vene palgasõduri- tega püüdis võimu haarata Pavel Bermont-Avalov RAHULÄBIRÄÄKIMISED Vajadus: kurnatus sõjast, enamlaste üha tugevnev surve Sügis1919 rahuläbirääkimised ebaõnnestusid Detsember 1919 Tartus algasid uued läbirääkimised (Jaan Poska ja Adolf Joffe) Tartu läbirääkimised Vene pool : Eesti pool: Algselt nõuti kogu Lähtus rindel kujunenud Petserimaad ja poolt olukorrast Eesti väed Virumaad asusid Narva jõe taga Vene vägede pealetungid Rahuläbirääkimisi suudeti tagasi lüüa toetasid pealetungid rindel 2. veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine 3. jaanuar 1920 - relvarahu Tartu rahu 2.02. 1920 Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust "loobude vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist
31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga. - Venemaa nõustus separaatlepingu sõlmimisega. - Jaan Poska juhtis Eesti delegatsiooni läbirääkimistel, venelaste oma Adolf Joffe. - Läbirääkimiste 1. etapi eesmärk(dets 1919) oli vaherahu sõlmimine. - Suured vaidlused piiri üle: venelased tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Venelased loobusid, kui neil nurjus Narva rindel pealetung. - 31. dets(1919) kirjutati alla vaherahulepingule, see jõustus 3. jaanuar(1920) kell 10.30. - Kuu aega vaieldi. - 1920. aasta 2. veebruaril kirjutati alla rahulepingule. Eesti sai normaalse piiri, venelased tunnustasid iseseisvust, Venemaal olnud eestlased võisid koju tagasi tulla.
31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). - Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga. - Venemaa nõustus separaatlepingu sõlmimisega. - Jaan Poska juhtis Eesti delegatsiooni läbirääkimistel, venelaste oma Adolf Joffe. - Läbirääkimiste 1. etapi eesmärk(dets 1919) oli vaherahu sõlmimine. - Suured vaidlused piiri üle: venelased tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Venelased loobusid, kui neil nurjus Narva rindel pealetung. - 31. dets(1919) kirjutati alla vaherahulepingule, see jõustus 3. jaanuar(1920) kell 10.30. - Kuu aega vaieldi. - 1920. aasta 2. veebruaril kirjutati alla rahulepingule. Eesti sai normaalse piiri, venelased tunnustasid iseseisvust, Venemaal olnud eestlased võisid koju tagasi tulla. -
Juunis puhkeb relvakonflikt Võnnu ruumis. 23.juunil vallutasid eestl Võnnu ja see päev on nim võidupühaks. Punaarmee alust uut pealetungi. Sõjategevus toimub peam Narva all. Dets algavad rahu- läbirääkimised. TARTU RAHU (02veebr1920 Tartus): EV nõudmised: riigipiir pidi olema Petrogradi külje all, Petserimaa sai EV-le ja piir kulges 8-12 km Narva jõest idas. EV nõudis 75milj kuldrbl, sai aga 15milj. EV vabastas 10 000 vangi. NVM nõudmised: nõuti poolt Virumaad ja Petserimaad, NVM pakkus 5 milj kuldrbl ja vabastas 1000 vangi. NVM tunnust maailmas esimesena EV iseseisvust. 5. RIIGI ÜLESEHITUS Oluline oli EV majanduse tervendamine, EV aitasid välisriigid. Otsust kokku kutsuda Asutav Kogu. Esimene AK istung oli 23apr 1919. Esimeheks sai August Rei. Asutav Kogu töötas välja ja võttis vastu esimese Maaseaduse. Selle seaduse tulemusel tekkis tugev Eesti küla. 1920 võeti vastu EV esimene põhiseadus. 1921 võeti EV Rahvaste Liitu. 6.FAKTOLOOGIA
(Aprillis tuli kokku Asutav Kogu 15. mai Iseseisvusdeklaratsioon, 10. okt. Maaseadus.) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 kuulut. välja relvarahu. Vene pool nõudis Petserimaad ja Ida-Virumaad, Eesti pool omakorda nõudis suurt osa Narva Taguseid alasid ja piiri Pihkva all. *2. veebr. 1920 Tartu Rahu 1. pandi paika piir- Eesti sai 8 km ulatuses Narva taguseid alasid ja suure osa Petserimaast. 2. Eesti sai Tsaari Venemaalt 15 mil. kuldrubla. 3. lepiti kokku vangide vahetus. 4. lepiti kokku hilisem repatreerumine. Vene poolt kirjutas alla Joffe, eestlaste poolt Poska. Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust. Tagajärjed: 3588 langenut, 14k haavatud
