· Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastus raskepärasem. · ,,Tuli ja tuul" 1950 Stocholmis. Tagasivaataline luuetus, meenutab Tartut (Toomemägi), valus kogu, räägib kodu kaotusest. Kurb ja mõttlik.
Kunst sajandivahetusel 1. Tähtsamad kunstistiilid olid postimpressionism, sümbolism ja juugendstiil. Postimpressionismi all ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistlikud, kuid 1880-ndate aastate lõpul pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli osalt ühesugune impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peedeldust. Impressionism oli realismi edasiarendus. Eesmärgiks oli kujutada täpselt seda, mida nähti. Impressionistid tõid maalimisse uusi teemasid. Nad kujutasid linnu, rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest
Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni.
Meeleheites, Anna sõidab Dolly juurde, et rääkida murest, kuid see soov ununeb, kui näeb Kitty't seal ning satub rohkem meeleheitesse. Ta suundub koju. Ta leiab, et kõige parem on Vronsky't kohata rongijaamas, ning ta sõidab sinna. Rongijaamas, meeleheitel ning teadmata mida teha, Anna viskub end rongi alla ning sureb. Kaks kuud hiljem, Sergei raamat väljastatakse, kuid tagasiside üldiselt puudub. Sergei surub alla oma pettumise liitudes patriootilisse liitu, mis toetab slaavi inimesi vabastada endid Türgi mõju alt. Sergei, Vronsky ning teised lähevad rongi peale, mis suundub Serbiasse, et aidata. Levin on skeptiline kogu selle teema peale. Kitty hakkab muretsema Levini halva tuju eest. Levinit kimbutab küsimused elu kohta, kuid tunneb, et pole pädev neile vastamiseks. Ühel päeval, üks talupoeg ütleb Levinile, et elu mõte ei ole täita kõhtu igapäev vaid teenida Jumalat ning headust
Töö allikaks on ideed, mida saab värvidega paberile väljendada/ kujutada. Maalitakse ühest teemast mitmeid variante. Suurepärane graafik. Ideeks oli avada oma hing teistele inimestele. NB! Edvard Munch on väljendusliku kunstisuuna rajaja!!! Värv ja vorm on kunstniku väljendusviis ,,Karje" , ,,Elutants" on üks osa 22 osalisest maalide kogust ,,Elufriis". POSTIMPRESSIONISM Kõik postimpr. kunstnikud olid impressionistid, kuid pettumise järel valisid erineva suuna. Põhiidee oli impressionismist välja kasvanud. ¤ Vincent van Gogh Holland- unistas saada misjonäriks, avastas kunsti, esimesed maalid olid lihtsakoelised. Õppis Camille Bizarro koolis värviõpetust, valgust. Värvid muutuvad heledaks, kerged pintslitõmbed. Ekspressiivse kunsti rajaja. Pidas end impressionistiks, kuid oli selles tegelikult pettunud. Ta ei tahtnud maalida seda mida näeb, vaid väljendada värvidega tundeid. Ta oli tundlik, vastuvõtlik
Cézanne) värvi, vormi ja joone väljenduslikkusega. Seda peetakse postimpressionismi alguseks. Mõnikord peetakse postimpressioniste ekslikult impressionistideks või liigitatakse muuseumis impressionistide alla, kuid tegelikult on tegemist omaette vooluga. Postimpressionistid on seega tulijad pärast impressioniste. Postimpressionismi alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistid, kuid 1880-ndate aastate lõpus pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli arvamus, et impressionism ei suuda piisavalt hästi tegelikkust peegeldada. Postimpressionistid otsisid impressionismi vormihajuvuse asemele taas sünteesi ja uut kunstilist kujundit. Kõik nad tegid seda aga väga eri-ilmelisel moel ja ei moodusta seetõttu ühtset gruppi. (Paul Gauguin, Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne.) Modernism - Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks
Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse suhtlemise käigus. Isiksusliku tähenduse omandanud väline väärtus osutub oluliseks reguleerivaks teguriks.
