Jälgimine saatjate abil Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb Häirimine pesitsusperioodil Toitumisalade (luhad, niidud, ojad) seisundi halvenemine Avaliku huvi ja teadmiste vähesus. Projekt Nimi: ohutustehnika kotkaste ja must- toonekure kaitse töödel Eesmärk: looduskaitse elluviimine (hooldus, kaitse korralduse tegevused) Asukoht: üleriigiline Tänan kuulamast! Kotkaklubi
Eluviis. Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades. Metsade lageraie vähendab talle sobivaid pesitsus- ja elukohti ning vähendab arvukust. Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma
Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid.
Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel. KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg; Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või pesitsusperioodil on erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paasutda või toituda muust nt. hiirtest või konnadest; Pesitsemine: saabuvad pesitsusalale kevadel enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohendatakse vana pesa või ehitatakse uus; Muneb 2-3 muna; Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate paaride keskmine poegade arv)on maailma üks kõrgemaid. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kotkas.ee/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
mõne kilomeetri sügavuselt · Sügavale maasse rajatud puuraugud Biomassienergia Eelised: · Kergesti kättesaadav · Aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule · Biomass on kodumaine kütus · Võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist · Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele Puudused: · Metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil · Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel · Energiavõsa kasvatamisel tekib veekogude reostumise oht · Puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust Eeldused: · Jäätmepõletus jaamad · Taimne materjal mida põletada, näiteks puiduhake, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Kasutamine Euroopas · Arvatakse, et aastal 2050 on Euroopas 100% taastuvenergia · Euroopas on viimaselajal kasvanud
Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Liiginimi eesti keeles = Rasvatihane
Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad. 2 Lindude liigikirjeldus. 1. Rasvatihane. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi
Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Kaitsealade tutvustus ja näited Kaitseala tüüp Nimetus Rahvuspark Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt.
http://www.lahemaa.ee/?id=670 Lahemaa rahvuspark jaguneb kolmeks: 1. Loodusreservaat: 0,1 territooriumist, Esku ja Remnispea, seal pole inimeste viibimine lubatud, reservaadid on tähistatud 2. Sihtkaitsevöönd: 18% pindalast, ei toimu majandustegevust, võib viibida, korjata marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest
kuusikutes ja kuuse-segametsades, aga kui taluaed ei asu metsast kaugel, siis läheb tihti ka sinna uudistama. Eriti uudishimulikud on noored iseseisvunud punarinnapojad, kes võivad pikalt jälgida metsa tulnud seenelist, kui viimane ei tee järske liigutusi. Sageli võib ta inimest ka pikka maad saata. Vanalindude varjatud eluviis unustatakse vaid laulmise ajaks. Nii lendab punarind laulma mõnele veidi kõrgemale ja avatumale kohale, et ikka keegi tema laulu kuuleks. Pesitsusperioodil ja eriti selle eel on ta väga intensiivne laulja, kusjuures kõrgpunkt on esimestel minutitel pärast päikesetõusu või -loojangut. Pesa ehitab punarind maa lähedale, kas mõne kännujuure vahele, murdunud puutüve alla või sageli lihtsalt pinnasesüvendisse mõne suurema mätta varjus. Mune on emaslinnul kurnas 5...7 ja harilikult on ühel aastal kaks kurna. Peale 13...14 päeva vältavat haudumist kooruvad pojad, keda tuleb toita üle 300 korra päevas. Pesas
Linnu ülapool on pruunikas-must õrna roheka varjundiga ja väikeste heledate suleääristega. Kõualune on valge. Pea ja kael on tumedad, minnes sujuvalt üle heledaks kõualuseks. Tiibadel ja tagaseljal on nõrgalt väljapaistvad heledamad tähnid. Silmade kohalt kuni nokani on selgelt väljajoonistuvad kulmud / hele triip. Nokk on suhteliselt pikk ja sirge, otsast tumedat tooni, tüviku osa heledam. Jalad on suhteliselt lühikesed ning roheka varjundiga. Pesitsusperioodil on metstildri sulestik tumedam kui puhkeperioodil. Metstildrit võib tihti kohata metsades lompide läheduses. Ta on üsna levinud lind niiskete ja soiste metsade servades ja rabades. Avamaastikele satub ta harva. . Metstilder pesitseb soistel metsaservadel ja raiesmikel, mis külgnevad veekogudega ja/või pikemat aega püsivate veelompidega. Metstilder on üsnagi häälekas lind. Oma kohalolekust annab ta märku valju ja meloodilise "tlüü-tlüi" hüüuga
Aprillis muneb emaslind 6.....12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa mõne tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski kerge ehmatuse või paraja nahatäiega. Putuktoidulise linnuna aitab rasvatihane putukaid hävitades hoida looduslikku tasakaalu. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Rasvatihane on looduskaitse all. Musttihane
KAITSEKORD Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega ning on leitav Riigi Teatajas.. Üldjuhul jagatakse kaitseala territoorium kolmeks erineva kaitsekorraga vööndiks. 3 Reservaat on kaitseala kõige kaitstum osa, sinna sisenemine on keelatud. Sihtkaitsevööndis rakendatakse külastajale ajalisi või ruumilisi piiranguid (näiteks ei tohi pesitsusperioodil rannaniidul jalutada). Piiranguvöönd on kõige leebema kaitsekorraga, tavaliselt siin külastajatele piiranguid ei seata. UURINGUD JA SEIRE Linnustiku seire Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana
paaride arvust, umbes 100 paari. Eesti on must-toonekure areaali põhjapiiril, Soomes ta enam ei pesitse. 3 (http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonekurg) 4 Liigi elupaikade kirjeldus Elupaik on ala, mille ressutsid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada ning seal elada ja paljuneda. Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb terrirooriumist, mida üks paar kaitseb teiste samast liigist isendite sissetungi eest ning ka aladest, kus käiakse pesitsusperioodil toitumas. Antud alad ei pruugi kattuda. Mäestikualadel võib tihti must-toonekure pesi leida kaljudelt. Eestis kaljusid pole ja meil pesitsevad must-toonekured puudel. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jogede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Pesa ehitab ta kas võrasse või meelsamini võra alla, kui on võimalik. Ta eelistab rajada pesa väljasirutuvale oksale, mitte oksaharude vahele. Selleks
Kalakotkad võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt! Mõnes kalakasvatuses on kalakotkad igapäevased külalised ja täidavad seal muuhulgas ka sanitari rolli korjavad ära vigased või haiged kalad, kuigi selle kõrval langevad saagiks ka terved kalad. Aga kui kalad tiikides kasvavad nende jaoks liiga suureks (üle 400 g), lähevad kalakotkad mujale jahti pidama. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kalakotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või on pesitsusperioodil erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paastuda või toituda muust kraamist nii on vaadeldud kalakotkaid püüdmas ka hiiri ja konni. Pesitsemine Kalakotkad saabuvad pesitsusaladele kevadel juba enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohe hakatakse vana pesa kohendama või ehitatakse uus, kui vana pole talve üle elanud. Looduslikud pesad hävivad tormides sageli pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski
ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935.aastal toimunud ulatuslikku röövlindude hävitamist. Sellel aastal raporteeriti nn uhkusega, et Eesti metskondades oldi hävitatud 1 aastaga 2850 lindu 15 liigist. Selle sõja tagajärjel aga langes Eestis elutsevate kulliliste arv kriitilise piirini, mõningad liigid aga hävinesid täielikult. 91. Millised võimalused on linde kaitsta pesitsusperioodil linnas (metsas, aias, pargis, põllul, niidul) Pesitsusperioodil tuled üritada metsas kaitstavate lindude pesade ümbruses töid vältida. Tegelikult igasugune häirimine lindude pesitsusperioodil on keelatud, sest linnus võivad pesa ja pojad hüljata. 92. Millised on kaitsealuste kotkaste ( toonekurgede, metsiste ) kaitse tagamise põhimõtted kaitsekavast? Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded?
ja õlikatk. 89. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935.aastal toimunud ulatuslikku röövlindude hävitamist. Sellel aastal raporteeriti nn uhkusega, et Eesti metskondades oldi hävitatud 1 aastaga 2850 lindu 15 liigist. Selle sõja tagajärjel aga langes Eestis elutsevate kulliliste arv kriitilise piirini, mõningad liigid aga hävinesid täielikult. 90. Millised võimalused on linde kaitsta pesitsusperioodil linnas (metsas, aias, pargis, põllul, niidul) Pesitsusperioodil tuled üritada metsas kaitstavate lindude pesade ümbruses töid vältida. Tegelikult igasugune häirimine lindude pesitsusperioodil on keelatud, sest linnus võivad pesa ja pojad hüljata. 91. Millised on kaitsealuste kotkaste ( toonekurgede, metsiste ) kaitse tagamise põhimõtted kaitsekavast? Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded?
