teovõime tõttu. · Samast soost isikuga. 3. Abiellumiseks peab inimene olema 18-aastane ja ei tohi olla abielus. 4. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 5. Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7. Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud. 8. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. 9. Abieluvaralepin määrab kindlaks: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara;
Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud
· Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust (olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte). Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? · Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. · Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. (Perekonnaseisuasutus võib abielu Milline abielu tunnustatakse kehtetuks? Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses sätestatud abiellumiskeeldu; 3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses ettenähtud vorminõudeid;
virgine vel puero committitur. Abielurikkumine pannakse toime abielunaisega; kõlvatus lese, süütu või poisiga. LAHENDUS EESTI PEREKONNASEADUSE KOHASELT Perekonnaseaduse kohaselt... → Eesti seadused ei defineeri sellist asja nagu „abielurikkumine“ § 15 lg 1 lause 1: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks § 64: Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on /../ abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas /../ sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. § 65 lg 1 ja lg 2
teovõimeline nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek. 5. Abielu loetakse sõlmituks pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist. 6. Abieluakt on dokument, kuhu abiellujad peavad alla kirjutama. See tunnistab mehe ja naise abielu ning selle koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. 7. Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses ühis- ja lahusvara reguleerivatest sätetest, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Abieluvaraleping sätestab: o milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks o milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline
Õigusõpetus ABIELU SÕLMIMINE Mehe ja naise vahel Täisealisus, 15-18a, vanemate loal, lisaks teovõimeline laiendamine kohtu kaudu Perekonnaseisuasutus, vaimulik, notar Avalduse esitamisest 1-3 kuu jooksul Takistavad tegurid (veresugulus, lapsendamissuhe, abielusolek) ABIELU LÕPPEMINE Surm või lahutus Lahutada on võimalik: Perekonnaseisuasutuses Notari juures Kohtus Kohtus lahutatakse abielu, kui: on varalised vaidlused vaidlused laste üle elatisraha nõue vaieldakse abielu üle NIMESEADUS kehtid 31.03.2005
jagamine. Auto ostmine,selle kasutamine ning vajadusel jagada- müüa ja raha jagada. Arvuti / telefoni kage peale laenuga ostmine. Laen pangas mõlema abikaasa peale. 10. Jälgida ja hoida seda heas seisundis 11. Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 12. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 1016) alusel sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või
milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi, või säilitab senise perekonnanime. Uus perekonnanimi võib koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest. [Nimeseadus 2005, §10] Abielu lahutamisel võib taastada isiku soovil tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. [Nimeseadus 2005, §11] Isiku soo muutumise korral võib perekonnaseisuasutus anda isiku enda või alaealise vanema kirjaliku avalduse alusel isikule uue eesnime ja muuta muukeelset perekonnanime, kui sugu kajastub vastavalt isiku rahvuslikule tavale perekonnanimes. [Nimeseadus 2005, §15] Isiku soovil antakse uus perekonnanimi kui isik soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime; soovib mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte; kanda abikaasaga ühist
lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus. 21. Rahaline abi lastega perele: Sünnitoetus, lapsendamistoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapsetoetus, vanemahüvitis. 22. Aktid Sünniakt koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi. Surmaakt koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. Abielulahutusakti koostamine perekonnaseisuasutuses või abielulahutuse kohtuotsuse jõustumine. 23. Neid seaduseid on oluline teada kuna tulevikus puutume nendega arvatavasti kokku.
Surm ja matused Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm registreeritakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi. Surmaakti koostamiseks tuleb esitada arstlik surmatõend või kohtuotsus surnuks kuulutamise kohta ja surnu isikut tõendavad dokumendid (pass, ID kaart). Surmaakti alusel väljastatakse surmatunnistus ja riikliku toetuse saamise tõend. Riiklikku matusetoetust makstakse matuse korraldajale Eesti territooriumil korraldatava matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks. Matusetoetust makstakse: 1. Eestis registreeritud surma korral; 2
juriidiliste, emotsionaalsete ja majanduslike aspektide läbitöötamist, laste olemasolul ka vanemlike funktsioonide täitmise ümberreguleerimist. Abielulahutus on abielu lõpetamine poolte kokkuleppel või ühe abikaasa nõudel perekonnaseisuasutuse või kohtu poolt. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või tuleb lahendada lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõista välja elatis (alimendid), siis perekonnaseisuasutus abielu ei lahuta, vaid seda teeb kohus. Kui lahutust taotleb ainult üks abikaasa, saadab kohus taotluse teisele abikaasale teadmiseks. Abielu lahutatakse ka juhul, kui teine abikaasa on selle vastu. Abielulahutus kui ametlik protsess on vaid üks osa lahkuminekust. 2. Mis võivad olla lahkumineku põhjused? Abielu lahutatakse väga mitmetel erinevatel põhjustel. Allpool on toodud mõned populaarseimad põhjused abielulahutuseks. · Individuaalsed põhjused:
asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega, valitud varasuhte lõpetada, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale, tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. 6. Abielu lõppemise alused ja tagajärjed. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. § 66. Abielu lõppemise aeg Abielu lõpeb: 1) abikaasa surma korral tema surma hetkel; 2) kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub; 3) perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. § 67. Abielusuhete lõppemine 2 (1) Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on
Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek. Eesti seaduste kohaselt ei registreerita abielu: 1. piiratud teovõimega inimesega; 2. lähisugulasega 3. lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel 4. samasoolise inimesega; 5. rohkem kui ühe inimesega samaaegselt; 6. isikuga, kes on juba abielus. Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Abielu lahutamine on õigustoiming, mille viib läbi perekonnaseisuasutus või kohus. Kokkuvõte Pulma traditsioonid on tänapäeval võrreldes vanaajaga muutunud palju. Nüüd on abiellumine palju lihtsam ja vabam. Tänapäeval ei ole selliseid traditsioone, mis on kohustuslikud abiellumise juures. Vanasti olid kindlad tegevused, mis kuuluvad pulmade juurde. Sain teada, millised olid pulma traditsioonid vanasti ning millised on need tänapäeval. Samuti sain teada, millised toimetused on vajalikud enne abiellumist.
[1] Sünni registreerimiseks esitatakse: sünni registreerimise avaldus; meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta; vanemate isikut tõendavad dokumendid; abieludokument, kui see ei ole kantud registrisse (kui sündi registreerib üks vanematest, siis peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime soovist); isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. [6] Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates. Sünni registreerimiseks kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed: lapse isikunimi, sugu, sünniaeg, isikukood, sünnikoht ja kodakondsus; ema isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus; isa isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus; kui lapsele on määratud eestkostja, siis eestkostja nimi, isiku- või registrikood,
emotsionaalsete ja majanduslike aspektide läbitöötamist, laste olemasolul ka vanemlike funktsioonide täitmise ümberreguleerimist. Abielulahutus on abielu lõpetamine poolte kokkuleppel või ühe abikaasa nõudel perekonnaseisuasutuse või kohtu poolt. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või tuleb lahendada lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõista välja elatis (alimendid), siis perekonnaseisuasutus abielu ei lahuta, vaid seda teeb kohus.Kui lahutust taotleb ainult üks abikaasa , saadab kohus taotluse teisele abikaasale teadmiseks. Abielu lahutatakse ka juhul,kui teine abikaasa on selle vastu. Abielulahutus kui ametlik protsess on vaid üks osa lahkuminekust. Abielulahutused Eestis: LAHUTANUD. EESTLASED --- Elukoht, Aasta, Sugu ning Vanuserühm 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 Elukoht Eestis 2005
Pärimisvõime- selleks, et pärida, peab see isikul olemas olema. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärimisvõimeline on aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas. perekond- Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud või isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. perekonnaseisuasutus- registreerid sünde ja surmi, kinnitab abieluse sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid. Perekonnaseisuasutused on: Valla-ja linnavalitsus; maavalitsus; Eesti välisesindus; Siseministeerium.
Ka kirikus sõlmitud abielul on riigi õiguskorraga tagatud tagajärjed. Abielu sõlmimise olemus Vastastikune isikuõiguslik leping Perekonnaseisuametniku juuresolekul (PKS § 1 lg 1; 1 1) PKTS; NotS (haldusmenetlus) Abielu sõlmimise kinnitamine Vaimulik (PKTS § 3 lg 7) mitte kõik vaimulikud, vaid need, kellel on vastav koolitus läbitud. Notar (PKTS § 3 lg 8; NotS § 29 lg 3 p 7) Perekonnaseisuasutus (PKTS § 3 lg 1) Maavalitsus (PKTS § 3 lg 4) alates 01.01.2011 ei koostata välisesinduses sünni-, surma- ja muid perekonnaseisuakte Abielu sõlmimise materiaalsed eeldused Vanus: täisealine ehk 18. eluaasta / päev pärast 18.eluaastaseks saamist? Kohus võib (alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt) laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on
on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Lahusvara: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. 10) Abielu lõppemine Kas ühe poole surm või lahutus. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus voi kohus. 11) Vanemate õigused ja kohustused Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus
omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. (2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. 10.Abielu lõppemine .Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus (pole vaidlusi, puuduvad varalised vaid ja laste osas, elatisraha nõudmine). Loetakse lõppenuks abielu akti koostamisega. 11.Vanemate õigused ja kohustused. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. LÕDVA ;) 12.Ülalpidamiskohustus perekonnas .Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olnud dokumendi. Kuni nimeõigusliku muudatuse kandmiseni rahvastikuregistrisse loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi. Aga välisriigis tehtud nimemuudatuse tõttu on isikut tõendavas dokumendis uus muudetud nimi? § 32. Nimekanne (2) Nimeõigusliku muudatuse võib teha Eesti perekonnaseisuasutus või kohus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 4. Isikunime andmine ja kohaldamine (5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab. Alaealise nõusoleku selgitab välja ametnik. § 6. Perekonnanimele esitatavad nõuded (1) Perekonnanimi võib koosneda: 1) andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend. Selle saab tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine. Abielu lahutamine Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult
1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu Väljavõte seadusest: § 1.Abielu sõlmimise kord 1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. 2) Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 3) Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 4) Mõjuvatel põhjustel võib abiellujate soovil perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates valduse esitamisest. 5) Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. § 3.Abiellumisiga 1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 2) 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi). Abielu lahutatakse: 1. Perekonnaseisuasutuses- kui abikaasade vahel puuduvad vaidlused ja kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 2. Kohtus-vaidluse olemasolul ühe abikaasa hagi alusel, vaidlus võib puudutada abielu lahutamist või lahutusega seotud asjaolusid (nt lapsega, varaga, ülalpidamisega seotud küsimused). Abielu lahutatakse samuti kohtus, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; 3. Notari juures- kui pooled on lahutuses kokku leppinud, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ning soovitakse samaaegselt jagada ühisvara või leppida kokku elatises. Notar ei ole perekonnaseisuametnik, vaid täidab abielu lahutamisega seotud PSA ülesandeid
Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek. Eesti seaduste kohaselt ei registreerita abielu: piiratud teovõimega inimesega; lähisugulasega (intsestikeeld); lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel samasoolise inimesega; rohkem kui ühe inimesega samaaegselt; isikuga, kes on juba abielus. Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Abielu lahutamine on õigustoiming, mille viib läbi perekonnaseisuasutus või kohus. 5.3. Kus saab abielu sõlmida Abielu saab registreerida perekonnaseisuametis, notari juures või kirikliku laulatuse puhul vaimuliku juuresolekul. Kõigil juhtudel on abielul tsiviilõiguslikud tagajärjed. 5.4. Mesinädalad Mesinädalad on abielu esimesed nädalad. Sageli on see noorpaari intensiivse armuelu aeg, mil armunud pühendavad suure osa ajast intiimsuhtele. Tihti on mesinädalate aeg seotud pulmareisiga. 5.5. Paarisuhte 3. periood 5.5.1. Kaaslus
järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, õiguse rakendamine, õigusotsustus, kaalutlusõigus, subsumeerimine, tõlgendamine, lünk, lünkade ületamine, juriidiline isik, juriidilise isiku organ, õigusvõime, teovõime, inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, autoriõigused, inimõiguste subjekt, pärimine ja pärandamine, perekond, perekonnaseisuasutus, perekonnaseisuakt, perekonnaseisutunnistus, abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara, ülalpidamiskohustus, elatis, elatisraha, vanemlikud õigused, pärimine, pärandaja, pärand, pärija, annak, pärandi avanemine, pärimisleping, testament, seaduse järgi pärimine, omand, valdus, asi, kinnisasi, vallasasi, omaabi, kinnistu, piiratud asjaõigused, leping, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, notariaalne leping,
annaabi.ee 
