,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks
Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus. Mõtelda, mis on õige, tunda, mis on ilus, tahta, mis on hea — selles tunneb vaim mõistusliku elu eesmärgi. Teosed "Charmides“ "Gorgias" "Phaidon“ "Pidusöök“ "Sofist“ “Platoni kirjad” Tänan tähelepanu eest!
VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid-
üldse filosoofia. Ajalugu Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Oma dialoogis "Phaidon" kirjeldab Platon filosoofi kui isikut, kes tegeleb suremise või surnud olemisega. Ka üldsus olevat arvamusel, et filosoofid on vähemalt kahel põhjusel surma ära teeninud: kuna nad ise suretavad ennast ega hooli tavalistest maistest asjadest nagu head road, hea riietus ja armurõõmud ning nad tekitavad tavapärast eluviisi kritiseerides paljudes inimestes surmavihani küündivat meelepaha.
(nõukogu) koosnes kolmekümnest üle hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud rahvakoosolek . dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik")*Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale Metafüüsikas arendas Platonist erinevat
Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mitte millekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. Sokratese õpilaste hulgas olid teiste seas Platon, Aischines Sphettosest, Kebes, Phaidon Elisest, Simmias, Phaidondes Teebast, Menexenos ja Xenophon. http://www.hot.ee/i/indrme/sokrates.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates http://hum.ttu.ee/indrek/pdf/sokrates_pp.pdf http://cmsimple.e-ope.ee/SKA/OIFil_filosoofid/?FILOSOOFID::Sokrates http://miksike.ee/documents/main/referaadid/sokrates.htm 1.1 Sokratese tsitaate Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Tarkus on maa ja taeva valitsejanna. Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.
kuid oma elu lõpu sai ta kaheksakümne aastaselt siiski vastu võtta kodumaal. Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat, pedagoogikat, kunstiteooriat, psühholoogiat ja poliitikat. Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof
omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks ,,Euthyphron","Laches","Menon".Hiljem kirjutas ta dialoogid ,,Pidusöök",Phaidon" ja ,,Riigi".Veel hiljem ilmusid ,,Riigi" ülejäänud raamatud,"Phaidros","Parmenides". Lõpp-perioodil kirjutatud: "Sofist", "Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused".Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse poolest ei ole Platoni dialoogid ühelaadilised. Idealism.Õpetus ,,ideedest" Isegi need,kes filosoofia ajalugu õppinud pole või on seda pealiskaudselt teinud,kujutavad
Tema arvates on tuli kõige püsimatum element võrreldes vee ja maaga. Maailm on igavasti elav tuli. Maailm muutub pidevalt. Sümboolses mõttes on maailm ise tuli. 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"? Vastus: Väide ,, ma tean, et ma midagi ei tea" vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel, esialgu me ei tea veel midagi aga uurimise käigus selgub midagi kindlat. 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Vastus: Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks
leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik") *Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arendas Platonist erinevat ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud
Seda võiks tõlgendada kui vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel. Kui me näiteks tahame mingis küsimuses selgusele jõuda, siis oleks ju hea, kui me ei läheneks asjale eelarvamustega, vaid võtaksime hoiaku, et esialgu ei tea me veel midagi (vähemalt antud küsimuses) ainult arvame ning alles uurimise käigus selgub midagi kindlat 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks
[maailmas]?" ,,Võimatu," ütles ta, ,,sest me anname õiglastele õiglasi käske. Kindlasti võtab igaüks neist valitse- mist kui paratamatust, vastupidiselt neile, kes kõikides polistes praegu valitsevad." ,,See on ju nii, kallis sõber," jätkasin. ,,Kui sa leiad elu[viisi], mis on neile, kes valitsema peavad, valitsemisest meeldivam, siis saab võimalikuks, et sul on hästijuhitud polis. Sest üksnes sellises 13 Vrd Politeia 540b; Gorgias 526c; Phaidon 114c. 14 Vrd Xenophon Kyroupaideia, V. 1.24. 15 Ühiskondlikes kohustustes ja filosoofias. 5 hakkavad valitsema tõeliselt rikkad, mitte kulla, vaid selle poolest, mille poolest õnnelik peab rikas olema hüvelisest ja [1827] targast elust. Kui aga kerjused ja näljased oma isiklike hüvede järele minnes hakkavad tegelema riigi asjadega, arvates, et oma hüve tuleb röövida sealt, siis ei ole see võimalik
“Gorgias” “Menon” “Euthydemos” “Väiksem Hippias” “Suurem Hippias” Nendes esindab Platon preeksistentsi ja surematuse õpetust. Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros” Nendes arendab Platon oma filosoofilise õpetuse peatuuma – ideede õpetust. 4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36)
See ringiuitav inetu vanamees, keda paljud mäletavad naeruväärsena, aastakümned Ateena tänavail veetnud mees, kellel ei ole olnud isegi varandust ega isegi mitte korralikku elatist, ainult suured sõnad suus- kas see mees võiks olla ainulaadne mõtleja, kellel on tõeline aukoht ajaloos? Ka Sokratese viimased hetked vanglas enne surmaotsuse täideviimist on vägagi kõnekas draama. Platon on selle talletanud- ilmselt silmatorkavalt idealiseeritud vormis- dialoogis Phaidon, mis on üks kreeka kirjanduse loetavamaid teoseid. See kirjanduslikult viimistletud suurejooneline tekst pitseerib Sokratese müüdi lõplikult. Kohtame Sokratest enne tema kahtlemata ebaõiglast surma targa, rahuliku ja kaalutlevana, ilma mingi meelekibeduse või märterlikkuseta. Filosoof jääb filosoofiks ka surma väravate ees ja samuti teiselpool läve. Kui hulk Sokratese sõpru saabub vanglasse, kus ,,teenrid olid just eemaldamas Sokrateselt ahelaid ja
teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon Kreeka filosoof. Sokratese õpilane. Rajas 387 eKr Ateenas oma kooli (akadeemia), arendas ideedeõpetuse, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, õlimaks ideeks on hüve. Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platonilt säilinud 35 tööd. Kirjutatud dialoogivormis (,,Pidujooming", ,,Phaidon", ,,Riik"). *Aristoteles Suurim Kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. ASutas 335 eKr Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arndas Platonist erinevat ideedeõpetust (ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadusega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt
Komponendid (kasutusviis ja järjekord pole rangelt määratud): 1. Iroonia teadmastust teesklev naiivne küsimuste esitamine 2. Elenktika - saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel 3. Maieutika sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel. 3) Ontoloogiline küsimuseasetus Platonil (loeng; Saarinen, 24-36) Need, kes on tõeliselt andunud filosoofiale, tegelevad tegelikult vaid ühe asjaga suremise ja surmaga. (Phaidon 64) . PLAATONI IDEEDEÕPETUS 2 maailma: 1.Tõelise tegelikkuse, ideede maailm. 2. Näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsimad, muutumatud, iseeneses olevad. Esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu tegelikkus on näivuse olemasolu sõltub ideede maailmast, mis on oma ideaalsete kujunditega teda läbi põiminud ja teeb olemasolevaks.
" · Loodusuurija. · Ennustas ette 585 a.e.Kr. päiksevarjutuse 5 · Meil puuduvad Thalese kirjutised. · Küpse ea teosed: · Thales · PHAIDON Surematusest . Ideedeõpetus. · THALESE TEOREEM: · POLITEIA Riik Sisaldab kõiki Platoni filosoofia · Poolringi piirdenurk on täisnurk. põhiseisukohti. · Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks · PHAIDROS Hinge kolmikjaotus. võrdseks osaks. · THEAITETOS Teadmiste olemusest.
“karistatud”, siis tulevases elus kindlasti. Nagu juttu oli, eeldas ta, et iga tulevane ümbersünd 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on sõltuv eelneva elu kõlbelisest kvaliteedist. Nii võib eriti voorusetu elu korral hing järgnevalt mitte enam inimese, vaid hoopis mõne looma kehasse ümber sündida – juhul kui eelnev elu ei olnud oma kõlbeliselt kvaliteedilt parem loomalikust. (Phaidon 81d-82d; Platon, Teosed I, lk. 85-86) Metempsühhoos ei olnud Kreekas sugugi üldlevinud uskumus. Nii kaldus Platon oma antud vaadetes üldkreekalikust vaatekohast kõrvale. Siiski jäi ka tema põhiveendumuseks üldaktsepteeritud kreekalik arusaam, et voorus tasub ennast reeglina ära juba inimese elu ajal. Arvatavasti olid kogemused, mis tulenesid muutuvast sotsiaalsest tegelikkusest, mille “ideoloogideks” olid sofistid-filosoofid, selleks tõukejõuks, mis ajendasid
jumalate vahel. “Gigantideks” nimetab ta siin filosoofe, kes samastasid olemise kehalisusega, ning peab ilmselt silmas senise kreeka teoreetilise mõtte neid esindajaid, keda eelnevates loengutes sai nimetatud physiologos`teks. “Jumalateks” aga seda olemisküsimuse käsitluste leeri, mis peab tõeliseks olemiseks kehatut, üksnes mõistusele tabatavat eksistentsi, st. endale lähedase olemis-käsituse esindajaid. Kuid niisugusel arusaamisel pole ta mitte algusest peale olnud. Teoses “Phaidon” (96a-99d; Platon, Teosed I, lk. 105-109) laseb ta Sokratesel kõnelda oma noorusest (tegelikult aga Platoni enda noorusest) ning tunnistab seal, et oli noores eas kirglikult huvitatud physiologia`st. Ta olevat püüdnud leida kõigi loodusnähtuste põhjuseid. Kuid põhjused, mida võis avastada meeltega tajutavas kehalises maailmas, ei suutnud tema intellektuaalset uudishimu pikemas perspektiivis siiski rahuldada. Need võisid parimal juhul vastata vaid küsimusele, miks on asjad nii,
Antud juhul oleks siis tegemist dialektikaga maieutika tähenduses. Kuid kui poiss ei olnud matemaatikat õppinud, siis kust oli see temas varjatult olnud teadmine pärit? Dialoogis tehakse järeldus, et ta pidi selle teadmise omandama varem – enne seda kui ta inimesena sündis. Teine Platoni teos, kus anamnesis`e teemat ulatuslikumalt käsitletakse, on tema keskmisest loominguperioodist pärit dialoog “Phaidon” (Platon, Teosed I, lk. 71-77). See aines võetakse antud juhul üles arutluste kontekstis, mis püüavad näidata hinge surematust tõenäolisena. Arutluskäik ise koosneb neljast sammust: 1) Kus iganes mõne kahe asja A ning B (näiteks kahe puutüki või kahe kivi) vahel on sarnasus, ja inimene, kes neid kahte asja vaatleb, seostab selle sarnasuse põhjal oma hinges ettekujutuse ühest neist asjadest (näiteks A-st) ettekujutusega teisest asjast (näiteks B-st), seal
,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja. 26. Nimetage Platoni teoseid. 1) varajane periood ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton", ,,Charmides" 2) Keskmine periood: ,,Menon", ,,Phaidon", ,,Pidusöök", ,,Politeia", ,,Phaidros" 3) Hiline periood: ,,Parmenides", ,,Timaios", ,,Sofist", ,,Riigimees", ,,Philebos", ,,Seadused" 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? ,,Pilved" Milles Sokratest süüdistati? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse?
Oli suur kõnekunsti teoreetik, kes koostas peale poliitiliste kõnede ka õpetuslikke ja n-ö kirjanduslikke, epideiktilisi e ilukõnelisi teoseid. Rajas retoorika kooli. Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu. 26. Nimetage Platoni teoseid. Filosoofilise dialoogi zanri algataja. Kujundas välja filosoofilise sõnavara. ,,Sümposion"(,,Pidusöök") iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele ,,Phaidros" räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus, ,,Phaidon" kõneleb hinge surematusest, ,,Riik" ja ,,Seadused" täiuslik riik, polis ,,Sokratese apoloogia" Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline ,,nägemus", maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee eksisteerib tõeliselt enne kõike. 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks?
Eros (armastus kauni vastu) kui filosoof on midagi sureliku ja surematu vahepealset, ehk Võimas deemon, sest eks deemon ole ju midagi jumala ja inimese vahepealset. Filosoof ihaldab tark olla ning sellega on ta erinev Jumalatest ja nõmedatest, kuna esimesed on juba targad (kuigi ise nad ennast sellistena ei arva) ja neil pole vaja veelgi targemaks olla aga inimeste ehk nõmedatega on niipidi, et nad arvavad, et nad on targad (tegelikult pole) ning ei prüügi arukust juurde saada. Phaidon: 37) miks on filosoofile vastuvõetamatu enese kallal vägivalla tarvitamine Jumalad, kes on meid targem ja arukam on meie hoidjad. Meie olemegi kõik „vangistuses“ ning ei saa ära joosta. Meie oleme Jumala vara ning ainult tema saab anda märku, et lahkuksime elust. Filosoofid aga saavad sellest aru ning lihtsam öeldes, filosoofid saavad aru, et neil pole lubatud enese kallal vägavalla tarvitada, kuna nad kuuluvad Jumalatele.
Platon väljapaistvaim kirjanik, varieeris mitmeid eri stiile. Eri vestluspaigas ja vestluskultuurid. Oli see, kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara. Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid. Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. "Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48
Aristoteles peab kunstipärast matkimist väga tähtsaks, sest see aitab inimestel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista. Kunst on eriline tunnetuse vorm, teenib sama eesmärki, mis teadus, ent kasutab erinevaid vahendeid. Kunsti liigitab mille varal, mida ja kuidas matkitakse, märgib, et luules on peamine sisu, mitte väline vorm. 24. Nimetage Platoni teoseid. ,,Riik", dialoogid ,,Sümposion", ,,Phaidon",; ,,Seadused", ,,Phaidros", ,,Sokratese apoloogia", ,,Charmides", ,,Kratylos", ,,Kriton", ,,Lysis", ,,Sofist"jne. 25. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? Sokrates ei hädaldanud, rääkis tõtt, jäi põhimõtetele kindlaks, näitas suurt arutlus- ja väitlusjõudu, puudus ülbus, häbematus, säilitas eneseväärikuse.
Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on
Säilinud 34 dialoogi, milledest osa pole audentsed: "Apoloogia" - sisaldab Sokratese kaitsekõne kohtunikule. "Kridon" - räägib sellest, et seadustest tuleb lugu pidada. "Protagoras" - vaidlus sofistidega vooruste üle. "Gorgias" - voorused, nende õpetatavus. Retoorikast ei piisa harimiseks. "Menon" - tunnetuse olemus on meeldetuletamine. "Kratylos" - keelest, selle tähendusest. "Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud. "Phaidon" - räägib hinge igavikulisest. Esitab oma ideedeõpetuse. "Politeia" - ehk riik. Kõige ulatuslikum ja sisukam teos. "Phaidron" - esitab oma hinge kolmikjaotuse. "Theaitetos" - tunnetusteoreetiline arutelu (teadmiste oletusest). "Timaios" - loodusfilosoofia. "Kritias" - lõpetamata. Räägib Atlantisest. "Politikos" - ehk riigimees. Vana Platoni poliitilised vaated. "Seadused" - jääb lõpetamata. Riigi eetilised alused, kuidas kasvatada kodanikke.
annaabi.ee 
