Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PHP ALUSED RAAMAT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
echo, massiiv, kuva, muutujaerver, array, kataloog, kuup, else, wamp, kataloogi, open, kuvata, juur, tekstifail, koosta, tekstifaili, while, date, include, vajuta, massiivid, printize, kuvada, meta, väljund, veebiserver, count, rand, mikuisesta, formaat, ratio, pisi, koma, vist, peatüki, dump, veerg, thin, lisame, tsükkel, tingimuslause, adminvähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle
Looge selles kaustas fail nimega hello_world.php. Avage see fail oma teksti redaktoris ja kirjutage sinna järgmised koodi read: hello_world.php
Kui teine tingimus pole ka täidetud, siis käitu nii". PHPs on kood umbes nii üles ehitatud. Peaaegu iga sammu järel käib lisavõimaluste juurde lisamine. Eelnev eesti keelne näide näeb PHP koodis välja selline: if (tingimus) käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus on täidetud; elseif (tingimus) käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus on täidetud; else käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus ei ole täidetud; Sellise koodi struktuuriga saab luua näiteks sellise väikese käskluse: $d=date("D"); if ($d=="Fri") echo "Head nädalalõppu!"; elseif ($d=="Mon") echo "Head esmaspäeva!"; else echo "Head päeva!"; See koodijupp ütleb vastava lause vastavatel päevadel. Esimene rida ,,$d=date("D");" Ütleb, et $d võrdub kuupäevaga. Kuupäeva (date)
> (Ülesanne teisest KT variandist) Kirjuta teviklik PHP leht, kus on kaks teksti välja, kuhu inimene saab sisestada sõnad, ja mis kontrollib, kas esimese teksti välja sisu on tagurpidi teise tekstivälja sisu (näiteks "ja" ning "aj"). Stringi ümber pööramiseks on php-s olemas funktsioon strrev.
echo "ok!" else echo "pole!" ?> 5.Sessioonid ja cookied: 20p. A)Selgita paari lausega, mismoodi saavutatakse, et sisseloginud kasutaja ei pea saidi igal lehel uuesti oma nime ja parooli sisestama. Selgituses ootan konkreetse tehnika seletamist - kus, mida ja mismoodi hoitakse - mitte üldist juttu. Lehelt sisestatud name Jaan ja password kala saadetakse päringuparameetrina serverirakendusse, kes vastab lehega, mille päises on lisatud cookie, näiteks name=Jaan jaSteve Mägi A-08 13.03.2014 Sissejuhatus Järgnevas referaadis seletan põhjalikult järgmisi javascripti ette antud teemasid / punkte näidete ja sõnastuse puhul. 1. OBJEKTID. Objekti deklareerimine. Objekti loomine. Objekti muutuja poole pöördumine. Objekti omaduste muutmine. Üks oma objekt (klassi kirjeldus) ja objekti loomine. 2. Sisseehitatud objektid(JavaScript keele objektid: massiiv, Math- objekt(MATH.PI ?), Date-objekt, String-objekt; brauseri poolt defineeritud objektid: Window-objekt, dokumendiobjekt). 3. HTML DOM objektid. Meetod ja atribuudid. 4. SÜNDMUSED 5. Pildid. 6. Kihid. 7. Hiireoperatsioonid. 8. Frame'id. 9. Hüpikaknad. (pop up window) 10. Vormid. Scripti näited: If, switch, for, while, function 4
Uue aplikatsiooniprojekti loomine Aplikatsioon koosneb aplikatsiooniprojektist, mis asub ühes kaustas ning koosneb minimaalselt määratud elementidest. Nendeks on kolm faili - app.yaml, mis määrab ära aplikatsiooni konfiguratsiooni, index.yaml andmebaasi indeksite seadmiseks ning main.py milles asub aplikatsioon ise. Graafilise SDK liidesega saab luua uue aplikatsiooniprojekti käsuga FileNew Application. Avanenud dialoogiaknas saab määrata aplikatsiooni ID ning projektifailide asukoha kataloogi. ID tohib sisaldada vaid ladina tähti, numbreid ja sidekriipsu. Kuigi programm ei anna veateadet kui nimi sisaldab näiteks tühikuid, siis hiljem seda programmi käivitada siiski ei saa. 9 / 55 Google App Engine Andris Reinman Linuxis saab uue projekti loomiseks kopeerida application_template kataloogist vajalikud failid
sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese vajaliku sidekanali puhul võib korraldada nii, et telefonitoru tõstes ühendatakse rääkija kohe õigesse kohta. Kümnekonna puhul piisab telefoninumbritest, mis telefoni külge kleebitud või kiirklahvidele salvestatud. Kui aga raamatupidaja peab vajalikul hetkel kätte saama kõik temaga viimastel aastatel suhelnud kliendid, siis läheb juba tarvis korralikumat kataloogi. Nõnda on C# ja ka mitme muu keele loojad otsustanud juba alguses programmikoodi osad korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse
Muutuja võib sisaldada ainult üht väärtust ( N: pikkus := 3 tähendab, et muutuja 'pikkus' sai väärtuseks 3). Tihti on aga tegemist paljude sarnaste (samatüübiliste) andmetega, näiteks nimed, telefoninumbrid jms. Neist igaühele eraldi muutuja defineerimine poleks otstarbekas. Massiiv on andmete esitusviis, kus ühe muutujanime alla koondatakse palju erinevaid, kuid samatüübilisi andmeid. Erinevatele massiivi elementidele viitab massiivi indeks - sisuliselt järjekorranumber. Massiiv võib olla ühe- või mitmemõõtmeline. Vaatleme esmalt levinuimat varianti - ühemõõtmelist massiivi (vahel nimetatakse ka vektoriks). See koosneb N samatüübilisest liikmest, mille määramiseks kasutatakse järjekorranumbrit (sulgudes massiivinime järel). N: nimed[4], arvud[2] === 4. nimi, 2. arv Massiivi indeksiks võib olla ka muutuja - sel juhul on indeksi reaalseks väärtuseks selle muutuja hetkeväärtus. N: Kui muutuja i väärtus on 3, siis arvud[i] tähendab
//Ühe realine kommentaar. /*Samuti kommentaar*/ x = 4; //kommentaar 3 4 y = 5; /* * Mitme realine * kommentaar */ Reserveeritud sõnad. Reserveeritud sõnad on sõnad, mida ei tohi kasutada muutujate ega funktsioonide nimedena, oma JavaScript'i programmis. Need on sõnad, millel on JavaScript'il kindel tähendus. Näiteks nagu if, else, for, var, function, jne. Põhjalikumat informatsiooni nede sõnade kohta saate Netscape'i veebileheküljelt mõne JavaScripti versiooni dokumentatsioonist, kus on olemas eraldi peatükk "Resreved words". 2. Andmetüübid JavaScript lubab töötada kolme andmetüübiga, milleks on arvtüübid (numbers), sõned (string) ja tõevaartused (boolean). Arvtüübid. JavaScript's ei eristata eraldi täis arve ja uju-punkt arve nagu seda tehakse C-s ja Javas-s
Seetõttu võib esmane lehtede loomine minna libedamalt mõne selleks tarbeks mõeldud vahendi abil. Et siin materjalis tutvustatakse Microsofti veebivahendeid, jääb paratamatult ette Visual Web Developer, mil ka veebilehtede koostamiseks omaette nurk olemas. Uue veebilehestiku loomiseks tasub valida failimenüüst ,,New Web Site". Ning et liialt palju lehti silmade kirjuks muutmiseks ette valmis ei genereeritaks, siis sobib valikust Empty Web Site. Allpool tasub märkida/luua kataloog, kuhu sisse loodav lehestik tuleb. Toimetuse tulemusena tekkis masinasse vastav kataloog vaid web.config-nimelise failiga. Sellest ei tasu end segada lasta. Web Developeri paremas servas võiks olla nähtaval Solution Explorer. Või kui seda mingil põhjusel seal ei paista, siis võiks aidata View
rääkija kohe õigesse kohta. Kümnekonna puhul piisab telefoninumbritest, mis telefoni külge kleebitud või kiirklahvidele salvestatud. Kui aga raamatupidaja peab vajalikul hetkel kätte saama kõik temaga viimastel aastatel suhelnud kliendid, siis läheb juba tarvis korralikumat kataloogi. Nõnda on C# ja ka mitme muu keele loojad otsustanud juba alguses programmikoodi osad korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb tekst selle peale küll pikemaks, aga loodetavasti piisavalt vähe, et ikka julgete C# võlusid tundma õppida. C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla
print(pykkarX) print(pykkarY) print(maailmaLaius) print(maailmaPikkus) def genereeriMaailm(laius, pikkus, pykkarX, pykkarY): tekst = "" for i in range(0, laius): # teeb ülemise rea ära tekst += "#" tekst += "n" for i in range(0, pikkus-2): # -2 selleks, et me teeme juba ülemise ja alumise rea ära tekst += "#" for j in range(0, laius-2): if(pykkarX == j and pykkarY == i): tekst += genereeriSuund() else: tekst += " " tekst += "#n" for i in range(0, laius): #teeb alumise rea ära tekst += "#" return tekst def genereeriSuund(): suund = random.randint(0, 3) if(suund == 0): return "^" elif(suund == 1): return ">" elif(suund == 2): return "v" else: return "<" print(genereeriMaailm(maailmaLaius, maailmaPikkus, pykkarX, pykkarY)) pykkar
......................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks.........................................................................................18 Massiiv ja alamaprogramm...............................................................................................19 Algväärtustamine, järjestamine.........................................................................................19 Osutid ja koopiad.............................................................................................................. 20 Massiiv alamprogrammi parameetrina..............................................................................21
50 Valikulause.................................................................................................50 Valikulause keeles Pascal.......................................................................50 Valikulause keeles C...............................................................................51 Valikulause keeles Qbasic.......................................................................52 KUUES TEEMA: struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. ...............54 Sissejuhatus ..............................................................................................54 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed ...............................................................54 Massiivi deklareerimine .............................................................................55 Massiivi deklareerimine keeles Pascal ...................................................55
......................................................................36 SUUNAMISLAUSE..............................................................................................................38 VALIKULAUSE...................................................................................................................39 ÜLESANDED....................................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ..........
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
ka järjendiks, kahemõõtmelist massiivi maatriksiks või tabeliks. Massiivi iseloomustavad seega: 1. massiivi nimi (täpsemalt massiivi identifitseeriv L-väärtus) 2. massiivi elemendi tüüp 3. massiivi indeksite arv ja indeksite tüübid 4. massiivi elementide arv (täpsemalt iga indeksi võimalike väärtuste hulk) 5. massiivi elementide väärtused Javas käsitletakse massiive ühemõõtmelistena, kahemõõtmeline massiiv on ühemõõtmeliste massiivide massiiv jne. Javas on massiivi indeksiks täisarv vahemikus 0 kuni massiivi pikkus miinus üks. Massiiv on massiivitüüpi muutuja (L-väärtus). Javas saab massiivi kirjeldada ilma massiivi elementide arvu fikseerimata. Elementide arv määratakse mälu reserveerimise käigus (see operatsioon on Javas massiivi kirjeldusest lahutatud). Javas kasutatakse massiivi elemendile viitamiseks indeksit, mis kirjutatakse massiivi nime järele kantsulgudesse