· 1950 aastate algus Nõukogude okupatsioon (juhid) · Nikolai Karotamm EKP KK i sekretär (kommunistliku partei juht eestis) · Johannes Vares tegi 1946. Aastal arvatavalt enesetapp · Eduard Päll sai pärast Varese surma Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks · Arnold Veimar Ministrite Nõukogu esimees Muutused haldusjaotustes · Pärast maailmasõda olid Eestis veel maakonnad ja vallad · II maaailmasõda järel eraldati Eestist osa Petserimaad ja Narva jõe tagune ala · 1950 aastatel kaotati ära vallad ja maakonnad · Tekkisid 39 rajooni (loksa, vändra antsla jne) · 1952 aastal tekkis eestisse kolm oblasti (Pärnu, Tallinn ja tartu oblast) Tööstus · Eesmärk oli sõjas kannatada saanud tööstusettevõttete taastamine · Laustati tööstuse eelisarendamist. Suuremat tähelepanu pöörati Kirde-Eestisse · Tekkisid uued linnad: Kohtla-Järve ja Sillamäe (kuna leiti põlevkivi, uraani ja muid
õnnestusnud. Vene valgekaartlased purustati. Eestlased taganesid Narva alla. Siin tõrjus Eesti sõjavägi tagasi kõik Punaarmee katsed tungida uuesti Eestisse. TARTU RAHU Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 6 Rahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel jätkusid Tartus 1919.a detsembris. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisi JAAN POSKA. Rahuläbirääkimiste algul nõudis Venemaa endale Ida-Virumaad ja kogu Petserimaad. Eesti ei olnud sellega nõus ja nõudis omakorda alasid Narva jõe ja Peipsi järve taga. Et sundida eestlasi järelandmisi tegema, alustas Punaarmee Narva rindel suurte jõududega pealetungi. Selle aga lõid Eesti väed tagasi. Nüüd oli Vene delegatsioon sunnitud loobuma paljudest oma nõudmistest. 1920.a 3.jaanuaril kehtestati vaherahu. Sõjategvus rinnetel lõpetati. Pärast vaherahu sõlmimist jätkus töö rahulepingu tekstiga. 2. veebruaril 1920.a
hakkas nende omavaheline sõjategevus. Pärast seda suurt omavahelist võitlust sakslaste ja eestlase vahel toimus siiski sakslaste taganemine 23.juunil mida meie nimetame ,,Rahva võidupühaks" 5) Esimene rahukõnelus toimus tulemusteta, kuna väike riigid ei tahtnud väljuda sõjast. Ka teine kõnelus kujunes pingeliseks, mida juhtis J.Poska, mille esimene etap oli sõlmida vaherahu. Kuid siis osutusid piirküsimuste näol vaidlused enmalased nõutsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. 31.dets.1919 kirjutati alla vaherahule ja aasta pärast jätkus rahvuskonverents, mille probleemiks oli majandus. Eesti võlad Venemaa ees tunnustati olematuteks ja maksti eestile 11.5 tonni kulda mis soodustasid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920.a.02.veeb. esimesel tunnil. ÜRO, NATO ja EL rahvusvaheliste koostöösuhete kujundajatena. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(asutati. 1945).Ülesanded olid 1)säilitada
Tartus algasid rahuläbirääkimised ning Punaarmee alustas uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks. Oht õnnestus siiski kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Eesti valitsus alustas novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga. Eesti otsustas minna separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisel Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Enamlased nõudsid endale Petserimaad ja poolt Virumaad, kuid hiljem anti nõudmistes järele. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 03.01 kell 10.30. Rahukonverents jätkus uuel aastal, kus kujunesid põhilisteks teemadeks majandusprobleemid. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest, lubati tagastada väljaveetud kultuurivarad ning tõotati soodsaid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 2