unehäired kõhuvalu südamepekslemine kaalutõus või langus soodumus allergiate tekkeks nõrkus rahutus ja kärsitus rasvumine suguelulised probleemid, näiteks impotentsus Stressi emotsionaalsed sümptomid ülemäärane kritiseerimisvajadus organiseerimatus intuitsiooni ja tundlikkuse langus otsustamisraskused mälu alanemine hiljutiste sündmuste suhtes inimestes pettumise tunne võimetus keskenduda ärrituvus ja kannatamatus, teiste vestluse katkestamine vigade sagenemine väljapääsmatuse tunne ravimitest abi otsimine Stressi käitumuslikud sümptomid antisotsiaalne käitumine, nagu avalikkuse ees targutamine või tundetus teiste suhtes 5 väitmine, et ollakse liiga hõivatud selleks, et lõõgastuda halb autojuhtimine
Postimpressionism 1890-1905 Moodsa kunsti eelkäijad, kes tulid peale impressionismi (post- pärast). Prantsuslik nähtus. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Eduard Manet` 1919.a korraldas ta näituse "Manet ja postimpressionism". Püüdlused olid leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Kunstivoolu alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Pettumise põhjus oli ühesugune- impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust. Ühisjooned on intensiivne värvikäsitlus, jõuliselt modelleeritud vorm, passiivsele autoripositsioonile vastanduv elavamalt väljendatud isiklik suhe kujutavasse. Postimpressionistidel erinev positiivne programm, lahendus, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Neist said alguse 20.sajandi erinevad kunsti arenguliinid. Naivistlik kunst sai omaette stiiliks 19
temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest, kuna eelnevalt kogetu peegeldub teadmistes, hoiakutes, emotsionaalsetes reaktsioonides. Näiteks välditakse peale varasemates lähedussuhetes pettumise kogemist paarisuhete loomist, kuna ollakse veendunud, et inimesi ei saa usaldada ning lähedussuhteid nähakse probleemide allikana. Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid. · Oreooli efekt tähistab üldmulje või suhtumise mõju muude omaduste tajumisele ning käitumise hindamisele
tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest, kuna eelnevalt kogetu peegeldub teadmistes, hoiakutes, emotsionaalsetes reaktsioonides. Näiteks välditakse peale varasemates lähedussuhetes pettumise kogemist paarisuhete loomist, kuna ollakse veendunud, et inimesi ei saa usaldada ning lähedussuhteid nähakse probleemide allikana. Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid. · Oreooli efekt tähistab üldmulje või suhtumise mõju muude omaduste tajumisele ning käitumise hindamisele
Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni.
Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse ,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal? Sõjalised kaotused, mis ei tulenenud mitte sõdurite kehvast võitlusest, vaid väejuhtide saamatusest, kehvast relvastusest ja halvast organiseeritusest armees 1915.a
reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest. Näiteks välditakse peale varasemates lähedussuhetes pettumise kogemist paarisuhete loomist, kuna ollakse veendunud, et inimesi ei saa usaldada ning lähedussuhteid nähakse probleemide allikana. Mulje kujunemine Kategoriseerimine teatud tunnuste alusel. Tüüpiline on, et kasutatakse kolme eri konstrukti: roll (nt. amet), isiksuse omadused (nt. intelligentsus), füüsilised tunnused (nt. atraktiivsus). Füüsilised omadused seostatakse psüühilistega. Mulje kujunemisel lähtutakse häälest, riietusest,
Prantsusmaa 1793. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini Kuninga tapmine oli niivõrd ekstremistlik ja vapustav tegu, et põhjustas väga tõsiseid poliitilisi muudatusi Prantsusmaal. Revolutsionäärid muutusid seinisest veelgi ekstremistlikemaks, sest teadsid, et enam neil tagasiteed ei ole, nad peavad revolutsiooni jätkama või vastasel juhul ootab neid rojalistide kättemaks, seetõttu suurenes tunduvalt ka vasakpoolsete toetus. Samas aga põhjustas see mõõdukamate jõudude pettumise revolutsioonis, näiteks läks austerlaste poole üle kindral Dumouriez. Ning Vendées algas suur talupoegade mäss, mis peagi muutus laialdaseks rojalistlikuks rahvaülestõusuks. Selle mässu lõpilku mahasurumisega pidi ootama kuni Napoleoni võimuletulekuni. Ka Lõuna- Prantsusmaal tekkisid mitmed mässukolded, näiteks Toulonis ja ka mitmelpool mujalgi. Inglismaa saatis ülestõusnutele oma abivägesid ning kohati liitusid mässuga ka zirondiinidest provintsijuhid.
