Ajaloo kt pt 17-20 1. Prantsusmaa sõjakäik venemaale - üle piiri tuli 450000 meest, venemaal oli vastu 300000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vana armee piirilahingus, vallutada moskva ning esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3
Kontinetaalblokaad?Napoleon kasutas majandulikku abinõud inglaste vallutamiseks, Prants... liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11.Tilsti rahu?1807 pidas Prantusm. ja Venem. Sõda pran... võittis.Nad sõlmisid rahu venem. Sai tegevusIda- ja põhja- euroopas, prantsusmaa ällegi lääne euroopas. 12.Napoleoni venemaa sõjakäik?Vasutolu süvenemine viis sõjani.Napoleon kogus 650 00 meest ning asus venemaale minema.(24jun.1812)Napoleoni eesmärgiks oli alistada venemaa piirilahingus ja esitada rahuleping. Aga venemaa tagasnes oskuslikult. 120 km enne 1812 moskvat toimus lahing milles võidutses prant....Moskva pandi põlema, kui prant... sinna jõudsid oli moskva mahajäetud.1812 detsembris alustas napoleon tagasi käiku sest nad polnud talveks valmistunud .
Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale- Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. 3. Napoleoni sõja käik Venemaale- lühi ülevaade. 1812 a. juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale .Üle piiri tuli 450000- meheline armee .Venemaal oli vastu panna ligikaudu 300000 meest . Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus , vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused . Vene armeeüksustel õnnestus aga oskusliku taganemisega piirilahingut vältida ning ühineda .1812 a. septembris toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele kuid see ei tähendanud Vene armee purustamist . Vene armee taganemine jätkus ning Prantsusmaa-vastane sõda muutus Venemaal järjest rohkem rahvasõjaks. Napoleoni sõdurid marssisid mahajäätud ja inimtühja
võimsuse tipu. Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine, kuigi maailma ümberjagamine oli meeltmööda mõlemale. Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi all lüüasaamist. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa oli rikkunud kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine pidi paratamatult viima sõjani, seda mõistsid mõlemad pooled. 1812. aastal alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, kus ta eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. 7. septembril toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud Vene armee lõplikku purustamist. Prantsusmaa-vastane sõda hakkas meenutama Venemaal pigem rahvasõda. Napoleon üritas sõda lõpetada, kuid see ei õnnestunud, kuna Aleksander I lükkas kõik ettepanekud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Prantsuse armee valmis ja seega alustas Napoleon taganemist. 1812. aasta detsembri lõpuks oli
lõunalõigule kuigi oleks · Tannenbergi lahingus armeenlast pidanud keskenduma suudeti venelasi lüüa, Ida- · Saksalsed hävitasid vasakule tiivale. Sakslaste Preisimaal sunniti neid erinevaid laevastikke rünnak taanduma. · Jüüti merelahing · Piirilahingus said prantsuse- · Galiitsas kandsid Austia- · Britid vallutavad inglise väed lüüa. Ungari väed raskeid kaotusi Jeruusalemma · Marene'i lahing: prantsuse · Ebaõnnesutus Austia- valitsus lahkus Ungari pealetung Serbiale pealinnast.sakslased olid · Saksalsed viisid kurnatud läänerindele rohkem mehi,
sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad. *Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega. *Venemaa: armee oli viletsalt varustatud. Pidi võitlema mitmel rindel *A-U tuli võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel: 1914 · Algas 2. augustil. Saksa väed hõivasid Luksemburi. 4. augustil Belgia (seal tugev vastupanu). · 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa. · Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda
Inglismaal - sõjaplaan puudus Venemaa kõigevähem oli ettevalmistunud Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel : lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Sõjategevus algas 2.august 1914 , mil Saksaväed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi- 4.aug 1914 alustas Saksamaa sissetundi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu , mis ärritas sakslasi. 21.-25. Aug 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada km tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. MARNE'I LAHING POSITSIOONISÕDA Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas
b)alistatud riigid pidid andma mehi Prantsuse armeesse 5. Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul. Venemaa Kutuzovi taganemistaktika Napoleon purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 6. Borodino lahing. Moskva mahajätmine. Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, sest Vene sõdurid olid linna põlema pannud. Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu
Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14.päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria-Ungarile. Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidela mitmel rindel: lõunas Serbia ning igas Venemaa vast. Sõjategevus läänerindel algas 2.augustuil 1914. Aastal. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. Augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. Septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomteeri kaugusele. Ägedates lahingutes pani inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste
4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2. august 1914 saksa väed hõivasid luksenburgi, paar päeva hiljem alustati pealetungi Belgiasse. Tugev vastupanu, sakslased lasid belglasi külade viisi maha. Prantusmaa alustas lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva nõrgaks. Viimane aga langes suurte saksa üksuste rünnaku alla, kus sakslastel oli ootamatu kokkupõrge prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. Piirilahingus said Prantuse-Inglise väed lüüa ja rinne liikus mitusada km tagasi, jõudes Pariisi lähedale. Prantslased olid õppinud arukalt taanduma, kuid kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee
august. 1914 kui Saksamaa tungis sisse Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. Kättemaksuks sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi külade viisi maha. See levis mujal maailmas ning ka sõjast väljajäänud riigid pöörasid oma arvamuse Saksamaa vastu.Prantslased alustasid oma sõjategevust rinde lõunasosas ning jätsis vasaku tiiva suhteliselt tühjaks, mis just langes suurte saksa rünnakute alla. Vasakule tiivale olid ilmunud aga Briti üksused. 21.-25.august nn piirilahingus said Inglise-Prantsuse väed lüüa ning paisati tagasi peaaegu Pariisini. Prantslased pidid loovutama olulise osaga tööstus ja majanduslikust potensiaalist.Saksamaa enesekindlus kasvas ja nad arvasid, et Inglismaa-Prantsusmaa on löödud ning nad loobusid Schiefferi plaanist, suunates väed otse Pariisi peale. Ülemjuhatus saatis aga otsustaval hetkel osad väed Ida- Preisimaale,kus tegelikult vägesi üldse vaja ei läinud.2.sept.kui saklased jõudsid Pariisi lähedale,
LÄÄNERINNE 1914 2. augustil Saksa väed hõivasid Luksemburgi 4. august Saksamaa sissetung Belgiasse, kohtas seal suurt vastupanu 21.-25. august toimunud piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi, liiguti tagasi Pariisi lähedale Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega suure osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist 2. september olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani septembri algul Marne'I lahingus sakslaste
Venemaal hinnati Tilsiti leppeis kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust.Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi (1805)all saadud lüüasaamist.Prantsusmaa ei olnud rahul sellega et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi.See kõik pidi paratamarult viima sõjani. 1812 aastal alustasid Napoleni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000 meheline armee.Venemaal oli vastu seada ligi 300 000 meest.Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 9) Sõda Euroopas ja Napoleoni 100 Päeva. Suure Armee purustamine ei tähendanud siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist.Ühiseks võitluseks Prantsusmaa vastu moodustasid Euroopa riigid järjekordsed koalitsioonid.Sinna kuulusid Venemaa ning Preisimaa kõrval veel inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria.1813 a. oktoobris Leipzingi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa.Sõjategevus aga
A-U sõjaplaan oli võidelda mitmel rindel: Serbia ning V. vastu, arvestades seejuures Saksa toetusega. SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Algas 2.aug.1914.a, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.aug.1914.a alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse, kus sakslased lasid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Teated sakslaste metsikusest levisid kuulujuttudena üle maailma, pöörates Saks. vastu ka seni sõjast kõrvalejäänud riikides. 21.- 25.aug.1914.a toimunud nn piirilahingus said Pr.-Ing. väed lüüa. SÕJATEGEVUS MAAILMASÕJA TEISTEL RINNETEL V. oli andnud Pr.le lubaduse rünnata Saks.d, millest suudeti kinni pidada. 17.aug.191.a alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preesimaale. Kriitilises olukorras Saksa suutis ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preesimaal taanduma sundida. A-U alustasid pealetungi Varssavile, kuid V. rünnak lõi nad tagasi.
Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelhingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele. 3.4. Piirilahing Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust läänerinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi, kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. 3.5. Marne'i lahing Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud
2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi lausa külade viisi maha. Prantsuse väed alustasid lahingutegevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks. Sakslased ründasid prantslasi just vasakust tiivast, aga seal seisid vastu Briti üksused.21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse Inglise väd lüüa. 5. POSITSIOONISÕDA 1915.a.alguseks olid lääneridnel võitlevad pooled välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründrelvadest tõhusamad.Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati
kulutulena üle maailma, pöörates avaliku arvamuse Saksamaa vastu ka seni sõjast kõrvele jäänud riikides. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamtatu kokkupõrge. Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. Siiski kaotasid prantslased koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstustest ja majanduslikust potensiaalist. Marne'i lahing
Austria-Ungari plaan: koondas sõjajõud kahte ossa suurem Venemaa vastu, väiksem Serbia vastu 1914. aasta sõjategevus läänerindel algas 2. augustil Sakslased hõivasid suurema vastupanuta Luxemburgi 4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias) 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist Septembri algul Marne´i lahingus pandi sakslaste liikumine seisma Algas positsioonisõda - kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad 1914. aasta sõjategevus idarindel Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad - 17. august alustasid 2 vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale
Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated selle kohta levisid ning pöörasid avaliku arvamuse Saksamaa vastu. Prantsuse väed alustasid sõjategevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks, aga just see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne’i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast
tegelik võit pigem inglastele. 8 4.4. Piirilahing Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust läänerinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi, kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. 4.5. Marne'i lahing Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud
Luksemburgi. Belgias kohati tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Prantsusmaa väed alustavad vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste alla, sakslastele oli seevastu ootamatu põrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Pranstuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati loobuda Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunata parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas muu hulgas see, et läänerinde komandöride protestidest hoolimata võttis ülemjuhatus otsutaval hetkel kaks korpust
Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated selle kohta levisid ning pöörasid avaliku arvamuse Saksamaa vastu. Prantsuse väed alustasid sõjategevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks, aga just see langes augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud brittidega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ja paisati tagasi. Marne'i lahing- Esialgne edu kasvatas Saksa enesekindlust ning sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati looduda Scchlieffeni plaanis ettenähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas ka see, et otsustaval hetkel võttis ülemjuhatus kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale. 2.sept 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast
b) hoiduda kolooniate ümberpaigutamisest - Venemaa: a) nõrgestada Saksamaas b) saada juurdepääas Musta mere väinadele - Türgi: a) suurendada kontrolli Taga-Kaukaasias - Austria-Ungari: a) ülemvõim Balkani poolsaarel - 2. augustil okupeeris Saksamaa Luksemburgi. 21. augustil tungis Belgiasse. Kiiret edasitungi Prantsusmaale takistasid Belgia kindlused - Liege'i kindluse pärast kestis sõda 11 päeva - Piirilahingus kohtusid 5 saksa, 3 prantsuse ja 1 inglise armee. Viimased kaks taganesid - Sakslased hakkasid Pariisi vallutama. Kerge võidu lootuses loobuti Schlieffen'i plaanist - Kui kuuldi Vene vägede pealetungist Ida-Preisimaale, suunati 2 korpust sinna, mis sai saatuslikuks - Kriitilises olukorras jätkas prantsuse vägede ülemjuhataja kindral Joffre taganemist, kuid tugevdas pealinna kaitset - Sakslased kohtasid Pariisi lähistel tugevat vastupanu ja suundusid lõunasse
Vene väed vallutasidka Soome . Pärast Karl XII surma 1718.a. algasid pikaajalised rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel. Põhjasõda lõppes 1821.a. Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. Pilet nr. 2 ; (1) 24. juuli 1812.a. alustasid Napoleeoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000-meheline armee. Venemaal oli vastupanna u 300 000-meheline armee. Napoleon i eesmärdiks oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ja nõuda rahutingimusi. Vene armee taganes ning vältis piirilahingut. 1812 .a. augustis määras Aleksaner I ena asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi. Kutuzov otsustas Napoleoniga lahingusse astuda 110-120 km eemal Moskvast. 7.sept.1812 toimunud lahingus Borodini küla juures jäi lahinguväli Napoleonile, Kuid vene väed ei purunenud. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ning otsustas väed viia Moskvast lõunasse puhkama ja jõuvarusid täiendama. Sõda muutus aina
Suunatud Elsass-Lotringi hõivamisele ja sealtkaudu sissemarsile Saksamaale. Kronoloogia: *A-U kuulutas sõja Serbiale *Mobilisatsioonid RUS ja FRA *1. aug. 1914. GER kuulutab sõja RUSile ja siis FRAle *2. Aug 1914 GER hõivab ilma suurema vastupanuta Luksemburgi *4. aug 1914 GER tungib Belgiasse, mis sunnib sõtta astuma GB *17.aug 1914 RUS alustab sissetungiga Ida-Preisimaale. *GER sunnib RUS Preisimaalt lahkuma *21.-25. Aug 1914 toimunud nn piirilahingus (BEL|FRA) said FRA-GB väed lüüa *23. aug 1914 astub Antandi pool sõtta Jaapan, vallutades GER alad Vaiksel ookeanil *Sakslased loobuvad Schliefeni plaanist, mis nägi, et Pariisi kaarega ründamist otsustati rünnata otse. *23.aug-2.sept 1914 Tannenbergi lahing, millega sakslased peatavad venelaste pealetungi *5.sept-12.sept 1914 FRA arme GB abiga peatab GER edasitungi Marne'i lahingus. Algas kaevikusõda. *Nov 1914 astub teljeriikide poolel sõtta Türgi
võidelda mitmel rindel. Sõjategevus läänerindel · Saksa väed hõivasid Luksemburgi. Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus
annaabi.ee 