7 - Date 1.1.1000 ... 31.12.9999 8 - String $ 0 ... 64 K 11 Boolean true/false 17 Byte 0...255 Massiivid Dim, Static, Public massiivi rajad - LBound, Ubound Alaraja - Option Base Dim nimi (alaraja To ülaraja) Dünaamilised massiivid - ReDim, ReDim Preserve ReDim Preserve a(Ubound(a)+1) Struktuurid Variant-tüüpi massiiv Type nimi struktuurielemendid End Type Alamprogrammid Private/Public [Static] Sub nimi(argumendid) End Sub Sündmusprogrammi nimi - objekt_sündmus Väljakutsumine nimi argumendid Call nimi(argumendid) Funktsioonid nimi(argumendid) [As tüüp] Väljakutsumine avaldis, nimi, Call Argumendid ByRef (vaikimisi), ByVal valikulised Optional, valikuliselt väärtustatavad
HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toim
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused
haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi nimi, kujul omanik:grupp . Antud juhul me omanikku muuta ei
1. Mis on IP aadress ? 2. Mis on domeen ja miks kasutatakse ? 3. Mida teeb (domeeni) nimeserver ? 9 DOMINEEMINIMI http://www.ng.edu.ee/~kair/esitlused/barokk1.ppt Http Hüpertekstprotokoll faililaiend Www veebilehtede võrgu tähis Ng. serveri nimi Edu Haridusasutuse tähis Ee Riigi tähis Kair Kataloogi (kausta) nimi Esitlused Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt . HTTP hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol )
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peav
vundament jne. Maja elamiskõlblikuks muutumiseks on vaja Main klassi. Klassid koosnevad funktsioonidest. Java programm koosneb pakettidest, pakid aga klassidest. Maja näite puhul on pakiks maa- ala, millel maja asetseb. Programm kasutab erinevate tüüpidega muutujaid, ühed hoiavad endas numbreid, teised sõnu (stringe), kolmandad jah või ei väärtust (boolean) jne. Alustame projekti tegemisest. Teeme uue projekti. Anname sellele nime. Otsime selle kataloogi puust üles ja leiame source'i (src). Lisame sinna uue paketi ja paketi sisse ühe uue klassi. Nõnda loome aluse lihtsa ühe klassiga programmi kirjutamiseks. Paketile ja klassile tuleb anda nimi. Anname paketile nimeks näiteks ,,paki" ja klassile ,,Program". Paketi loomine: Klassi loomine: Nüüd, kui klass pole veel avanenud, teeme kataloogipuus sellele topelt klõpsu, meile avaneb selline pilt:
kasutades loodud turvalist kanalit. Praktiliselt algatab klient serveriga ühenduse käsuga ssh, näiteks gnoom~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee Host key not found from the list of known hosts. Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes Host 'reptilus.zoo.tartu.ee' added to the list of known hosts. Creating random seed file ~/.ssh/random_seed. This may take a while. [email protected]'s password: reptilus~$ Seejuures: 1. tekitatakse kliendile kataloog ~/.ssh milles sisalduvad SSHle olulised failid 2. serveri avalik võti lisatakse faili ~/.ssh/known_hosts 3. tekitatakse SSH sisemisteks vajadusteks juhuslikku alget sisaldav fail ~/.ssh/random_seed 4. küsitakse kasutaja UNIXi parooli, kuna kasutaja RSA võtmetega automaatne autentimine ebaõnnestus Tulemusena saadi äsjases näites ette teise masina viip ja võiks hakata seal toimetama.
