2011 Kui suur on siis kolmnurga sisenurkade summa? Teoreem: Kolmnurga sisenurkade summa on 180(Kraadi). Eeldus:On antud ABC sisenurkadega (alfa; beeta ja gamma) Väide: alfa + beeta + gamma = 180(Kraadi) Tõestus Tõmbame läbi tipu C küljega AB paralleelse sirge. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seejärel pikendame külgesid AC ja BC üle tipu C. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sellisel viisil tekivad tekivad tipu C juurde nurgad: Alfa; Beeta ja Gamma. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kolmnurga mediaanid Lõik AM on kolmurga ABC üks mediaanidest. Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Teoreem: Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipupoolne osa on kaks korda pikem küljepoolsest osast. Tõestus: Lõikugu kolmnurgas ABC mediaanid BE ja CF punktis G. Joonestame välja lõigu AG ning pikendame seda nii palju, et ta lõikaks külge BC punktis D. Teoreemi tõestamiseks peame näitama, et 1. AD on mediaan, st. BD = DC ja 2. AG=2GD (BG=2GE ja CG=2GF) Esimese tõestuse võtmemomendina on meil vaja pikendada lõiku AD punktini K nii palju, et AD = GK ning ühendame tipu K kolmnurga tippude B ja C-ga. Teine võtmemoment seisneb näitamises, et BKCG on rööpkülik. Tõestame ära väite esimese osa, st. näitame, et AD on mediaan.
asi tõsiseks muutub. 3. Suurendada karistusi lapse puudumise, see tekitaks noortes distisipliinitunnetuse. II Tööhõive kasvatamine Pärast masendavat majanduslangust kaotasid paljud eeatlased oma töökoha, ning tööhõive vähenes märgatavalt. Meie mõtted selle leevendamiseks on järgmised: 1. Suurendame sotsiaalsete töökohtade loomist ja toetame neid riigieelarvest. 2. Suurendame töötuskindlustushüvitist ja pikendame selle maksmise perioodi. 3. Taastame õhtusel ajal ja puhkepäevadel töötamise arvestamise ja tasustamise 4. Pakume töötutele tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet neil erialadel, mida ettevõtted vajavad, rahastades seda riigieelarvest, mitte töötajate ja tööandjate ja tööandjate arvel. III Tugev tervis kõigile Eestlastele Eesti Liberaalse partei eesmärk on 1
vastane. Kas voolikud küljes või verd oksendamine on elamisväärne elu? Tihti ei ole perel kallite operatsioonide või ravimite jaoks raha. Nii kasutataksegi suur osa tervishoiu raha patsientide peale, kes surevad 12 kuu jooksul ning sedagi ainult leevendavaks raviks. Kuigi on üsna põlastusväärne mõelda inimelust raha kontekstis peame kõik tunnistama, et igal inimelul on hind. Kui on teada, et midagi ei lähe paremaks ja lihtsalt pikendame inimese piina, siis on see ju meie endi otsustusvabadus? Sagedane argument on, et lähedased ja ka arst, kes patsiendist hoolib võib haiget saada, kuid sellel hetkel mõtleb inimene ju ainult enda valu peale, mitte sellele, kellest hoolib. Veel ka, et täna ravimatu haigus võib varsti ravitav olla, kuid arvan, et eutanaasiat peaksi lubama just neile, kellel pole enam aega oodata. Arvan, et selline valik võiks olla, kui patsiendil on nkn surmaga lõppev haigus
Alguses, kui kõik programmid (magix music maker ja sellised asjad) ja tööriistad (miksripult ja sellised asjad) tutvustatud on, proovime mingi ühe minutilise viisi kokku panna nii, et meil on kirjeldus selle viisi tegemiseks tahvli ees (näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pärast seda proovime ise midagi luua, nagu mingi 30 sekundise viisi. Peale seda valime kõik mingi elektripilli mida mängida oskame (elektrikitarr, elektriklaver, elektritrumm) ja salvestame mingi väikse 10 sekundilise viisi ning peale seda proovime kõik valida mingi viisi mille me pillidega tegime ja proovime nendega mingi muusika teha. Siis võtame mingi laulu ja õpime kuidas seda mängida launchpad'i peal
optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Joonis 15: Kujutise konstrueerimine nõguslaatse puhul. Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse läbimist. Läätse fookus asub punktis F. Joonis 20: Näidisülesanne 2. Lahendus: 1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib laatse keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel. Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega). Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande vastus.
vad läätsele viltu langenud kiired fokaaltasandi ja kiire M lõikepunk- tis. Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse läbimist. Läätse fookus asub punktis F . Joonis 20: Näidisülesanne 2. Lahendus: 1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib läätse keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel. Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega). Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande vastus. 20 2. samm Kiirega CD paralleelsed kiired koonduvad fokaaltasandis selles punktis, kus kiir CD lõikub fokaaltasandiga (tähistame seda punkti tähega J. Kuna kiir AB on paralleelne kiirega CD, siis koondub ka kiir AB pärast läätse läbimist punktis J. Tõmba-
Esimesel päeval nõuab see harjutus suurt pingutust ja võib-olla suudad joosta ainult natukene. Iga järgmise päevaga muutub jooksmine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada jooksmise maad. Arenguks on vaja järk-järgult suurenevaid koormusi. Nii on see igasuguste võimete arendamisel. Koormuste all mõistetaksegi kehaliste harjutuste mõhu suurust organismile. Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini.
Sotsiaalpoliitika: Rahvaliit peab oluliseks tõsta noorte perede turvatunnet tuleviku ees, et julgustada neid lapsi saama.Tahavad kindlustada 2- kuni 7-aastastele lastele tasuta lastesõime- või -aiakoha, maksame lasteasutuse keskmise pearaha ulatuses hüvitist vanemaile, kellele kohalik omavalitsus ei suuda lastesõime- või aiakohta pakkuda. Lapsevanema töö väärtustamiseks tõstame vanemahüvitise alammäära miinimumpalga tasemele ja pikendame vanemahüvitise maksmist lapse kaheaastaseks saamiseni. Hariduspoliitika: Lastele huvihariduse võimaldamiseks hüvitavad riigieelarve baasil õpilase poolt valitud ühe vabaaine õppemaksu kõigil põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel.Laste võimaluste võrdsustamiseks koolielus osalemisel toetame koole 2000 krooniga aastas õpilase kohta tasuta spordi- ja esinemisvarustuse ning spordi- ja kultuuriürituste pakkumiseks õpilastele. Erakonna eesmärk on kindlustada kvaliteetne
saab pöörelda ümmarguse liikumatu poldi ümber. Nt: ukse hing. Poldi teljesihiline liikumine pole takistatud, mistõttu peab selle sarniiri avaldatud reaktsioonijõud mõjuma polditeljega risti olevas tasapinnas. 2. Keha ripub ahela otsas: Kolme jõu tasakaal + Mõjugu jäigale kehale kolm mitteparalleelset jõudu , ja . Mis tingimusi peavad need jõud täitma tasakaalu korral? Liidame esialgu kaks mingit jõudu (Nt: ja ), selleks pikendame nende sirget kuni nende lõikumiseni punktis O. Ja kuna jõud on libisev vektor, siis kanname need jõud F2 ja F3 rakenduspunktid punkti O. Liidame rööpküliku reegli järgi. Saame uue jõu (R) , resultantjõu. Nüüd on meil jäänud kaks jõudu, mis mõjuvad sellel kehale . Tasakaalu aksioomi järgi on need jõud tasakaalus kui need on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud siis ja ainult siis, kui nende jõudude , ja mõjusirged lõikuvad ühes punktis
suurt pingutust ja võib-olla suudad tõugata ainult 4-5 korda. Iga järgmise päevaga muutub käsiku tõukamine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada korduste arvu. Arenguks on vaja järk-järgult suurenevaid koormusi. Nii on see igasuguste võimete arendamisel. Koormuste all mõistetaksegi kehaliste harjutuste mõhu suurust organismile. Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini.
