· pruun koda heledate korratute pikilaikudega · kojal üks tumepruun pikivööt · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 18-25 mm 7 VÕSA-VÖÖTIGU · koda kollane · pruunide pikivöötidega · vöötide arv ja kuju väga muutlik · koda võib olla vöötideta · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 19-21 mm 8 KIRJUNÄLKJAS · koda puudub · seljakülg hallide või mustade laikude ja joontega · eritab piimjat lima · pikkus 30-60 mm 9 · Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. · Taimtoiduliste loomadena töötavad teod ümber suure osa taime massist. · Teod on ise toiduks paljudele loomadele. · Tigusid söövad ka inimesed (nt. viinamäetigu). · Teod on vaheperemeesteks paljudele parasiitussidele, nt. maksa-kakssuulane. Viinamäetigu. TÄNAN!
Joogina Süstlaga Opiaatide hulka kuuluvad MorfiumTooroopium sisaldab 10% morfiumi. Morfium on oopiumi aktiivne osa ja ta saadakse oopiumist keemiliselt. . Morfiumi võib legaalselt kasutada ainult haiglates. Kodeiin HeroiinSaadakse morfiumi kuumutamisel HeroiinS koos äädikhappega Oopiumi saamine moonist Kui küpsemis järgus oleva mooni kupra välispinnale teha sisselõige, hakkab sealt nirisema kibeda maitsega piimjat mahla. See tardub kupra peal, muutub pruuniks ja järgmisel päeval see kogutakse see on tooroopium. Peale tooroopiumi saab moonist veel oopiumrafinaadi, drossi (see on läbisuitsetatud oopiumiluhk), morfiini (oopiumi põhisaadus), kodeiini (köha vaigistava toimega) heroiini, tebaiini. Ajalugu hiinlased olid esimesed oopiumi kasutajad. Kuid osad on arvamusel, et esimesteks oopiumi tarvitajateks olid assüürlased.
Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik
Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!)
tuleb. Ta imestab, et ma ei tervita teda ukseesisel nagu alati, ent peagi unustab selle tühiasja ja istub oma arvuti ette. Ent rottidega on teine lugu. Nad on suured, rasvased ja kohutavate kihvadega. Nende pikad sabad pole üldsegi maitsvad ja liha on kare ning ebameeldiv mulle ei meeldi rotid. Esiteks, neid on keeruline püüda, kuna nad on ise küllaltki suured ja võimsad, ning teiseks, nad pole üldse kasulikud seedimisele, kuna peale rotiliha ei suuda ma süüa mitte midagi piimjat kõik läheb taaskord suu kaudu välja. Tõesti, ma ei salli rotte. Olles kass, on siiski midagi head vabadus. Naudin seda täiel rinnal, ahmides aplalt kõiki taimi, mida vähegi kodustes tingimustes leian, ja need lilled, mida ma ära ei jõua süüa need löön sabaga ümber ja siis on kogu põrand vett täis. Mulle valmistab lõbu näha peremehe ärritunud ema, kes kogu segaduse ära koristab. Aga ta ei saa
Jõed Cauto on Kuuba suurim jõgi ja see on 370 km pikk. Seda jõge kasutatakse transpordiks, vesi seal pole joodav ning leavatatav ala jõest, on ka vaid 70 km pikk. Pealinna varustab veega Almendares'i jõgi, mis on 40 km pikk. Jõed toituvad sademetest ning nende vooluhulk on suurem sademeterikkal perioodil ja väiksem kuival perioodil. Järved Suurim järv on Laguna de Leche, kus asub kariibi flamingo looduslik elupaik. Selle järve vesi on piimjat värvi, kuna järve põhi on lubjakivist. Veekogude tähtsus majandusele Jõgesid kautatakse suhkru ning muude tööstuskaubade transpordiks. Kuigi pole laevatatavaid jõgesid Kuubas palju, mängivad nad suurt osa kaupade transpordis. Veekogude reostus Palju põllumajanduslikku saastet satub jõgedesse ja sealt omakorda merre. Samuti reostab vett nikkli tööstus saare kirdeosas. Tänu inimeste ehitatud tammidele kuivavad jõed talvel
" (Leisalu, 4) Narkootilised opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, tebaiin) ja pooslünteetilisteks (heroiin ehk diatsetüülmorfiin). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toime sarnaneb morfiini omale. Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. ,,Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks." (Leisalu, 5) Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadase kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldaldab nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest. Eestis kasutatud opiaate süstivad narkomaanid aastaid kas Leedust, Valgevenest või
lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. http://tere.kevad.ed Õis: esinevad ainult keelõied, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse u.ee/2003/taimed/vo ilill.jpg korvõisikusse Vili: Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Paljunemisviis: eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Tunnus: Kollase õiega rohtaime, murdes tuleb varrest piimjat vedelikku. Nimetus: Siberi lehis Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: külgjuurtega, sügavale ulatuvad Vars: läbimõõt on kuni 1,2 m, koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud Leht/okkad: okkad 3-6 cm pikad, pehmed
arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides. Kautsuk - on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid. Lähteaineks on loodusliku kautsuki saamiseks on kautsukipuu hevea piimjas mahl, nn. Lateks. Asuv hevea koore all kanalikestes, kogumiseks tehakse puukoorde sisselõikeid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Et kautsuki kummiks muuta töödeldakse teda väävliga, seda protsessi nimetatakse vulkaniseerimiseks. Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt
termoreaktiivide kõrval ka plastide alla. Elastsus on kautsukil kõige suurem. Päritolu: Lateksi kogumine Sri Lanka naine kummi kogumis hoos Looduslikku kautsukit saadakse kautsukipuu (hevea) piimmahlast e. lateksist. (Ajaloost: 1600 e.kr maialased keetsid lateksit, et sellest sportimiseks pall teha. Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega.) See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega.