hajussüsteemide arendamiseks, kus Java töötab kliendi ja serveri rollis olevatel komponentidel (Enterprise JavaBeans), mis asuvad erinevates süsteemides. On Java SE laiend. Selle platvormi SDK sisaldab võimsat serverit ning suurt arvu teisi Java tehnoloogial põhinevaid käituskeskkondi Pildil on toodud Java platvormide standardklasside näiline jaotus. JDK programmid ja klassid: põhilised osad (pildil on toodud paki jdk1.6.0_11 ja kataloogi bin sisu): · kompilaator javac tõlgib algteksti baitkoodi; · interpretaator java, sisaldab JVM teostuse; · aplettide läbivaatamise programm appletviewer, asendab veebilehitseja; · silur jdb; · disassembler javap; · varundusprogramm jar; · dokumendikoostamise programm javadoc; · C keele päisfailide genereerimise programm 5
nõustamisele. *Koduleht on 24/7 kättesaadav. Koduleht koos teenust tutvustava infoga on alati kättesaadav nii püsiklientidele kui ka potensiaalsetele uutele klienditele. *Kliendid on alati hästi informeeritud. Kodulehe pidev uuendamine ja muutmine annab mitu eelist. Esiteks on kliendid alati hästi informeeritud ning teiseks otsingumootorid tõstavad kodulehe otsingutulemustes ettepoole. Kodulehte on palju lihtsam uuendada, kui paberist kataloogi või reklaamvoldikuid. Kui prinditud reklaamid muutuvad kiiresti vanaks, siis kodulehel olevat reklaami ning uudiseid saad uuendada igal ajal. Võidavad mõlemad pooled, nii klient kui ettevõtja. *Võimalik haarata laiemat turgu. Kodulehe saab teha mitmekeelse, et see aitaks kaasa oma teenuste tutvustamisel välismaa klientidele. *Hessa tantsutrupi liikmed ja sõbrad saavad kaasa aidata ettevõtte tutvustamisel. Märksõnadeks on Facebook ja suusõnaline levimine. Tuleb paigaldada lehele
for(i=0; i
Avanenud aknas on järgmised osad: · File Name: - siia tuleb trükkida faili nimi, mida Te soovite avada (või klõpsutada vastaval failinimel failivaliku aknakeses) · Failivaliku aknake - see asub rea File Name: all ja siia ilmub aktiivses kataloogis olevate failide nimekiri (näidatakse ainult need failid, mis on lubatud valiku List Files of Type: sablooniga, vaikimisi on sablooniks *.xls, st. näidatakse ainult .xls laiendiga faile) · Directories: - saab valida kataloogi, kust Te soovite faili avada. Mingi kataloogi aktiviseerimiseks tuleb teha topeltklõps selle kataloogi nime peal. Valikuaknakese peal näidatakse ära parajasti aktiivne kataloog. · Drives: - saab valida ketta, kust Te soovite faili avada. · List Files of Type: - saab valida sablooni, milliseid faile näidatakse failivaliku aknakeses. Vaikimisi on sablooniks *.xls, st. failivaliku aknakeses näidatakse ainult .xls laiendiga faile
Moore’i seadus ütleb, et iga 18 kuu tagant transistorite arv kahekordistub. 5. Mis peitub lühendite VHDL ja VHSIC taga? Lisa mõlema mõiste juurde lühike seletus. VHDL – VHSIC hardware description language = on mõeldud rohkem riistvaraga tegelevatele inimestel. VHSIC - very high speed integrated circuit = väga kiired integraallülitused 6. Mida tähistab lühend FPGA? Lisa juurde lühike seletus. Kus neid tänapäeval kasutatakse? Field Programmable Gate Array – selline integraallülitus, milles saab sünteesida loogikalülitusi. Time- to-market on kiire 7. Mis on ASIC ja mis on tema erinevus FPGAst? ASIC on teatud disainile toodetud kivi, mida programmeerida enam ei saa. Tunduvalt odavam, kui FPGA osta, kui toota ASIC-eid suures koguses. FPGA-d saab programmeerida uuesti, see on arendustööriist, et ASICuid lõpuks tootma hakkata. 8. Mis on CPLD ja mis on tema erinevus FPGAst? Complex programmable logic device – PAL-i ja FPGA omadustega kivi
Kui paremal poolel on muutuja, kopeeritakse selle väärtus vasakul poolel oleva muutuja välja. Vasakul poolel oleva muutuja eelmine väärtus on pärast omistamist kadunud. Omistuslausete näiteid s2 = ""; arv1=3; Tehted Category Expression Description Primary x.m Member access x(...) Method and delegate invocation x[...] Array and indexer access x++ Post-increment x Post-decrement new T(...) Object and delegate creation new T(...){...} Object creation with initializer new {...} Anonymous object initializer new T[...] Array creation typeof(T) Obtain System.Type object for T
Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). student@server:~$ ls -lh /boot
andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü
annaabi.ee 