jõu lahutamiseks komponentideks. Paralleeljõud. Jõudude liitmine ja lahutamine. Jõudusid, mille mõjusirged on üksteisega paralleelsed nim paralleeljõududeks. Olgu, meil vaja liita 2 samasuunalist paralleeljõudu P ja Q. Kuna nende jõudude mõjusirged ei lõiku, siis nende otsene liitmine rööpküliku aksioomi järgi langeb ära. Mõlemasse punkti rakendame võrdvastupidised jõud. Liites S1 ja P ja S2=Q saame resultantjõudu. Pikendame jõusirged, kuni nad lõikuvad punktis P. Kuna /S1/=/S2/, seega jõuavad mõjuma Q ja P, et nende mõjusirged ühtivad siis R on P ja Q'ga samasuunalised. R=/P/+/Q/. Kanname rakenduspunktist D üle punkti C, C-asukoha määramiseks vaatame kahe sarnase kolmnurkade paari. Tulemusest lähtub et resultantjõu rakenduspunkt C jaotab lõigu AB osadeks pöördvõrdeliselt /P/ ja /Q/ suurustega. Def: Kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on nende jõududega samasuunaline vektor,
Ühest punktist väljuvad kiired eemalduvad üksteisest – peeglile langeb hajuv valgusvihk. Joonis 3.14. Hajuvad kiired kujutavad hajuvat valgusvihku Mida kaugemas punktis valgus peeglile langeb, seda suurem on ka langemis- nurgaga võrdne peegeldumisnurk. Seega on ka peegeldunud kiired hajuvad nagu langevad kiiredki. Seetõttu nad omavahel ei lõiku. Nüüd aga võtame appi väikese kavaluse: pikendame peegeldunud kiiri peegli taha. Joonis 3.15. Tasapeeglis tekkiva kujutise konstrueerimine Jooniselt on näha, et peegeldunud kiirte pikenduse lõikuvad kõik ühes ja samas punktis. Kui nüüd vaadata peegli suunas nii, et peegeldunud kiired (näiteks 2’ ja 3’) silma langevad, näib vaatajale, et valgus tuleb peegli tagant ühest ja samast punktist. Seda punkti S’ nimetatakse valguspunkti S peegel- pildiks ehk näivaks kujutiseks
Liblikõielised on kõrrelistest erineva keemilise koostise ja toiteväärtuse tunnustega. Segukülvides üks liik täiendab teist. Liblikõieliste-kõrreliste segukülvidel on rida eeliseid võrreldes liikide puhaskülvidega: 1) segukülvid on tavaliselt saagikamad kui seguliikide puhaskülvid; 2) segukülvides on proteiinisisaldus suurem kui kõrreliste puhaskülvides; 3) segukülvide liblikõieliste-kõrreliste suhtega parandame rohusööda seeduvust ja söömust; 4) segukülvidega pikendame kõrreliste optimaalset koristusaega; 5) kõrreliste ja liblikõieliste juuremassi paiknemine erineva sügavusega mullakihis lubab heintaimedel segukülvides kasutada suuremat toiteala; 6) liblikõieliste heintaimede juurtes sümbioosis taimedega elutsevad Rhizobiumi bakterid seovad õhulämmastikku, mida saavad peale peremeestaime kasutada mulla kaudu ka segukülvide kõrrelised. Sellega vähendame anorgaanilise väetise kasutamist põllumajanduses.
