Funktsionalism ja Konstruktivism 1920. aastatel Timo Meitus XI klass Eeldused Kõik pidi põhinema kindlal süsteemil Sõjajärgsetel aastatel tundus peenutsemine liigsena. Mõeldi lihtinimestele Sõjas kannatanud riikides tundus keskkond soodne Funktsionalism Rajajateks olid: Sveitslasest arhitekt Le Corbusier Sakslasest arhitekt Walter Gropius Hollandlasest arhitekt Jacobus Oud Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus oli üks tähtsamatest keskustest. Funktsionalism Printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme välimus kajastama tema funktsiooni, tähtsamad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mitte enam kaunistused.
Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida
Barokk- kunsti sünnimaaks sai Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus- Rooma. Kunstnikule anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore, ta pidi olema absolutismi fassaadiks ning sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Barokki iseloomustab: • korrapäratu, • liialdatud, • maitsetu, • ebaloomulik, • eriskummaline, • moonutatud, • tujukas, • tundepaisutused, • emotsioonid, • peenutsemine, • toretsev pidulikkus, • kaunistuste- ja detailiderohkus, • lopsakus, • dekoratsiivsus. Barokk kunsti puhul tuleb mainida ka tema suurt rahvalikkust. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita massilist publikut kui rohkem mõistuse poole pöördunud kõrgrenessanss, rääkimata baroki järel tulnud suhteliselt tundekülmast klassitsismist
Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised. Etendusest tulevad välja ka inimeste peamised pahed, nagu eputamine, peenutsemine ja silmakirjalikkus. Näidatakse, et inimesed on enamasti üsna enesekesksed ja omavahelised suhted on samuti küllaltki keerulised. Tahetakse edasi anda, et inimestel on palju vigu küljes ja enamasti kannatavad nende vigade pärast meie kõige lähedasemad. Etenduse autor ja lavastaja eesmärgiks on vaatajaid mõtlema panna. Tahetakse, et inimene teeks omad järeldused ja juurdleks enda vigade üle ning püüaks neid parandada. Tihti on inimesed
E.A.Poe poeetika 1. E.A.Poe oli üks esimesi romantikuid kuid tema arusaamad pärinesid17.sajandil valitsenud klassismist. Kirjandus ja kunst pidi olema mõistuspärane. Tunded olid keelatud. Armastus oli labane. Valitses peenutsemine. Poe üks tähtsamaid arusaamu oli, et ei ole midagi sellist maailmas mida ei saaks mõistusega lahendada. Teiseks tähtsamaks põhimõtteks oli "ilu loomine". Seoses sellega jõudis ta järeldusele, et inimesel on siin maailmas võimatu teostada oma ideaali ning seetõttu püüdiski Poe oma loomingus näidata inimest salapäraste kosmaarideja õndsuste võlus. Et ilu mõista selleks on vaja olukorrad ja inimesed inetuks muuta. 2
Kui tahta edasi anda sisu, siis võiks olla see ümber kirjutatud tavalisse keelde. Kui vaadata aga ilu vaatenurgast, siis on värsivorm muidugi asendamatu ja lisab suursugusust ja peenutsemist, mida seal pilati. Lavastus oli ette kantud tõetruult. Tekkis kohe selline tunne, nagu olekski Prantsusmaal tsaariaegses uhkeldavas ja peenutsevas ühiskonnas. Zestid ja hoiakud olid hästi välja mängitud. Tänapäeva inimesed võiksid selles lavastusest ära tunda ennast, sest see peenutsemine ja pahed pole meie ümbert kadunud. Meie ümber on päris palju mõttetuid ja tühju viisakusavaldusi ja zeste, mis ei lähe tihti mitte kellelegi korda. See lavastus käsitleb seda teemat päris hästi. Tähelepanelikum ja püüdlikum vaataja võib leida mõtteid, mille üle mõelda, aga seda võib vaatama minna ka lihtsalt hea näitlejameisterlikkuse, huvitava lavakujunduse ja/või meelelahutuse eesmärgiga.
-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomulikud jooned Kreeka templitüübi mõõte suurendati ja ehitise üksikosad seoti kindlamaks tervikuks. Hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus. Peenutsemine, kunstlikkus, maneerlikkus. Inimesi kujutati egiptusepäraselt. Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega. Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst.
(---) Kriitikud muudkui räägivad tehnilisest meisterlikkusest, jätkas ta. See jutt on täielik jama. Kunst on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku sügavaimasse südamesse." 8. ,,Tean, et see on kurb. Mõistan, et ta on oma armetu väikekodanliku aguli ja viletsa ühiskondliku klassi ohver. See on mingi vahepealne klass, mida iseloomustab pelglik ja orjalik matkimine ja peenutsemine." 9. ,,Ma olen üks eksemplar liblikate seas. Talle ei meeldi ainult see, kui ma hakkan tiibu siputades reast välja kippuma. Mulle on määratud olla surnud, nööp-nõelaga kinnitatud, alati kaunis. Ta teab küll, et elusolek on osa mu ilust, kuid talle on minust vaja seda elutut osa. Ta tahab mind elavana ja samas elutuna." 10. ,,Vaatasin täna peeglisse ja märkasin midagi oma silmades. Nende pilk oli ühteaegu hulga vanem ja noorem
vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvus, kirg, Claude Lorrain, tunnete ülepaisutus, Nicolas Poussin, teatraalsus, üllatavus, Frans Hals, abatavalisus. Rembrandt Manerism 16. saj keskel Peenutsemine, kunstlikkus, Jacopo Carrucci, maneerlikkus Tintoretto, Parmigianino Egeuse kunst 26.-12. saj e.m.a. Haarav, peenemaitseline, Knossose loss, vaas (Kreeka-mükeene) heledad rõõmsad värvid. kaheksajalaga, Inimesi kujututati Atense varakamber,
suurest võralisest puust(1910 - 1911), mille vormi järk-järguline muutmine viis lõpuks objekti kadumiseni. KAZIMIR MALEVITS ,,Must ruut valgel taustal" 1913 III Tegevusmaal JACKSON POLLOCK, tegevus on tähtsam, kui tulemus. Maalipind tohutult paks ja reljeefne. Teosed on sigri-migri. IV Op-kunst nägemiselamuste kujutamine, huvi optika vastu. VIKTOR VASARELY KAASAEGNE ARHITEKTUUR(20. saj) juugendile taheti vastandada süsteemsus ja kord. Ei meeldinud peenutsemine(luua arhitektuuri peenutsevale eliidile). Eeskujuks kubistlik ja abstraktsionistlik maalikunst. ,,Bauhaus"- esimene arhitektide koolkond, kellele õpetati süsteemsust ja korda. Esemete vorm pidi tulenema nende funktsioonist. I Konstruktiivne funktsionalism LE CORBUSIER, konstruktivismi isa, vihkas historitsismi ja eklektikat. ,,Maja on elamise masin" ja ,,Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka hea välja". Tema jaoks oli oluline geomeetriliste vormide puhtus. Villa Savoye
kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Moliere'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Looming Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks kõige sobilikum on komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut
Linnaluule ja -romaan - Tekkis 13. sajandil linnades. Kellele? Linnakirjandus väljendas nn. 3 seisuse ehk kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö. Kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs. Kujutatakse ka argielu ja selle labaseid ja inetuid külgi. Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid kangelased ja peenutsemine ning püüe elu ilustada. Autoritel oli asjalik ja kriitiline hoiak. Stiil oli valdavalt satiiriline ja õpetlik. Tõsteti ausse moraliseerimine, tauniti kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt. Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest
Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed ,,Don Juan", ,,Tartuffe", ,,"Meeste kool", ,,naiste kool", ,,Misantroop", ,,ihnus", Õpetatud naised", ,,ebahaige" Tema loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed (võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus) Argetüüpsed tegelased Don Juan südametevallutaja, pärist rikkast perekonnast ja harjunud saama seda mida ta tahab. Tema eluhoiakuks oli anda järele kõikidele oma ihadele. Teised olid talle kui mänguasjad ja meelelahutajad. Ta oli sõnaosav, et teised enda kasuks pöörata. Tartuffe Ta on silmakirjalikkuse ja teeskluse võrdkuju. Ta oli vaimulik, ning ei arvestatud, et ta vaimul võib käituda ebamoraalselt
Tema tähtsamad teosed on ''Don Juan'', ''Tartuffe'' , ''Meeste kool'', ''Naiste kool'' jpm. Moliere'i Tartuffe on kehastanud valevagatseja ehk silmakirjateener, Don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. Moliere'i loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed(võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus). Prantsuse teatris pani klassitsism end maksma 1640.aastaks. Kõiki eelnimetatud põhimõtteid kinnitades üldistas klassitsism senist kogemust ajastu autoriteetseim kirjanduskriitik Nicolas Boileau oma värsstraktaadis „Luulekunst“. Toetudes antiigi kogemusele, peab Boileau kunstiteoses hädavajalikuks ratsionaalset korrastatust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl ja kindlasti ka kõlbeline eesmärk.
- Viinapits kallatakse peaaegu ääreni täis(4cl). 16.Konjakiklaas - on tugevalõhnaliste jookide nagu konjak ja brändi joomiseks. - Aroomijookide klaasid. - Jookidele, mis nängivad oma aroomile. - Aroomijooke valatakse valatakse ainult põhja peale. - Aroomijoogi klaasi hoitakse peos, mitte klaasi jalast. 17.Veeklaas - on gaseeritud või gaseerimata vee, aga ka kohviga või alkoholiga koos pakutava vee joomiseks. 18.Glögiklaas - Glögi ei ole peenutsemine jook, vaid vahed enda ülessoojendamiseks, eriti talvel väljas olles nt. seltskonna sisene. Ja sellepärast serveeritakse ettenähtud klaasist, mitte pokaalist. - Soovitav panna klaasi põhja mandleid ja rosinaid ning valada kuuma glögi peale. 19.Õllekann - Suurem kui tavaline õlleklaas, tavaliselt ühe liitrine. - Juuakse peamiselt sealt seest õlut. - Jäätuv õllekann: Hoiab õlle külmana ka kõige palavamal päeval
Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus. Kahtlemata pidi ta kirjutamsel ühtlasi arvestama publiku ja muidugi kuninga maitset. Sellega seoses on Molière'i nimetatud ka orjastatud geeniuseks. Kuid tema teoste kriitika oli suunatud liialduste vastu, mida seltskonna arukam osa pidas samuti vääraks. Satiirile vaatamata lähtuvad kõik ta teosed humanistlikust filosoofiast, tema kangelastes on palju üldinimlikku.
19. sajandist pärit torn. Tallinna kirikutes on säilinud 14. sajandi ilme vaid Pühavaimu kirikus, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Kõrvallööv oli määratud alamat sorti rahvale. Teised kolm Tallinna suurimat kirikut- Niguliste, Toomkirik, Oleviste- on esialgselt tehtud väikeste ja madalatena, ning aja jooksul ümber ehitatud suurteks ja kõrgeteks basiilikateks. Üldiselt on ehitiste ilme lihtne, kaine, enesekindel ning mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus ja peenutsemine siin ei levinud. Teine tähtis osa keskaegsest arhitektuuripärandist on militaarsed ehitised. Neid hakkasid vallutajad Eestis püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: Äralõikelinnus e. neemiklinnus- ehitati müür piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast küngastikust. Müür kulges enamasti korrapäratult looklevana. Sellised linnused paiknesid näiteks Otepääl ja Lihulas.
1926. a kaevurite üldstreik, taheti suuremaid palku. Inglismaal said kõik mehed võrdselt valimisõiguse. Inglismaal tõusis konservatiivide kõrval esile leiboristlik partei. R. MacDonald- Leiboristliku partei juht. Kõrgmate maksude abil suudeti maksta töötutele abirahsid, pensionikindlustust ja pakuti tasuta haridust. Sõjalised kulutused olid väiksed. Alamklasside aukartus ülemate ees oli kadunud. Inimesed muutusid vabamaks ja sõltusid vähem tavadest ja traditsioonidest, kadus peenutsemine. Saksamaa 1924. majanduslik tõus. Demokraatia oli ebakindel. 1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg. Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum- peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond. Mõõdukalt vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid. Kommunistid. Hitleri partei. G. Stresemann nõudis mitmete Versailles
1. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. 2. Tundmatu rahvalauliku asemele asus loov isiksus oma loominguga. 6.Linnakirjandus. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma kirjandus s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna o Puudus peenutsemine ja kangelane o Puudus püüe elu ilustada o Stiil satiiriline ja õpetlik o Ausse tõsteti moraliseerimine o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli
Tsitaadid: · ,,See on ju lihtsa inimese eriline kõlbeline seisund. Ta rahuneb, toibub, kahetseb paljusid vigu; selle aja sees ärkavad kõik tema vaimu- ja hingejõud ning on nõrgale tahtele ja saamatusele heaks ravimiks." Lk 24 · ,,Kõige halva tagajärjeks, mida inimene teeb, on kogu see kannatus, mis ei tule inimestelt, vaid jumalalt ja mida ka Anna Karenina tunda sai." Lk 31 · ,,Kahest veast on peenutsemine halvem kui labasus, kasvõi sellepärast, et temast on raskem lahti saada." Lk 38 13 · ,,Kui impressionistil palutaks joonistada tünnivits, joonistaks ta sirgjoone: ------. Laps joonistab lihtsalt ringi, niimoodi: (Lev Nikolajevits vedas sõrmega mööda lauda). Ja laps eksib vähem, kuna ta kujutab naiivselt seda, mida ta näeb,
Moissac · Saint-Pierre'i abtkonna kiriku kaunistused o Kaareväljal kujutatud Kristuse ilmumine Toulouse'i Saint-Etienne'i katedraal · Kapiitlisaali portaali skulptuurid suurem peenutsemine, ent ka suurem loomulikkus · Meister - Gilabertus o Burgundia Cluny · Skulptuurkaunistustest säilinud vaid riismed Saint-Lazare'i kiriku tümpanon · Viimse kohtupäeva motiiv · Voldirikkad lehvivate hõlmadega mantlid 9
Autori paeluvuse üks põhjus on, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine toonane näitekirjanik. Elu-olu kirjeldas kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere näitas oma tegelasi üldinimlikena, lahates loomust koos vooruste ja nõrkustega. Ta komöödiad kandsid humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrgaks peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karakteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomikas. Kõiki klassitsistlikke vorme järgivas teoses ,,Misantroop" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab
kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i.
Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus. Kahtlemata pidi ta kirjutamsel ühtlasi arvestama publiku ja muidugi kuninga maitset. Sellega seoses on Molière'i nimetatud ka orjastatud geeniuseks. Kuid tema teoste kriitika oli suunatud liialduste vastu, mida seltskonna arukam osa pidas samuti vääraks. Satiirile vaatamata lähtuvad kõik ta teosed humanistlikust filosoofiast, tema kangelastes on palju üldinimlikku.
Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i.
annaabi.ee 
