Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolmnurga sisenurkade summa (Teoreem, Tõestamine) (1)

1 Hindamata
Punktid
Kolmnurga sisenurkade
summa (Teoreem)
Koostaja: Egert Kruberg
2011
Kui suur on siis kolmnurga
sisenurkade summa?
Teoreem: Kolmnurga sisenurkade summa on 180(Kraadi).
Eeldus:On antud ABC sisenurkadega (alfa; beeta ja gamma)
Väide: alfa + beeta + gamma = 180(Kraadi)
Tõestus
Tõmbame läbi tipu C küljega AB paralleelse sirge.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Seejärel pikendame külgesid AC ja BC üle tipu C.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Sellisel viisil tekivad tekivad tipu C juurde nurgad: Alfa; Beeta ja
Gamma.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Nurgad: F ja Beeta on tippnurgad, seega on nad võrdsed. Et
Alfa; G; Gamma ja L on paralleelsete sirgete lõikumisel tekkinud
kaasnurkade paarid, siis kehtivad võrdsused et: Alfa=L ja
Gamma=G
Et nurgad: Alfa; Beeta ja Gamma moodustavad sirgnurga, mille
suurus on 180(kraadi), siis järelikult on ka nurkade: F; G ja L
summa 180(kraadi).
Tänan Tähelepanu Eest.
Vasakule Paremale
Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #1 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #2 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #3 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #4 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #5 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #6 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #7 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #8 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #9 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #10 Kolmnurga sisenurkade summa-Teoreem-Tõestamine #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egert Kruberg Õppematerjali autor
Õpetab kuidas tõestada, et kolmnurga sisenurkade summa on 180(Kraadi).

Sarnased õppematerjalid

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint
14
pptx

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo. PowerPoint

Click icon Clicktoicon addto picture add picture Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Marianne Kangur KM21 Mis on satelliit? Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu... Satelliidiajastu algas 4. oktoobril Click to edit Master text styles 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti Second level orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-

Meteoroloogiliste vaatluste meetodid
Orienteerumine-PowerPoint
80
pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia
Hinduistlik arhitektuur
68
pptx

Hinduistlik arhitektuur

Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level · Hinduism usub hingede rändamisse: hing rändab üha korduvate uuestisündide kaudu ühest maapealsest elust teise. · Inimese eelmise elu tegude summa määrab ära oleku, millesse ta järgmisena sünnib. Seda põhimõtet nimetatakse karma seaduseks. Karma seadus välistab andestuse. · Inimesed teevad ränki pingutusi, et vabaneda hingede rändamise ringist ja ühineda brahmaniga (maailmavaimuga). Kolm enamlevinud pääsemisteed: teadmiste tee, tegude tee ja armastuse tee. · Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest. Seda aitavad saavutada

Kunstiajalugu
LAEVA ELEKTRIAKUD 2
58
pptx

LAEVA ELEKTRIAKUD 2

ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD ­ VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL ­ KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL ­ METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM ­ IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master text styles Second l

Kategoriseerimata
Tuumaenergia powerpoint
19
pptx

Tuumaenergia powerpoint

Tuumaenergia Rõngu Keskkool Pillerin Palo 9.klass 2010/11 õa Tuumaenergia ajalugu · 1789.a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks(uraandioksiid).S Click to edit Master text styles uri aastal 1817. Second level Third level Fourth level · Metallist uraani sai Fifth level esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841. Tuumaenergia ajalugu 2 Aastal 1896 avastas Henri Click to edit Master text styles · Bacquerel, et uraan kiirgab Second level nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi Third level tumenemise. Selle kiirguse ta Fourth level nimetas uraanikiirteks.

Keemia
Väärtpaberid-
29
pptx

Väärtpaberid

Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki:

Majandus
Austraalia powerpointi esitlus
14
pptx

Austraalia powerpointi esitlus

Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend Click to edit Master text styles

Geograafia
Grossi Toidukaubad
9
pptx

Grossi Toidukaubad

Grossi Toidukaubad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uuringus osalesid: Kadi Uus, Kelli Suigusaar, Annika Valving ja Kelly Kuokkanen Uuring Kaubagru Toode Impordiriik Hind Kodumain Hind pp e tootja Piimatood vahukoor Holland 1.68 AS Tere 1.39 e Lihatoode sprotid Läti 0.78 Seilberg 0.74 õlis EESTI Pagaritoo Sokolaadi Läti 0.51 AS Kalev 0.49 de küpsised Chocolate Factory Mahl tomatimah Läti 1.19 AS 0.88 l Põltsama

Kaubandus




Meedia

Kommentaarid (1)

atster123 profiilipilt
Ats .: Aitäh
17:11 16-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun