Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS...............................................................................................
1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvartal II poolaa sta 2009 aasta kokku 1. Toorain e 2322 1161 1161 3483 6966 13 932 2. Palgakulud 11 984 11 984 11 984 35 952 71 904 143 808 3. Elekter 300 350 400 1200 1950 4200 4. Küte 0 0 1500 4500 3000 9000 KOKKU 14 606 13 495 15 045 45 135 83 820 170 940 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (juhtivtöötajad) Tabel 18 Töötajad Põhipalk Su m m a , krooni
Kokku 1801,5 1801,5 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Meil ei ole vaja millesegi investeerida, arvutid on olemas ning ülejäänu jaoks on meil raha olemas. 16. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kommunaalmaksud – elekter, vesi ja internet Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu d kokku Kommunaalma 150 150 150 450 ksud Programm 21,9 21,9 21,9 65,7 Merit Aktiva Kokku 171,9 171,9 171,9 515,7
Rapla Vesiroosi Gümnaasium SOTSIAALMEEDIA Arvestuslik töö Koostas: Marten Merila Klass: 10MÜ Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2015 SISSEJUHATUS Sotsiaalvõrgustike kasutajate üha suurenev kogukond ja voogmeedia on olnud ajendiks uute toodete ja teenuste arendamisel digiTV valdkonnas, sest Internetist kättesaadav multimeedia on piisavalt mõjuvõimas, et televisiooni vaatajaskond veebi suunata. Interneti kättesaadavus ei ole tänaseks enam probleem ja see on saanud osaks meie igapäevaelust. Seetõttu on sotsiaalmeedia rakendused saavutanud olulise rolli digiTV arendusprojektides. Teema valikul sai määravaks autori varasem töökogemus digiTV valdkonnas ja isiklikud huvid digiTV arenguvõimaluste vastu.
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Autor Äriplaan Eksamitöö majandusõpetuses Juhendaja: Rapla 2011 Sissejuhatus Äriplaani koostamise eesmärk on saada praktiline kogemus majandusvallas. See on kohustuslik, sest arvestatakse üleminekueksamina. Teema valisin, sest pakub veidikene huvi ja olen ise säärase riiete ümbertegemisega mingil määral tegelenud. Lisaks tuli kasuks see, et sain nõu ja abi vastava valdkonna inimeselt. Samuti tundus päris huvitav niivõrd teistsuguse idee arendamine ja tulemus, kas taolise firma rajamine oleks heade perspektiividega. Tootekirjeldus Mida? Kasutatud riiete ümbertegemine, värskendamin ja nende müümine. Kellele? Loodusest hoolivatele ja teistest erineda julgevatele inimest
NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti Kululiigid a) muutuvkulu b) püsikulu c) perioodikulu d) tootekulu e) halduskulu f) müügikulu g) tootmiskulu h) uurimis ja arendustegevuse kulu i) põhimaterjal j) põhitööliste palk k) tootmise lisakulu Kulud 1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall 2.Tsehhijuhataja ametipalk 3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised,: Põhimaterjal 120 Põhitööliste palk 30 Tootmise muutuvad lisakulud 40 Tootmise püsivad lisakulud 20
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK.................................................................
. 6. TÄPSUSTA, KES ON SINU ETTEVÕTTE HANKIJAD EHK TARNIJAD. Ettevõte Tooraine/ Aadress Telefon Meiliaadress tarnija materjal Autokaubad Varuosad Ädala tn.1a, Tel. 6587018 [email protected] 24 OÜ Tallinn 10614 Helly Tööriided ja Mustamäe tee Tel: +372 [email protected] Hansen kindad 29, Talinn 682 5143 Workwear 10616 Telia Eesti Internet ja TV Valge 16 [email protected] AS (Arvuti ja Tallinn (laua)telefon) Saku Läte Veeautomaat Saale, Saku +372 614 [email protected] ja joogivesi vald, 75501 0808 Joogiekspert Kuumajoogi- Pae 1 Pärnu 44 60 424 [email protected] OÜ keskus klientide ooteruumi
Iseseisev töö aines EPJ 3770 KINNISVARAÖKONOOMIKA K O RT E R M A J A R E N O V E E R I M I S P L A A N Asukoht: Läänemere tee 45, Tallinn, Harjumaa Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüp
Maksumus Kuluartikkel Maksumus (hooajal) (madalhooajal) Ruumide rent 2 000 2 000 Laen 12 500 12 500 Intress 1 500 1 500 Elekter, vesi jm. 400 400 Transpordikulud 1 500 1 500 Töötajate palgad 59 985 28 660 Reklaamikulud 700 700 78 585 47 260 Kokku
konkurentidega samal või veel paremal tasemel. Väga palju tuli teha finantsarvutusi ja uurida oma konkurentide tausta. Kuid lõpptulemuse leidmine oli siiski põnev, sest enne seda kõike ei saagi teada kas tasub luua oma ettevõte. 3 2. Tootekirjeldus Ettevõte asub Raplamaal Kehtna vallas Kehtna alevikus Lasteaia 2. Tegu on kivimajaga ja ettevõte asub 1. korrusel korteris number 2. Ettevõtte nimi on ,,Esparcimiento", mis on hispaania keelne sõna ja tähendab lõõgastust. Massaa pakubki inimestele eelkõige lõõgastust. Ettevõte pakub kahte erinevat võimalust massaaiks: klassikalist massaai ja tselluliidivastast massaai. Klassikalises massaais masseeritakse kogu keha pealaest jalatallani. See aitab leevendada lihasvalusid ja vabaneda pingest. Masaa kestab üldjuhul 1,5 tundi. Eraldi pakub
10 Omanik 10 2 54.8 421 4 11 Omanik 11 3 65.9 356 6 12 Omanik 12 1 54.9 213 2 KOKKU 33 838.6 4290.5 64.0 Prügivedu 421.85 Soojus 2340.75 LV: Vesi 1430.45 Summa, mis tuleb näitude erinevusest, KÜ veemõõtja näitab, et kasutati rohkem vett, kui korterite veemõõtjate näitude summa Prügi arvutamine (Prügivedu/elanike arvuga kokku)*elanike arvuga korteris Soojuse arvutamine (Soojus/ruutmeetrite arvuga kokku)*ruutmeetri arvuga korteris Külm vesi
+37253879588 1. KOKKUVÕTE (sisaldab lühiülevaadet äriplaanist; laenuvajadust; millal ja kuidas seda kasutatakse; laenatud vahendite kasutamise tõhusust; laenu tagasimaksmist jne.) OÜ "Lõbusad Dinosaurused" tegevusalaks on lapsehoiuteenus. Tegemist on 1-3-aastaste laste päevase hoidmisega, kus lapsed tuuakse hoida vanematele sobival ajal ning mahus, mis lepitakse eelnevalt poolte vahel kokku. Teenust pakutakse Viimsi vallas Haabneemes 2-toalises korteris. Eesmärgiks on pakkuda kõrge tasemega teenindust, mille hulka kuulu ka paindlikkus teenuse mahu ja aja suhtes ning pakutava teenuse maht hoitakse teadlikult väiksena, et säilitada hubasust, personaalsust ja kodulähedast keskkonda lastele.Tegevuse alustades ei ole laenuvajadust. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS Projekti käivitamise kulud 2500 Investeeringud 0 Projekti maksumus kokku 2500 1.2
Leia tähtedega tähistatud puuduvad summad. B 20 000 + 5 000 = 25 000/10 000 = 2,50 A 50 000 A = 25 000 A = 25 000 C 40 000 20 000 = C x 40 C = 500 D 40 000 20 000 10 000 = 10 000 E 90 000 40 000 = 50 000 / 5000 = 10 F 90 000 40 000 1 500 = 48 500 G G 4 000 = 3 x 3 000 G = 13 000 H 3 x 3000 2000 = 7 000 Ülesanne 2 Kardinaid õmbleva firma müügitulu kuus on 7 000 . Töötasudeks kulub 2 200 , materjalile 2 800 . Elekter 500 (ei ole otsene kulu) ja õmblusmasinate pealt arvestatakse amortisatsiooni 900 . Leia: - ärikasum kuus; 600 - tasuvuspunkt (kasumilävi) eurodes; 4 900 - ärikasum, kui materjali hind tõuseb 5% ja elektri hind 10%. 410 Ärikasum: Müügitulu 7 000 Muutuvkulud 5 000 Piirkasum 2 000 Püsivkulud 1 400 Ärikasum 600 Piirkasumimäär: 2 000/7000 = 0,285714285
Perioodikulude eelarve jaguneb : · turustuskulude ehk müügikulude eelarve määratakse kindlaks toodete (teenuste) reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus, vahendajatele ja komisjonäridele makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud; · administratiivkulude eelarve kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.); · arengu- ja uurimuskulude eelarve kajastab uuringutesse ja arendusse kaasatud inimeste töötasusid, uuringutes kasutatavate materjalide ja vahendite kulusid ning teisi otsekulusid, nagu tulumaksud, kindlustus jms. 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve Perioodikulude eelarve näiteks OÜ Õunake puhul toon turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve. OÜ maksab iga toote müügi pealt
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................... 4 1.1 Missioon..................
ee 10 Tabel 5 kommunaalkulud Antud tabelis kommunaalkulud on antud kulud ühe kuu kohta. Kommunaalkulude alla kuulub elektri tarbimine ning prügivedu. Klientidest allesjäänud prügi asetatakse prügikonteinerisse, mida olmejäätmekogumisfirma OÜ Resk 3 korda kuus ära veab. Jrk Nimetus Arv Hind Maksumus 1 Elekter 2000kWh 1,5eek/kWh 3000 2 Olmejäätmevedu 3 korda 289,90eek/kord 869,7 Kokku: 3869,7 Tabelisse võetud hindade veebilehed: www.energia.ee www.veolia.ee Tabel 6 sidekulud Antud tabelis sidekulud on kirjas ühe kuu sidekulud. See tabel koosneb ühe kuu jooksul kasutatud mobiilisidest ja internetist
Majas paikenb vee soojendamiseks boiler, et ööpäevaringselt oleks soe vesi kättesaadav. Elektrit ostame sisse Eesti Energialt. Hoone peakaitse on 50A ja sõlmitud on küttepaketi leping igakuisele tasumisele (https://www.energia.ee/et/hinnad). Küttepakett on vajalik kuna hostelis on elektriküte ja voolu tarbitakse üsna palju ning ööpäevaringselt. Veel kasutame Elioni ärikliendi teenuseid. Paketti kuulub tavalefon, internet ja wifi kogu hoones ning 8 televiisori digiTV. 11 Hostel Mulk Tubasid on võimalik broneerida telefoni teel, läbi kodulehe või hostelis kohapeal. Kohapeal on võimalik tasuda ainult sularahas, saab tasuda ka ettemaksena pangaülegandega. Külastajate vastvõtt toimub vahemikel 8.00-10.00 ja 17.00-22.00 ning muudel aegadel vastavalt kokkuleppele
· Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: puit 7 · Katuse kate: eterniit Materjalid tegelikult: · Madalvundament on ainult kõrvalhoonel · Kandekonstruktsioon: tuhaplokk ja saepurubetoonblokk. · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: plastlaudis · Katuse kate: plekk 3.4. Tehnosüsteemid Tehnosüsteemid ehitusregistri andmeil: · Elekter 220v · Vesi, kanalisatsioon pesemisvõimalus puudub · Küttesüsteem: ahju või kaminaküte · Kütte liik tahke. Tegelikud tehnosüsteemid: · Elekter 220v · Linna vee- ja kanalisatsioonisüsteem, pesemisvõimalus duss ja saun. · Küttesüsteem: keskküte, elekter. · Kütte liik tahke. 3.5. Rajatised Aias asuvad järgmised rajatised; kaev, statsionaarne kiik, kamin. Lisahoonetest on veel klaaskasvuhoone ja puukuur. 4. Kinnistusraamatu andmed
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
/ v_kogus * / m_maks nimetus * Värv / v_maks asula / muud kulud aadress mark / maks_K .... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring Kuupäev Tellija Asula b h k x y d arv m_mark 03.09.08 AS Harju Elekter Keila 7 5 0,5 4 1 1 5 BR200 04.09.08 AS Lepo Paide 2 7 0,5 2 2 2 2 BR250 05.09.08 AS Põlva Piim Põlva 8 5 0,1 3 1,5 3 1 BR250 06.09.08 OÜ Kuues meel Tartu 3 6 0,4 2 2 2 4 BR100 07.09.08 AS Mööblimaja Võru 3 6 0,5 2 0,5 1 3 BR450 08.09
............................................................11 2.3 Ehitusgeoloogilised uuringud...................................................................................................11 2.4 Välistrassid ja tehnovõrgud...................................................................................................... 12 2.5 Ehitusaegsed insenervõrgud..................................................................................................... 12 2.5.1 Ehitusaegne elekter............................................................................................................12 2.5.2 Ehitusaegne side. .............................................................................................................. 12 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus....................................................................................................12 2.5.4 Ehitusaegne kanalisatsioon. .......................................................................
on oluline, et valgus süttiks momentselt, näiteks trepikojas, kus energia säästmiseks on sobivaim liikumisanduriga lüliti on purunemisoht, näiteks madalal asetsevad lahtised valgustid või väikeste laste elutoad tekivad harmoonikud tekitavad reaktiivvõimsust mõjutavad elektriahelaid Hinnavõrdlus Hõõglamp 60 W hõõglampe hinnaga 7 krooni läheb 6000 tunni vältel vaja kuus tükki Hõõglambi kulutatud elekter läheb maksma 6000 x 0.06 x 1,4274 = 513 kr 90 s 6 pirni maksavad 42 krooni Kokku 555 krooni ja 90 senti Säästulamp Säästulamp kestab vähemalt 6000 tundi, elektri hind on 1,4274 kr/kWh Ühe 11 W säästupirni kulutatud elekter maksab 6000 x 0.011 x 1,4274 = 94 kr 20 s Ühe odavama tootja säästupirn maksab 85 krooni Kokku 179 krooni ja 20 senti Ühe kallima tootja 11 W säästupirn maksab 155 krooni Kokku 249 krooni ja 20 senti Uurimistöö
ee www.taig.ee www.statoil.ee www.futari.ee www.pixmania.com 11 3.4 Rendikulud Ettevõte rendib ruume Tallinnas Narva mnt. 27 A ruumi, mille suurus on 44 m2 ja 1 m2 maksumus on 110 krooni. Kuu maksumus on 44x110=4840 krooni. Rendihinna sees on ka büroo valvekulu. Allikad: www.city24.ee 12 3.5 Kommunaalkulud Rendikuludele lisaks tuleb tasuda kommunaalkulusid, milleks on küte, vesi, elekter ja prügivedu. Tabel 4. Kommunaalkulud Nimetus Arv Hind Maksumus Küte 44m2 15kr/m2 660 Vesi/kanalisatsioon 3m3 20kr/m3 60 Elekter 44m2 15kr/m2 660 Prügivedu 1 650 650 2030 kr
Töötaja 540 178,2 3,24 721,44 Töötaja 540 178,2 3,24 721,44 Juhataj a 600 198 3,6 801,6 Kokku 1680 554,4 10,08 2244,48 Tabel 2. Ettevõte palgakulu 1.4 Vajalikud vahendid Sisustusena oleks olemas telefon, internet. Ettevõttel läheks vaja: 1. Riidepuid, kus riideid riputada. 2. Aluseid, mille peale asetada spordijalanõud. 3. Proovikabiinid, kus kliendid vajadusel tooteid proovida saaks. Kabiinides ka peeglid ja nagid. 4. Kassad, millega viia läbi makseid. 5. Lett – töötajate põhikoht, kus nad viivad ostjatega arveid läbi. 5. Kaardimakse aparaat – võimalik maksta ka kaardiga. 6. Tšekiprinter – tšeki alusel saavad kliendid esitada pretensioone. 7. Jalanõude prooviks isekoht (tool). 8
10 Omanik 10 2 54,8 421 4 6 25,57 11 Omanik 11 3 65,9 356 6 7 38,35 12 Omanik 12 1 54,9 213 2 3 12,78 KOKKU 33 838,6 4290,5 64,0 68,5 421,9 Prügivedu 421,85 Soojus 2340,75 Vesi 1430,45 Prügi arvutamine (Prügivedu/elanike arvuga kokku)*elanike arvuga korteris Soojuse arvutamine (Soojus/ruutmeetrite arvuga kokku)*ruutmeetri arvuga korteris Külm vesi Korteri veekuupmeetrid*20 Soe vesi Korteri veekuupmeetrid*60 Ühistu maks Korteri ruutmeetrid/2 Külm Kokku Ühistu Ümarda- Soojus Soe vesi Kokku
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledz Anzelika Baldina Äriplaan OÜ Kodutekstiili Maailm Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn November 2010 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE...................................................................................................................4 2. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.............................................................................................5 3. SWOT analüüs................................................................................................................... 6 4. TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS. TOOTMINE........................................................ 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................... 8 a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood.................................................................................
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Kogu töid ei plaani tellida ka alltöövõtjalt, vaid alguses lihtsamad asjad on kavas omanikel ise ära teha, et hoida alguses kulud võimalikult madalal. Üks teenus, mida ettevõte peab kindlasti sisse ostma, on raamatupidamisteenus. Selleta ei saa ükski ettevõte eksisteerida ja ka selles punktis on plaanis meil kasutada tutvusi. See jälle hoiab kulud madalal. Alguses laseme teha tuttaval inimesel vajalikud raamatupidamistööd ja tagame mingisuguse töötasu, mis alguses kindlasti pole just kõige suurem. Ning kolmas inimressurss, mida meil vaja läheb, on maakler. On plaanis võtta kuskilt FIE-na töötav või iseseisev kinnisvaramaakler, kelle hetkeliseks põhiprioriteediks saaks meie objekti müük. Arvestades seda, et müüja on vaja kiiresti ja mida kiiremini, seda parem, siis on meil plaanis maksta maaklerile pisut suuremat tasu, kui turul hinnad hetkel nõuavad. See võib garanteerida kiirema ja
uuringuobjekti täpsem määratlemine, alusmaterjalide kogumine ja vormistamine; hoonete konstruktsioonide uuringud; hoonete ehitusfüüsikalised uuringud; hoonetes sisekliima uuringud; hoonesiseste kommunikatsioonide uuringud; korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute uurimine. Iga objekti juures tehti ehitustehniline analüüs kogu elamule, ehitusfüüsikalised ja pikemad sisekliima uuringud vähemalt ühes korteris. Uurimistöö lõppraport on sisu järgi jaotatud kahte ossa: olemasoleva olukorra kaardistamine; kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest. 1.2 Uurimisobjektide valiku alused Kõnesolevas uuringus valiti enamik uuringuobjektidest Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi linnast. Uurimisobjektide valikul konsulteeriti ja kutsuti objekte pakkuma mitmeid teemaga seotud organisatsioone ja ameteid: Muinsuskaitseamet (juhtkond, kohalikud inspektorid);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
