lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügavama kummarduse. Erinevatest kultuuridest inimeste puhul tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Nii peaksite teadma, et moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on
Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. HUVITAVAT BULGAARIAST Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Ettekandjatele või hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 510% (olenevalt teeninduse kvaliteedist) arve summast, kuid see ei ole kohustuslik. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel. Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas
aga ka ülbust, üleolevust ja ükskõiksust. Võib-olla oli see juhus, aga vanatädike sinna pinki ei istunud, vaid läks paar pingirida veel tahapoole ja võttis seal istet. Sellest hetkest alates olin üsna üllatunud zestide mõjust ja kehakeele tähtsusest meie igapäevaelus. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse
käesuudlemine. Kuna enamasti on tervitamine esimene ja viimane otsene füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt üheinimese suhtumist teistesse. Seetõttu vaatleme seni üldtunnustatud arusaamu tervitamisest veidi lähemalt. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse. Peamised reeglid tervitamisel Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt. · Esimesena tervitab ruumi siseneja. · Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni! · Esimesena tervitab positsioonilt madalam. · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost.
Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügavama kummarduse. Erinevatest kultuuridest inimeste puhul tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Nii peaksite teadma, et moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. Jaapani kultuur välistab
ning paljastada pea • Lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine • Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse • Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik • Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega • Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügavama kummarduse Erinevad kultuurid • Tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega • Moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. • Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu
otsustavad ise, kellele ja millal oma terekäe ulatavad. Kuid mõnikord on klienditeenindaja sõbralik terekäsi just see, mis sulatab kõhkleva ja nõutu kliendi südame. Kui külaline siseneb töökabinetti, tõuseb mees teretamiseks alati toolilt püsti. Ka siis, kui sisenejaks on meesterahvas. Naine võib üldjuhul istuma jääda, kuid kui sisenejaks on eakam meeste- või naisterahvas, on kena, kui püsti tõuseb ka naine. Rahvarohketes kohtades võib alati tervitada kerge peanoogutusega Kuidas jätta endast positiivne ja mõjuv esmamulje ? Neli lihtsat reeglit: 1. Teie esimesed 10 sõna peavad olema mõjusad 2. Häälestuge teisele lainele 3. Kõndige sihikindlalt 4. Teie välimus peab olema laitmatult hoolitsetud Kokkusaamisele minge alati paar minutit varem. See näitab, et te oskate jaotada oma aega. Hoidge oma visiitkaardid ja pliiatsid kindlas kohas, nii et te ei pea neid otsima. Kujundage enda umber usaldusväärsete kolleegide tiim
Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit
Noogutades ja kummardades tervitatakse enamasti tänaval, rahvarohketel üritustel, juhututtavat märgates, suurtes asutustes ja kohtades, kus pole kombeks suruda kätt. Sageli märkame mõnda tuttavat vaid kaugelt ning siis on noogutamine, viipamine või kummardamine ainuke võimalik tervitamiseviis. Tervitamisel noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma, kus juures näoilme on lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Klassikalise arusaama kohapealt kummardavad noored vanemate ees sügavalt. Naine ei kummarda isegi temast tunduvalt vanemale daamile (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitusele tuleb alati vastata, aga nii, et see ei häiriks teisi. Ametiasutuses tervitatakse ainult tuttavaid. Kui teie kaaslast tervitab kolmas isik, siis vastakse isegi juhul, kui tervitaja on võõras. Samuti käituge nii kui kaaslane tervitab oma tuttavat. Kui naine ei tea ega tunne isikut, kes tervitab
1. KEHAKEEL Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. Nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside, kehahoiak, liigutused (žestid), näoilme, hääle valitsemine ja distantsioonid. Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse
Kui oleme inimeste hulgas, kes pole meile väga tuttavad, muutub meie kehatsoon suuremaks. Võõraid ei lubata seista nii lähedal kui sõpradel ja muutume kohe valvsaks, kui keegi võõras tungib meie isiklikku ruumi. Avalik areen ligikaudu 3.6m'st edasi. See kehatsoon on kasutusel, kui pöördume inimrühma poole, näiteks kõnet pidades või õpetades. Et kõik meid näeksid ja kuuleksid, seisame kuulajatest 3.6m kaugusel. Inimesed tervitavad kohtudes üksteist reeglina. Tervitatakse peanoogutusega, silmapilgutusega, käeviipeda, kallistusega jne. 4. Peatükk ,,Ma tean, mida ma tahan" 4. peatükk räägib kehahoiakutest ja kehakeelest, mis väljendab võimu, eneseusku ja enese maksmapanemist. Enesekindlus on positiivse suhtumise säilitamine ning enesekindel inimene on oma tegudes julge. Enesekindla inimese kehakeel on avatud ja kammitsemata, see ei vaja bärjääri. Mida
KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid 3 SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist
optimistlikult suhtuda. Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike. 6 Bulgaarias on levinud väljend ,,bulgaaria värk", millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav. Bulgaaria veidrused. Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel. VAATAMISVÄÄRSUSED Balkani süda Sofia Bulgaaria pealinn Sofia (1,3 mln elanikku) on mitte üksnes Bulgaaria suurim linn, vaid ka üks suurimaid linnu tervel Balkani poolsaarel. Sofia asub peaaegu
· Avalik distants ( näiteks suhtlemises esineja-auditoorium). Avalikku distantsi hoitakse tihti ka suhtlemisel eriti väljapaistavate isikutega ( riigijuhid jt.). Kehakeel- Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on
uue rolli- tädi, onu, vanaema, vanaisa... · Lapse kasvatamine on vastutusrikas: nii bioloogilises perekonnas kui ka lapsendaja perekonnas. · Lapsendamine on SUURIM HEATEGU! (http://www.omapere.ee/index.php) Mida tunneb laps, minnes uude keskkonda (kasuperre) Uude keskkonda sattudes me tavaliselt kompame ümbrust ja inimesi. Kõik on uus ja väga kergesti võib tekkida võõristus ja kartus. Muidu väga elav laps võib istuda kramplikult paigal ja vastata küsimustele ainult peanoogutusega. Kuigi varem saadi kasuvanematega hea kontakt, on nüüd uues keskkonnas raske toime tulla. Anname lapsele aega harjumiseks. Kõigepealt oleks sobiv lapsele tutvustada elamist, näidata, kus on tema tuba või nurk, kus laps magama hakkab. Ka oleks hea veidi tutvustada pere igapäevast elukorraldust, selle reegleid. Mitte küll kõike, sest alguses ei jää nagunii kõik meelde. Tore, kui peres on neljajalgseid sõpru, nende abil on nii mõnigi laps võõristusest üle saanud
lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna enamasti on tervitamine esimene ja viimane otsene füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalset zest üsna palju informatsiooni ning mõjub otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste seas sügavama kummarduse. Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti, soliidses eas härra võib tervitada mööduvaid tuttavaid ka istudes. Seltskondlikel koosviibimistel tõuseb noormees iga saabunud naise puhul püsti, kummardub vastutevituseks ja istub alles siis, kui daam on oma kohale istunud. Samamoodi tuleb käituda ka eaka mehe sisenemisel.
küsimusi pereasjade, rahalise seisu, intiimsuhete või tervise kohta ega vasta sellistele küsimustele ka ise. TERVITAMINE JA ESITLEMINE Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile. Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid. Peakatet hoitakse põhi enda poole. Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku või muud vormimütsi ning peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna barett, spordimüts, läkiläki va matustel. Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitusele tuleb alati vastata.
lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast
teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast
3. Foolium lõigatakse ära pudelisuu randi alt. Nii ei satu valamisel vein kokku fooliumiga. 4. Pudel avatakse laua ääres või abilaual. Klient peab avamist nägema. 5. Kelner nuusutab korgil veinist osa. Nii ta veendub, et vein ei ole riknenud. 6. Veinikork asetatakse võõrustaja ette taldrikule. 7. Kelner pühib uuesti pudelisuu salvrätiga. 8. Veini valatakse võõrustajale maitsmiseks. 9. Kui võõrustaja annab peanoogutusega märku, valatakse vein teistele klaasidesse. Enne valatakse naistele, siis meestele ja lõpuks veini maitsnud võõrustajale. 5. Kelner valab veini kliendist paremalt poolt. Silt peab olema kliendile nähtav. 6. Veini valatakse klaasidesse mitte rohkem kui 2/3 klaasi ulatuses. 7. Peale valamist keeratakse kergelt pudelit. Ühtki tilka ei tohi laudlinale langeda. 8. Pudelisuu kuivatatakse kelneri käterätikusse.