90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935.aastal toimunud ulatuslikku röövlindude hävitamist. Sellel aastal raporteeriti nn uhkusega, et Eesti metskondades oldi hävitatud 1 aastaga 2850 lindu 15 liigist. Selle sõja tagajärjel aga langes Eestis elutsevate kulliliste arv kriitilise piirini, mõningad liigid aga hävinesid täielikult. 91. Millised võimalused on linde kaitsta pesitsusperioodil linnas (metsas, aias, pargis, põllul, niidul) Pesitsusperioodil tuled üritada metsas kaitstavate lindude pesade ümbruses töid vältida. Tegelikult igasugune häirimine lindude pesitsusperioodil on keelatud, sest linnus võivad pesa ja pojad hüljata. 92. Millised on kaitsealuste kotkaste ( toonekurgede, metsiste ) kaitse tagamise põhimõtted kaitsekavast? Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded? Metsiste elupaikadeks on vanad männikud, mida vanem seda parem
kasvukohatüüpe, pesa asub keskmiselt 850 m kaugusel veekogust. Peas ümbritseb puudest valdavalt kask (31,4%), on ka sageli kuuske (21,4%) on veel sangleppa (15,7%), haaba (11,4%), vähem on leppa (8,2%) ja mändi (6,8%). Peaspuu vanuseks, kuhu pesa ehitatakse on keskmiselt 88 aastat (Väli. 2005) Suur- konnakotka pesa on suur, peas läbimõõt on 0,7- 1,1 m ja sügavus kuni 1 m. Pesa ääristatakse roheliste lehdede ja värske rohuga, mida tehakse terve pesitsusperioodil. Konnakotkaste paaril võib olla mitu peas, mis on asuvad üksteisest 390-1110 m kaugusel. 1.5 Pesitsusbioloogia Märtsis- aprillis saabuvad suur- konnakotkad pesapaikadele ning lahkub septemberis või oktoobris. Lääne- Palearktilise regiooni kotkad käivad talvitumas põhiliselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ja ka üksikud lendavad ka Lõuna- ja Lääne-Euroopasse. Eesti suur- konnakotkaid on jälgitud satelliit-telemeetriliselt ning selle tulemusel on teada saadus , et
tööstuse arengule; + biomass on kodumaine kütus ning selle kasutamine võib vähendada kulutusi importkütusele; + biomassi kasutamine aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele. Biomassi kasutamise puudused: -- kulukas, kuna biomassi põletavate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiskulud on kolm kuni viis korda suuremad samaväärse maagaasi koostootmisjaamade rajamisest; -- metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil; -- energiavõsa kasvatamisel tekib sarnaselt teiste intensiivselt kasvatatavate põllumajanduslike monokultuuridega veekogude reostumise ja eutrofeerumise oht; -- puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest; -- kodusel biomassi (näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik varumine ja ladustamine; -- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale.