·Nahk ·Nahaasendajad ehk kunstnahk ·Tekstiil ·Jalatsikumm, mis valmistatakse naturaalsest või sünteetilisest kautsukist (kumm) KAUTSUKIST (KUMMIST) JALANÕUD KAUTSUK ·Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid ·17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada ·Kautsukipuude kasvatamine oli kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus palju aega ·See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt, mille tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel ·Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega Pildil PVCst tööjalanõud KUNSTNAHAST JALANÕUD NAHAASENDAJAD
Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk., valminult roheline või punakas, valmib septembris. Kasvutingimused: külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas
karvased. Leheroots 1-3 cm küljel üksikud valged karvad, Hõlmad järsult teravneva pikk, suurte näärmetega. alt helerohelised, jämedalt tipuga, hõlmade vahelised Sõrmroodne. saagja servaga. Sügisel väljalõiked laiad, ümarad. muutuvad lehed kollaseks või Leheroots 4-15 cm pikk, Võrse ja punga iseloomustus punaseks. Leheroots lehelabast sisaldab valget piimjat mahla. Noored võrsed kandilised, tunduvalt lühem, Sõrmroodne. roostevärvi lõvedega, näärmekarvadega. Sõrmroodne Võrse ja punga iseloomustus hallikasvalkjad. Võrse ja punga iseloomustus Ladvapung esineb ainult Noored võrsed mitteõitsevatel võrsetel, Noored võrsed kollakad või punakaspruunid, läikivad. õitsevad võrsed lõpevad kahe helepruunid.
Munemisel eritab vöö kõigepealt limase muhvi, mis õhu käes hangub. Uss poeb muhvist tagurpidi välja, jättes sinna kõigepealt ühe või mitu pisikest muna. Siis lisab tilgakese seemet seemnehoidlast. Kui ussiema limamuhvi mulda jätab, tõmbuvad tolle otsad kokku, nii et moodustub mõne millimeetri pikkune sidruni moodi kookon, kummaski otsas limapunniga suletud toruke. Kookon on nüüd tihedas nahkjas kestas, täis vöö näärmete eritatud piimjat toitevedelikku, milles hakkavad arenema äsja viljastunud munad. Mõne nädala või kuuga saab lootest harjastega ussike. Vastsestaadiumi pole. Osa mune võib jäädagi arenemata, teistele loodetele toiduks. Kui noortel hakkab kookonis kitsas ja nälg peale tuleb, poevad nad kookoni otsast või seina lõhutud august välja laia maailma. Kindlat sigimisperioodi vihmaussidel pole. Kookoneid tehakse siis, kui muld on parajalt niiske ja mitte liiga külm, rohkem kevadel, vähem sügisel.
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud
Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Vahtra pungad on üsna suured ja läbi talve punakana piimašokolaadi värvi okste otsas. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed on vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranž ja punane. Sammasjuurestik hästi arenenud. Peajuur ei tungi sügavale, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud. Paljunemine toimub peamiselt seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vegetatiivselt uueneb kännuvõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Kuidas looduses vahtrapuud ära tunda?