tõsta nende käitumisoskust stressi teki tavates olu kordades. 5.Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma murede ja abivajadusega ei jääks tähelepanuta, vaid saaks asjatundjatelt vaja likku abi. PEREPOLIITIKA 1.Rakendame efektiivse üleriigilise sünnitoetuste süsteemi. 2.Seostame toetused ning vanemapalga vanemakoolituse ja tervisekontrolliga enne ning pärast lapse sündi. 3.Pikendame järkjärgult vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 4.Suurendame toetusi paljulapselistele peredele. 5.Laiendame võimalusi laste päevahoiuks (sh paindliku tööajaga pikapäeva rühmades ja päevakeskustes) ka puuetega lastele, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada või õppida. 6.Tagame riikliku elatusraha fondi loomise ja toimimise alimente mittesaavate üksik vanemate laste elatusraha kindlustamiseks. ELUASEMEPOLIITIKA 1
kogukonna ühtekuuluvuse suurendamisel, abivajajate väljaselgitamisel ning vajaliku abi korraldamisel. Perepoliitika Rõhutame perekonna ja kodu kui lapse parima kasvukeskkonna tähtsust. Toetame mõlema lapsevanema rolli ja vastutust laste kasvatamisel. Pere toetamiseks: 1. Rakendame efektiivse üleriigilise sünnitoetuste süsteemi. 2. Seostame toetused ning vanemapalga vanemakoolituse ja tervisekontrolliga enne ning pärast lapse sündi. 3. Pikendame järkjärgult vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 4. Suurendame toetusi paljulapselistele peredele. 5. Loome süsteemi lapse tegelike haridus- ja huvihariduskulude hüvitamiseks, tagamaks kõigile lastele vähemalt rahuldavad võimalused enesearendamiseks ja vaba aja sisustamiseks. 6. Laiendame võimalusi laste päevahoiuks (sh paindliku tööajaga pikapäevarühmades ja
Nüüd on käes punkti D kiirusvektor, mis on suunatud otse alla ja mille moodul on v K . Sama kiirus on ka kaksikploki 4 väiksema trumli vastaval äärepunktil, sest kaksikplokid 3 ja 4 teineteise suhtes ei libise. Siis aga määrab v D ära kaksikploki 4 horisontaaldiameetri punktide kiiruse jaotuse. Selleks tõmbame jälle vajaliku kaldsirge: kiirusvektori v D otspunktist keha 4 keskpunkti O4, ning pikendame seda sirget ka teisele poole. Nüüd on joonistada tõmmata punktide E ja L kiirusvektorid v E ja v L , mis peavad olema paralleelsed vektoriga v D ja lõppema täpselt kaldjoone peal. Siinjuures on d) punktide D ja E kiirused on moodulilt võrdsed: v D = v E = v K ,
põhjapoolus. Punkti Maa lõunapooluse kohal nimetatakse taevasfääri lõunapooluseks ehk taeva lõunapoolus. Taeva lõuna- ja põhjapoolust ühendavat sirget nimetatakse maailmateljeks. Taeva poolus on see punkt, mille ümber tähistaeva pöörlemine näib toimuvat. Taeva põhjapoolus asub Eestis ülalpool horisonti, kuid taeva lõunapoolust me siit vaadata ei saa see asub ööpäevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni lõikumiseni taevaskeraga. Lõikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jäävat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90º nurga all ehk risti maailmateljega. Päike näib aastaga läbivat taevasfääril 13 tähtkuju, tehes sellega ringi taevasfäärile peale
Punkti Maa lounapooluse kohal nimetatakse taevasfäär lõunapooluseks ehk taeva lõunapoolus. Taeva louna- ja pohjapoolust uhendavat sirget nimetatakse maailmateljeks. Taeva poolus on see punkt, mille umber tahistaeva poorlemine naib toimuvat. Taeva pohjapoolus asub Eestis ulalpool horisonti, kuid taeva lounapoolust me siit vaadata ei saa see asub oopaevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni loikumiseni taevaskeraga. Loikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jaavat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90 nurga all ehk risti maailmateljega. Taevasfaari mudeliks voib olla taevagloobus. Taevaskera põhipunktid ja jooned. 8
- Transkriptsiooniline mugandus: muudetakse häälikuväldet (Atika vs Attika), pikk vokaal märgitakse 2- kordselt (Kopenhaagen), jäetakse ära diakriitilised märgid, pearõhumuutus (Kazan vs Kaasan). - Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr al Baydā’), Fergana (Farg’ona) on meie keelde teisest keelest tulnud. Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3. Kohanimede liigitused suuruse, päritolu ja denotaadi järgi. Kohanimede vorm ja keelsus.