aastal. Peagi põimus majanduslangus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. aastal. 1930. aastate teine pool oli Eesti majandusele taas edukas, peamisteks väljaveokaupadeks olid põllumajandussaadused; kaubanduspartneriteks aga Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu#V.C3.A4lispoliitika_.281918.E2.80.931939.29] 2.4 Teine põhiseadus ja riigipööre Teostamatu demokraatia tingis rahva pettumise demokraatias ja viis Riigikogu autoriteedi äärmiselt madalaks. Loomuliku reaktsioonina kogusid populaarsust nn. kõva käe teooriad ja autoritaarset valitsemiskorraldust propageerivad liikumised. 1932. aastal pandi rahvahääletusele kaks põhiseaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli piirata rahvaesinduse volitusi, suurendada valitsuse võimu ja luua reaalset võimu omav riigipea institutsioon. Paraku kukkusid mõlemad põhiseaduse eelnõud rahvahääletusel läbi. Seevastu sai kolmandal
-inimestevahelised (põlvkonnad, võitjad/kaotajad, rahvused jne) -sissekirjutatud tarbimiskultuuri endasse -muutuste tagajärjed Tarbimiskultuur, lääne tarbimiskultuur on nõukogude inimese mõttes lahutamatu vabaduse osa. Nliidus tähendas see vabanemist riigi diktatuurist vajaduste üle - meie ütleme, mis on vaja ja kui palju see maksab. Näiteks leiva doteerimine. Vabaduse teema oluline. Negatiivne vabadus (vabadus riigist) oluline, kuid tekitas pettumise. Kas sellist riiki me tahtsimegi? Vabadus milleks (positiivne vabadus - elustiiliks, tarbimiseks). Pole muud valikut kui valida. Vrd kodanikeühiskonna tõus fosforiidisõja ajal, iseorganiseerumine vaikus peale iseseisvumist. Hedonism ja saavutused mitte koostöö ja suhted. Tarbimine - ühe asja neelamine teise asja järel. Asjakultus. Keller: ühiskondlikus plaanis ütlevad vanad inimesed, et kaubanduskeskusi ei tohiks olla, aga isiklikult see neile meeldib
Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav. 71. Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja? Riigikogu esimees (§83) IX VALITSUS 72. Vabariigi Presidendi osalus valitsuse moodustamisel
kriteeriumidest uue töötaja valikul. 2. Selge info tööpakkumise kohta värbamisel ja valikul- Paljud probleemid töösuhtes saavad alguse sellest, et värbamis- ja valikuprotsessis on töötajale teadlikult või mitteteadlikult loodud ebaõige pilt organisatsioonist. Kas on selle taga olnud soov iga hinna eest töötaja organisatsiooni meelitada või mingid muud ajendid, igal juhul toob selline käitumine kaasa töötaja pettumise organisatsioonis ja halvemal juhul isegi tema lahkumise esimesele töötamise aastal. 3. Töötaja toetamine sisseelamise perioodil – Sirota Survey Intelligence poolt 2004 aastal 1,2 miljoni töötaja seas (Fortune 1000 firmad) läbi viidud uuring näitas, et: - Enamik töötajaid on uuele töökohale asudes entusiastlikud ja positiivselt meelestatud - 6 kuu möödudes on ca 85% uutest töötajatest kaotanud oma entusiasmi .
Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav. Seega selleks, et rahvas ei pettuks ja ei tekiks riigiõiguslikke probleeme (riigipea laiendab volitusi). 71. Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja? PS Paragrahv 83
Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 70. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav. Seega selleks, et rahvas ei pettuks ja ei tekiks riigiõiguslikke probleeme (riigipea laiendab volitusi). 71. Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja? PS Paragrahv 83
Kaks esimest nimetust sobivad iseloomustama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga eelkõige ainult prantsuse kunsti ajaloos. 19. sajandi 80-ndail sai alguse uus kunstisuund - postimpressionism (ladina k-s post - pärast). Postimpressionistid on seega tulijad pärast impressioniste. Postimpressionismi alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistid, kuid 1880-ndate aastate lõpus pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli arvamus, et impressionism ei suuda piisavalt hästi tegelikkust peegeldada. Postimpressionistid otsisid impressionismi vormihajuvuse asemele taas sünteesi ja uut kunstilist kujundit. Kõik nad tegid seda aga väga eri-ilmelisel moel ja ei moodusta seetõttu ühtset gruppi. Traditsiooniliselt esindavad postimpressionismi kaks üksteisest erinevat suurmeistrit: VINCENT van GOGH [vinsent van gog] (1853-1890) ja PAUL GAUGUIN [pool go`gän] (1848-1903).
ütleme, mis on vaja ja kui palju see maksab. Näiteks leiva doteerimine. Î Pehme vastuseis süsteemile, süsteemsele repressioonile ,,teise majanduse" näol. 4 Bauman: tarbijate vajadustele mitte vastamine viis hukuni. Vabadus = tarbijavabadus. Vrd Sotsialismi pankrot. Nõuk ühiskon ei pakkunud postmodesneid võimalusi (nauding, elustiil). Vabaduse teema oluline. Negatiivne vabadus (vabadus riigist) oluline, kuid tekitas pettumise. Kas sellist riiki me tahtsimegi? Vabadus milleks (positiivne vabadus - elustiiliks, tarbimiseks). Pole muud valikut kui valida. Lauristin ja Vihalemm (1997) kaks muutust korraga - modernne ja postmoderne. 1. Riigi ja turu loomine, süsteemide üles ehitamine 2. Hedonism, mänguliksus, igapäevaelu estetiseerimine, märgimaailma Igal juhul mahajäämus mõlemas: jõukus vähe, koodi tundmist vähe. Naiivsus. Estetiseerunud tarbimine väheste lõbu
kunst ja moraal mõjutavad vastastikku üksteist. Kõik need kultuuri harud väljendavad rahva ,,vaimu" ning ajalugu on protsess, milles see vaim end realiseerib (potentsiaalsus püüdleb enda realiseerimisele). Ajaloo maailmavaimu realiseerumise - perioodid: 1. (tees?) Vana-Kreeka vaba mõtlemine. Polise elustiil. ,,Õnnelik", loomupärane ja spontaanne noorus. 2. (antitees?) Sokrates ja kristlus moraal, müstitsism ja religioon tõid kaasa pettumise, pessimismi, ,,vaimu pöördumise sissepoole", kadus spontaanne loovus ja kodanikuvabadus. Autoritaarne (organiseeritud-kiriklik) vs eetiline (individuaalne) religioon. 3. (süntees?) Vaim pöördub tagasi enda juurde kõrgemal tasemel. Vabadus koos autoriteedi ja enesedistsipliiniga. Protestantism ja saksa rahvuslus. Rahvustest koosnev universaalne inimkond. Ajalugu on progressiivne maailmavaimu realiseerumine ja materialiseerumine.
annaabi.ee 