daami auga: sel juhul teete paremini, kui jätate asja enda teada.» «Olge mureta,» vastas dArtagnan, «ühegi isiku au pole riivatud sellega, mis mul on teile öelda.» 102 Ta jutustas sõpradele sõna-sõnalt, mis oli juhtunud tema ning peremehe vahel, ja et mees, kes oli röövmud väärika^ majaomaniku naise, oli sama, kellega temal oli kokkupõrge «Vabamöldri» kõrtsis. «Teie äri pole halb,» ütles Athos, olles asjatundjana veini maitsnud ja peanoogutusega märku andnud, et vein on hea. «Selle mehe käest võib viiskuuskümmend pistooli välja .pigistada. Nüüd tuleb ainult otsustada, kas viie-kuuekümne pistooli pärast on mõtet nelja peaga riskeerida.» «Aga ärge unustage,» hüüdis dArtagnan, «et selles loos on tegemist naisega, röövitud naisega, keda kahtlemata ähvardatakse, keda võib-ollä piinatakse, ja kõike ainult sellepärast, et ta on truu oma käskijannale.» «Ettevaatust, dArtagnan, ettevaatust!» ütles Aramis
See oli Gabriel! Ta astus õue peale ja vaatas uurides maja akende poole üles. Agnes märkas nüüd alles, et Gabriel kerjaja kuube kandis; tal oli kepp käes ja kott kaelas. «Kas niisugusele kerjajale ka keegi almust peaks andma?» mõtles Agnes kaheldes. Ta lükkas eesriidg kõrvale ja kummardus pisut aknast välja. Nende pilgud juhtusid kokku. Nad noogutasid teineteisele pead. Rohkem ei olnud esiotsa kummalegi vaja, selle ühef pilgu ja peanoogutusega olid nad üksteisele kõik selgeks teinud, pika jutu ara vestnud. Gabriel kargas kärmemalt ja kergemalt kui õige kerjaja kõhus trepiastmetest üles ja koputas kõrgesti võlvitud majaukse pihta. Natukese aja pärast hüüdis ümmardaja hääl ukse tagant: «Kes seal on?» «Vaene sant, palun jumala pärast tükikese leiba,» oli vastus. Agnes kuulis, kuidas uks lahti keerati. «Oh sina laiskvorst!» hurjutas tüdruk. «Suur terve, tugev mees -- kas sul häbi ei ole kerjata?»
vaid palve. See näitab erakorralise meditsiini tehniku ausat huvi, annab patsiendile võimaluse vestlust juhtida ja annab talle ka tunde, et tal on kontroll olukorra üle. Kuulamise kunst Suhtlemine tähendab ka kuulamist ja see on niisama oluline nagu õige küsimine. Kuulama saab õppida ja sellest võib olla kasu nii patsiendi hirmude leevendamisel kui tema ravimiseks vajaliku teabe väljaselgitamisel. Aktiivne kuulamine on ka silmaga näha. Kiirabitöötaja peaks jutustajale aeg-ajalt peanoogutusega või lühikeste fraasidega „Rääkige edasi“ või „Saan aru“ tagasisidet andma. Vältige seejuures igapäevaseid kinnitavaid sõnakõlkse, nagu okei, hästi või kena. Vigastuse või haiguse kontekstis võidakse neid valesti mõista. Suhtlemine kuulmispuudega ja kurtide inimestega Kuulmispuue ei ole väliselt näha. Hädaolukorras võib tundmatu patsiendi kuulmispuue viia tema seisundi eluohtlikkuse valesti hindamiseni. Glasgow koomaskaala (Glasgow Coma Scales) võtab
annaabi.ee 