Elupaikadena eelistab ta suhteliselt lagedaid alasid: puisniite, heina- ja karjamaid, raiesmikke ja kadastikke. Soodest ja muudest märgadest aladest hoidub talvike eemale. Käitumiselt on ta kohmakas ja rahulik lind, lubades inimest kuni mõne meetri kaugusele. Talvel armastab talvike tegutseda salkades, kus omavahelised riiud ja tülid on üsna sagedased. Toitu otsib talvike ainult maapinnalt ning ta sööb peamiselt seemneid ja marju. Putukaid tarvitab vaid pesitsusperioodil. Talvikese laul on lihtne ja ühetaoline, ta kordab pikalt üht ja sama silpi "tsiitsiitsii...". Rahvasuus on tõlgendatud tema laulu lausega "siit siit siit saab Rii-ga". Ränne Rändlind või talvituja. Saabub meile märtsis, lahkub septembris-oktoobris. Toitumine Toitub peamiselt taimeseemnetest, vähemal määral ka marjadest. Pesitsusajal toitub putukatest. Toitu otsib eranditult maapinnalt. Pesitsemine Pesa rajab maapinnale, harvem tiheda okaspõõsa võrasse kuni 1,8 m kõrgusele
Kuna Haapsalu on mereäärne linn, siis leidub neid ka linnas, näiteks majakatustel, kus nad tavaliselt jälgivad ümmbruskonda. Seda linnuliiki näeb tihti päevasel ja varaõhtusel ajal, sest sellel ajal nad otsivad endale toitu. Tegutsevad valgel ajal, vihmastel päevadel nad rohkem kõnnivad maapinna peal. Enamasti on meil märtsist novembri lõpu või detsembri alguseni. Toiduks kalad, mitmesugused pisikesed loomad, võib ka marju nokkida. Pesitsusperioodil toitub peamiselt teiste lindude, eeskätt väiksemate kajakaliikide ja ka naabrite munadest ja poegadest. Rannikutel elavad linnud valivad pesakohaks tihti mõne rannalähedase suure kivi või võib näha ka järvesaartelt, rabalaugastelt. (Linnumääraja , 2015) Pilt 7. Hõbekajakas (Larus argentatus), Pilt 8. Hõbekajakas (Larus argentatus), (Autor: Kerli Neljas), 2015 (Autor: Jaak Põder), 2007 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus)
massiteabevahendite kaudu. Tuleohutuse tagamiseks võib niisuguse kitsenduse seada ka metsaomanik, selgitades sulgemise keeldu vastavatel tähistel. Mootorpaadiga võib sõita avalikul või avalikuks kasutuseks määratud veekogul, kuid alla 100 ha suurusel järvel loetakse seda kohatuks. Tava ei puuduta valve- ja päästeteenistuse mootorpaate. Paadisõitjad peavad vältima sissesõitu kalakoelmusse või veelindude hulgalise pesitsemise paikadesse kudemis- ja pesitsusperioodil. Sellised kohad tuleb looduses tähistada ja neist tuleb teada anda infoallikates. Paadiga ei tohi ületada vette asetatud ja tähistatud kalapüüniseid, sellega kahjustatakse omandit. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade ning lindude, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsusperioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb enda järel sulgeda karjaväravad, seda ka talvel.
• rekreatsiooni koormuse mõju hindamiseks oli vajalik arvestada elupaiga tüübi ja pinnase mõjuga. Elupaiga kohta saadi andmeid aerofotodelt. Samuti hinnati iga võrguruudu keskmist gradienti ja kõrgust; • külastuskoormuse indeksitena kasutati külastajate kaugust peamistest radadest ja päevast küllastuskoormust. Igale 100 m võrgustikuruudule anti väärtus 1 kui rüüt registreeriti sellel alal pesitsusperioodil ja väärtus 0 kui linde ei nähtud. Need andmed seoti selgitavate muutujate vahemikuga läbi logistilise regressiooni. Mudeli fikseeritud tegurid olid: - kaugus jalgteest; - nädalapäev; - jalgraja olukord; - gradient; - kõrgus; - elupaiga kuue muutuja osakaal protsentides (saadud aerofotolt). Esimene analüüs uuris, kuidas eelpoolnimetatud tegurid mõjutavad rüüda levikut. Peale seda
lekaitsemeetmeid on tarvis võtta ning 4) rajatud välikäimlad kinni ajada kuidas tuleb tegutseda metsatulekahju ning mätastega katta; korral. 5) lõhkemata lõhkekehad üles otsida Koostatakse hinnang harjutuse mõju ja ettenähtud korras kahjutustada. kohta loomadele ja lindudele poegi- Enne harjutuse korraldamist kogu- mis- ja pesitsusperioodil ning lepitak- takse teavet harjutusväljakul kaitsta- se kokku metsa majandamises ja jahi- vate looduse üksikobjektide (nt põ- pidamises harjutusväljakul. Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud Metsas on keelatud: 1) ilma loata raiuda kasvavaid puid ja 3) lõigata oksi kogudes kuuseoksi tü- süüdata lõkkeid; vele lähemalt kui 10 cm; 2) jätta lõke laagripaigast lahkudes 4) kaevata välikäimlat puude või vee-
annaabi.ee 