Leheroots Sügisel või südaja 4-15 cm pikk, 8-12 cm pikk. kollane. alusega. Pealt läikivad, sisaldab valget tumerohelised, piimjat mahla. alt heledamad, sügisel erkpunased. Leheroots 2-4
istandustest saadav lateks. Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet. Nendest kasvatatakse istikud. Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget piimjat mahla, mille eemaletõukav lõhn säilib ka silmapilkselt polümeerunud toorkautsukil. Ühe puu igahommikune lõikus annab 120 grammi mahla, milles puhast tooret on 35%. Ja nii kestab lateksi kogumine 25 aastat järjest. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti ( sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi 13 Kumm
). Seal, kus vulkaanid on pursanud umbes kümme aastat tagasi, on laava veel soe ja kohati roosakaspunast värvi. Fantastilised on keevad vee-, väävli- ja mudaaugud. Mõni näeb välja nagu üle keev teekann, tekitades ka sarnast heli. Mudaaugud krooksuvad mõnusalt, tekib vaid tahtmine tuld katla all vähemaks keerata üle poti serva lendavad pritsmed on ebaesteetilised. Ja muidugi hais see on mädamuna oma! Mõni jõgi on võikalt piimjat ja helesinist värvi, aga väidetavalt puhta veega. Hoopis rahutud kuumaveeallikad lausa purskavad. Sõna "geiser" ongi tulnud islandi keelest. Sellist nime kannab siinne suurim purskav kuumaveeallikas. Tõsi küll, nüüdseks on ta puhkusel ja enam vett 80 meetri kõrgusele ei lennuta. Küll aga rõõmustab turiste Strokkur, mis saadab mürina saatel iga viie minuti tagant veejoa 35 meetri kõrgusele. Minul oli Islandil veidi kõhe, aga kohalikel väidetavalt mitte
3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, laimunajas või ümar. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Tüvi tumehall, peenerõmelise korbaga. 4. Lehed ja pungad: Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. 5. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk., valminult roheline või punakas, valmib septembris. 6. Kasvunõuded: Külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Noorelt kiirekasvuline, hiljem kasv
lateks. Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet. Nendest kasvatatakse istikud. Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget piimjat mahla, mille eemaletõukav lõhn säilib ka silmapilkselt polümeerunud toorkautsukil. Ühe puu igahommikune lõikus annab 120 grammi mahla, milles puhast tooret on 35%. Ja nii kestab lateksi kogumine 25 aastat järjest. Heveapuu vili http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d2/Hevea_semillas2.jpg/800px-
ja - poolsünteetilised: heroiin ehk diatsetüülmorfiin (saadakse morfiini atsetüülimisel). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toimelt sarnased morfiini toimele. Nende hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. Opiaate ja nende sünteetilisi analooge nimetatakse opioidideks. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud (kuivanud) piimjat mahla, mida saadakse kasvueas (toorestesse) kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv kummisarnane aine, mis sisaldab kuni 40, nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest, nagu taime kasvukoha kliimast ja kõrgusest merepinnast, niiskusest, pinnasest, taime
Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sarapuu.html http://herba.folklore.ee/pildid/sarapuu%202.jpg 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud:Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel
OPIAADID Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid. Opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, kodeiin) poolsünteetilisteks (heroiin) sünteetilisteks (metadoon) Oopium (slängis: moon) saadakse unimagunast (moonist). Üle maailma laialt tuntud unimagun sisaldab koostisaineid, mis on toonud talle tuntuse valu ja köha vaigistava vahendina. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Oopiumi on meditsiinilistel eesmärkidel ja sotsiaalses elus kasutatud aastatuhandeid kui eufooriat põhjustavat, valusid vaigistavat, und esile kutsuvat ja kõhulahtisusevastast vahendit. Oopiumi suisetati piibus. Seni suhteliselt ohutu oopium muutus pahaloomuliseks, kui 1853 aastal leiutati süstal. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis on 4-21%. Lisaks
hansaplant.ee/? op=body&id=142&art=157. 24.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm. 24.09.2013. 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) (joon. 91, joon.92) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud: õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib
DEPRESSANDID OPIAADID Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid. Opiaadid jagunevad 1) looduslikeks (morfiin, kodeiin) 2) poolsünteetilisteks (heroiin) 3) sünteetilisteks (metadoon) Oopium (slängis: moon) saadakse unimagunast (moonist). Üle maailma laialt tuntud unimagun sisaldab koostisaineid, mis on toonud talle tuntuse valu ja köha vaigistava vahendina. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Oopiumi on meditsiinilistel eesmärkidel ja sotsiaalses elus kasutatud aastatuhandeid kui eufooriat põhjustavat, valusid vaigistavat, und esile kutsuvat ja kõhulahtisusevastast vahendit. Oopiumi suisetati piibus. Seni suhteliselt ohutu oopium muutus pahaloomuliseks, kui 1853 aastal leiutati süstal. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis on 4-21%
annaabi.ee 