Ühel juhul tõlgitakse sisu järele, teisel juhul võõrnimelisest eestikeelseks. Mõnel juhul on tõlge mugand, teisel juhul kaudkeelne nimi. Mugandnimed: Doonau, Sambia kirjapilt eesistatud, hääldus jäetud samaks nii palju kui eesti keel seda võimaldab. Võõrtähtede asendamine; teisitihäälduvate tähtede asendamine; saab asendada ka klusiilide pikkust ja märkida pearõhulist pikalt. Saab panna ka mitmuslikku kuju. Tüüpiline on ia lõpuliste nimede mugandamine eesti keeles. Pikendame ia-eelset silpi. Mugandamise rühm maa lõpulised nimed, algusosa reklonüüm (Baskimaa jms). Omastava kujulised mugandid on tuletatud vastava rahvanimetuse põhjal. Kuuluksid omanimede rühma, aga selliseid nimesid on teisigi. Kaudkeelsed nimed: Genf, Belgrad nimed, mis eesti keeles on kasutusel, pole kohalikust ametlikust nimest tuletatud. On tulnud teiste keelte kaudu. Masingu lehes oli palju nimesid: Lätis nt koht Läänevald jms. Palju tõlgitud tänavanimesid
• Marmor, mosaiikbetoon ja tsemendipõhised vuugiained reageerivad hapetega ja seega happelised ained söövitavad pinda. • Tugevad happed söövitavad kõiki materjale, sealhulgas ka puitu. • Hapete ja leelistega reageerivad kergesti ka mõned metallid (alumiinium ja tsink), milledel keemiline vastupidavus on nõrk. • Puu pind tumeneb tugevalt aluselise aine mõjutusel. • Tugevad alused kahjustavad linoleumi ÕIGETE KAITSEVIISIDEGA PIKENDAME MATERJALIDE KASUTUSKESTVUST 3.2.7 Pindasid kahjustavad tegurid PINDADE VASTUPIDAVUST KAHJUSTAVAD • Valed aine ja meetodi valikud • Liiga kanged kasutuslahused. • Puudulik puhastus, näiteks loputamise ärajätmine. • Materjalil värvi eemaldus või muutus, kuna happeline või aluseline aine on seisnud laiguna kaua pinnal ja on reageerinud materjalis sisalduva värvainega. • Orgaaniliste lahustite mõjul kuluvad ka kummi- ja asfaltpinnad ning
joonisel näitamata) rakendatud punkti C jõud F1 ja punkti D jõud F2 . Jõud F1 on kujutatud saabuvana punkti C, jõud F2 lähtuvana punktist D. Jõudude ja nende mõju iseloomustamiseks võetakse kasutusele veel üks äärmiselt tähtis mõiste, selleks on jõu mõjusirge. Jõu mõjusirgeks nimetatakse sirget, mille peal jõuvektor asetseb. Selle määramiseks lihtsalt pikendame jõuvektorit kui sirget mõlemale poole ja mõjusirge ongi käes. Näiteks sirge KL joonisel 1.1 on jõu F1 mõjusirge. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 6 Esitame siinkohal veel terve rida määratlusi ja lauseid, mis puudutavad jäigale kehale rakendatud jõudusid ja nende kogumeid. Lause 1
Et tema kasv ja areng ei ole vajalikul tasemel, siis ei seemendata (paaritata) teda enne 15-18 kuu vanuseks saamist. Pullmullikatel tekib paaritusrefleks samuti 5...6 kuu vanuselt, kuid suguloomadeks saab neid kasutada alles 12...15 kuu vanuselt. Täiskasvanuperioodil on suguorganid saavutanud funktsionaalse täiuse, loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Produktiivloomi on vaja õigesti sööta ja pidada, siis pikendame nende eluiga ja saame suurt toodangut. Vananemis- ehk raukumisperioodil ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine. See on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KONSTITUTSIOON
Näiteks vektori vastandvektor on 142 vektor Vektorid ja korrutamine Vektoreid võime reaalarvudega korrutada. Sellest võib jällegi mõelda vektori koor- dinaatide abil: korrutame lihtsalt iga koordinaati reaalarvuga. Samas on olemas ka geomeetriline mõtteviis: vektorit reaalarvuga korrutades pikendame või lühendame vektoreid. Kui reaalarv, millega vektorit korrutame, on negatiivne, siis muudame lisaks veel vektori suuna vastupidiseks. Seega ei ole väga raske korrutada vektoreid reaalarvudega. Aga kas vektoreid saab ka omavahel korrutada? Vastus on jällegi jah, aga selle jaoks peame natuke loobuma oma senisest arusaa- mast korrutamise kohta. Õigem oleks siis võib-olla öelda, et neid saab omavahel „korrutada“.
annaabi.ee 
