistringer on teistest teki plaatidest paksem ja kulgeb piki laeva kogu korpuse ulatuses. Vööd (strakes), mis on pidevad pikisuunalised plaatide read. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); Põhjasillused. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üldtugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid.
limakork. Limakorgi ülesanne on takistada bakterite sissepääsu emakasse, mis on avatud kõhuõõnde. Emakakael avaneb üleval emakaõõnde ja all tupeõõnde. Tupp (vagina) on umbes 7–10 cm pikkune elastsete seintega torujas organ, mis asetseb väikevaagna õõnes kusepõie, kusiti ning pärasoole vahel. Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, kortsuline. Tupe lihaskestas on ülekaalus pikisuunalised silelihaskiud, kuid esineb ka ringjaid kiude (silelihas ei ole tahtele alluv), mis koos vaagnapõhja vöötlihastega (tahtele alluv) on võimeline väga jõulisteks kokkutõmmeteks. Tupp lõpeb tupeesikus, kuhu suubub ka kusiti. Naise välised suguelundid: häbemekink (mons pubis), häbe (vulva): – suured ja väikesed häbememokad (labiae) – tupeesik (vestibulum vaginae) – kõdisti (clitoris).
annaabi.ee 