Krivasoo ja Vääska all kujunest ohtlik olukord rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid Narva-Tallinna ühendused läbi lõigatasuurte kaotustega oht likvideeriti. 31.dets 1919.a lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee rünnakud Narvale. Tartu Rahuläbirääkimised. NV nõustus Eesti ettepanekuga. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Pooled pidid tunnustama teineteist ning määrama piirjoone. Tekkisid enamlastega vaidlused, sest nad tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad punaarmee pealtungi nurjumine Narvas sundis neid järele andma. 31.dets kirjutati vaherahule alla. Järgmised maj probleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus. Eestlased pidid maksma 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest, Eestile lubati tagastada kultuurivarad. Rahulepingule kirj alla 1920. a. 2. veebruaril venemaa tunnistas Eesti vabariiki ning lubas
toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed kokku kuni 60 000 mehega. Eesti pani välja umbes 20 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a lõpuks oli sunnitud vaherahuga leppima. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused, kuna Nõukogude esindajad nõudsid enestele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati alla vaharahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit 5 kuldrubla Vene kullavarudest
konfliktiks.Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi.Võnnu vallutamispäeva 23.juunil hakati hiljem tähistama Võidupühana. Tartu rahuläbirääkimised - Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska,Vene oma Adolf Joffe.Konverentsi esimese etapi eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine.Piiriküsimuses puhkesid ägedad vaidlused,kuna enamlased nõudsid enesele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad.Rahulepingule kirjutati alla 1920.aastal 2.veebruari esimesel tunnil.Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. 13.Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud
Seda asjaolu tõttas kasutama Eesti valitsus, alustades novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga. Kuna teised Balti riigid ei olnud nõus ühiseid rahukõnelusi avama, otsustas Eesti minna separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, vene oma Adolf Joffe. Kõige suuremad vaidlused puhkesid piiriküsimuses, kuna enamlased nõudsid enda valdusesse kogu Petserimaad ning poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid. Terve kuu kestnud vaidluse tulemusena saavutas Eesti delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile
pealetungi rinnet peaminister Jaan Tõnisson, jagati kingitusi ja peeti võimaluse korral jõulusid. Vastase üha loiumaks muutuv rünnakuind rauges lõplikult 30. detsembril. EESTI OLI VÕITNUD !!! TARTU RAHU. 05. detsembril 1919 olid Tartus alanud sõdivate poolte vahel rahuläbirääkimised. Delegatsioone juhtisid vastavalt Jaan Poska Eesti poolt ning esialgu Leonid Krassin, hiljem A. Joffe, Vene poolt. Esialgselt nõudis Venemaa suurt osa Virumaast ja tervet Petserimaad, põhjendades seda endi kindlustamisega võimaliku agressiooniohuga Eesti poolt. J. Poska nõudis seevastu etnograafiliste piiride järgimist. Kokkuleppele jõudmata jätkasid mõlemad pooled läbirääkimisi 22. detsembril, kus nõustuti ühise piirikomisjoni moodustamisega. Ootamatult esitas Joffe nõudmise kümneverstalise neutraaltsooni loomisega mõlemal pool Narva jõge. Vastuseks Eesti keeldumisele jätkas Venemaa sõjategevust. Kuid nähes Punaarmee suutmatust
6.jaanuaril hakkavad eestlased vastupealetungi, suund Tallinn-Narva. Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri. Vasteliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõudsid enestele kogu Petserimaad ja Virumaad (kuni Kundani). Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seaduse) Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud
separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska (Vt. Lisa 3), Vene oma Adolf Joffe. Konverentsi esimese etapi (detsember 1919) eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Lahingutegevuse lõpetamise kõrval pidi see andma poolte vastastikuse tunnustuse ja määrama kindlaks tulevase piirijoone. Piiriküsimuses puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõustusid enestele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad (kuni lundani). Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaatide järeleandlikkusele ning 31. detsembrl kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril hommikul kell 10.30. Rahvuskonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine Venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus jne
Eesti delegatsioon Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt Vene delegatsioon Joffe, kindral Kostjajev jt Rahuläbirääkimiste tulemused veeb 1920 alla kirjutatud rahuleping sätestas 1) Riikide vastastikune tunnustamine Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. 2) Määratleti riigipiirid Venelased nõudsid Ida-Virumaad ja Petserimaad, aga läbirääkimiste käigus andsid järele. Eesti sai u 10-12 km Narva jõe tagust ala ja Petserimaa koos Petseri linnaga. 3) Varade küsimus Riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valdaja omandisse (E sai Vene sõjasadamad ja kindlused) I maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud vara tagastatakse/Tartu Ülikooli varade küsimus lahendamata
1938. a. viidi läbi valla- ja linnareform. Vanade valdade "lappimise" asemel loodi hoopis uued paraja suuruse ning otstarbeka kujuga vallad. Alevite ja linnade õigused võrdsustati, kõiki hakati nimetama linnadeks. Seejärel oli Eestis 11 maakonda, 31 linna ja 238 valda. Nõukogude perioodi algul muudeti kujunenud haldusjaotust tihti. Ometi pöördus see pärast mitmeid vapustusi jälle tagasi 1938. aasta jaotusele lähedase skeemi juurde. Suurem osa Petserimaad anti Venemaale, Eestile jäänu liideti Võrumaaga. Mitu maakonda poolitati. Maavallad jagati külanõukogudeks, luues juurde haldusjaotuse kolmanda astme. Uuesti taastati alevi kategooria; senistelt linnadelt küll seda nimetust ära ei võetud ja aleviteks said mõned suuremad maavaldadesse kuulunud asulad. 1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks
Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920, kell 10. 30 hommikul. 22. a)1919. a. detsembri algusest toimusid Tartus kõnelused vaherahu tegemiseks ning rahulepingu allakirjutamiseks. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Vaieldi üle piiride, kuna Venemaa nõudis endale poolt Virumaad ja tervet Petserimaad- see olevat olnud vajaik Nõukogude Venemaa kaitse huvides. b)Tartu rahu sõlmimisega lõpetati sõjategevus ja lepiti mitmes asjas kokku. Poliitilisele kaardile tekkisid juurde uute riikidena Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria ning Jugoslaavia. c)Tartu rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. veebruaril - sõda oli lõppenud ning Eesti riigi säilumine kindlustati soodsa rahuga. 23. Lepiti kokku, et: Piir läheb 8-12km Narva jõest ida poole. Eesti saab 15 milj
Väidetavasti üheks oluliseks põhjuseks vägikaikavedu Narva linna ja Jõhvi vahel. Enne Eesti iseseisvumist oli Eesti pinnal 9 maakonda, 1921. aastaks 11. Seejuures maakonnad olid üsnagi erinevad, seda nii oma suuruselt kui elanikkonna arvult. Suurimaks maakonnaks Virumaa, teisel Tartumaa ja kolmandal kohal Harjumaa, kõige väiksem Valgamaa. Elanikkonna arvukuselt: Virumaa, Tartumaa ja Harjumaa, oma kohad oli ära vahetanud Tartumaa ja Virumaa. Petserimaad tuleb rahvastiku suhtes välja tõsta: rahvastikutihedus suurem ja loomulik iive suurem kui teistest maakondades. Suurema loomuliku iibe tagasi Venemaalt tulnud. Arvestatud vaid maapiirkondi, linnad jäetud arvestusest kõrvale. Maakonnad moodustasid II astme kohaliku omavalitsuse. Mitmetes ringkondades arvati, et maakondade omavalitsus on ülearune. Eriti tugevnesid sellised arvamused 1930. alguses, kui Eesti vaevles majanduskriisi all. Vabadussõjalised esitasid riigikogule ka
annaabi.ee 
