piima,liha,nahka,villa ja peamiselt on ta trantspordiks. Küs:Nimeta 5 riiki mis on enam vähem kõrbes. Vastus:Mehhiko,liibüa,Sedaan,Egiptus,Saudi Araabia. Küs:Iseloomusta inimtegevust oaasides. Vastus:Kasvatatakse datleid,arbuuse,aprikoose,virsikuid,meloneid,puuvilla, ka visa ja otra.Karjakasvatuses peamiselt kitsi,lambaid,kaamelid,eesleid,veiseid. Küs:Mida said teada kõrbestumisest. Vastus:Kõrbestumine on kõrbealade laienemine,nende pealtung naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele.Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel.´ Küs:Seleta mõisted Vastus:Nomaad-Rändrahvas. Jurta-Kuplikujuline telkelamu,mida on kerge paigaldada. Mosee- Mosee on islamiusu pühakoda. Samuum-kõrbetorm Saharas Löss-Peeneteraline kollakashall,tolmjas sete. Takõrr-Kõrbes asuv savika ja sooldunud pinnasega tasane ala. Rähakõrb-ehk kivikõrb Hamaada-kivikõrb saharas Erg-Liivakõrb saharas
Avatakse teine rinne 9. märts Punaarmee pommitab merelahingus lüüa USA, Suurbritannia ja Tallinnat Kanada vägede poolt juunis alustab NSVL Karjala Saksamaa vastu kannasel suurrünnakut 19. aug Pariisi ülestõus 22. juuni NSVL pealtung sakslaste Sakslased okupeerivad tsentri vastu Ungari juuli lõpp ja august Punaarmeed 16 detsember hoitakse Sinimägedes kinni üks Bastogne'i lahing ägedaim lahing Eestimaa pinnal (Saksa poolel ~30 000 eestlast) 1. aug Varssavi ülestõus 1945 7. märts USA väed 17. jaan NSVL vallutab Varssavi 9
Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse. Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu; Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris. Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh. Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad. Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis. Indlugents- patu puhastuskiri. 732- Poitiers’i lahing, islamiusk pealtung EU peatati. 843- Verduni kokkulepe, Frangi riik kolmeks (Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa, Ida-Frangi riik-Saksamaa, Lõuna. Frangi riik- lagunes.)
purustasid Võeti kasutusele tankid Saksale Rumeenia nafta Jüüti merelahing Venemaa on sõjaliselt väljakurnatud 1917 Nivelle'i tapatalgud Suvel korraldati vene Caporello all alanud vägede suur pealetund teisel pealtung Inglaste rünnak Cambrai all(esimene rindel, mis ebaõnnestus, (Saksamaa+AU) suurem tankilahing) sõdurite massiline deserteerumine. Antanti poolel alustas sõda USA Saksa väed asusid pealetungile, vallutasid Riia, Põhjaläti ja Eesti saared
30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne. Rahvas sai kindlust ja hoogu ning mehed allusid mobilistasioonikäsule. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Narvat kaitsvaid üksusi ähvardas sissepiiramisoht. Pealtung suudeti tagasi tõrjuda ning järgnevalt läks initsiatiiv saksa väejuhatusele, kes asus likvideerima Vene sillapäid narva jäi läänekaldal. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpunim ent kumbki pool ei suutnud otsustavat edu saavutada. Saabus 3 kuuks vaikus. Narva lahnigute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märtsil hävitas see täielikult Narva ning 8 märtsil sai tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa. Vastu 9
Tuneesiasse. LAHINGUD KURSKI KAAREL jõudude vahekord idarindel oli muutunud Punaarmee kasuks. 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja, läks Punaarmee peletungile ning tõrjus sakslased tagasi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. Saksamaa ja NSVL vaheline sõda 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealtung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured saksa üksused ümber piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12
Inglasteni kandunud gaasi ohvriks langer ligi 15 000 sõdurit. Samal aastal kasutasid ka inglased gaasi. 1916. tahtsid sakslased vaenlased kiiresti hävitada, vältimaks sõja venimist. Rünnakuks valiti Verduni kindlus. Verduni lahing algas 1916. veebruaris ja kestis 10 kuud. Mõlemal tandril hukkus üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni ja ka oma pealinna kaitsta. Umbes samal ajal toimus ka Prantsuse-Inglise vägede pealtung, mis kestis juulist novembrini ning oli tuntud kui Somme'i lahing. Seal kasutati esmakordselt lennukeid ja tanke. Saksa rinnet ei suudetud murda. 1917. aasta tankirünnak lõppes inglastele Cambrais linna lähistel edutult. Idarinne (1914-1917) 1914. oli Vene juhatuse eesmärk vallutada Ida-Preisimaa. Austria väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel ei kujunenud välja positsiooniksõda. 1915. otsustas Saksa väejuhatus anda pealöögi, et Venemaa lõplikult purustada
ägedates lahingutes Prantslased koos inglaste abiga Marne´i lahingus nende vastu võitles. Samal ajal käisid sõjad ka idarindel. 17.august.1914 alustasid Venelased tungi Ida-Preisimaale, kus saklsaste nõrgad jõud tagasi löödi. Saksa väele määrati aga uus juht Hindebunburg ning kindral Luddendorrfi abiga suudeti Vene armee Tannenbergi lahingus purustada, Ida-Preisimaal tagasi lüüa. Venelased saavutasid edu Austria- Ungaris ning Austria-Ungaril ebaõnnestus pealtung Serbias. Saksamaa läks liitlasele aga appi ning alustati koos pealetungi Varssavisse. Alguses liikusid kiiresti edasi, aga siis lõid vene väed nad tagasi. Olukord idarindel stabiliseerus. Antandi riigid vallutasid aga Saksamaa kolooniaid ning tugipunkte. 1915 aastal algas ohvriterohke positsioonisõda.Kaitsevahendid ja relvad olid ründerelvadest tõhusamad.Sõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, mida jõuti varustada, laskemoona ja toiduaineid täiustada
USA läänerannikule; Kagu-Aasia (Jaapan väitis, et seal toimub kolonialistidest vabastamine). Tegelikkuses oli Kagu-Aasiast kaugem eesmärk India, aga selleni ei jõutud. Kolmas suurem piirkond, kus sõditi oli Okeaania, sealt üritati jõuda Austraaliani. Sõjategevus toimus ka maailmamerel. Teises maailmasõjas on kolm suurt perioodi: 1) September 1939 november 1942 Saksamaa ja tema liitlaste pealtung. Küllaltki kiire edasiliikumine. 2) November 1942 juuli 1943 murranguline periood sõjas initsiatiiv läheb Hitleri- vastase koalitsiooni kätte. Stalingradi lahing ja El-alameini lahing nende lahingute käigus pandi pealtung seisma. 3) Juuli 1943 september 1945 Hitleri-vastase koalitsiooni pealetung, lüüasaamine, kapituleerumine Teine maailmasõda algas 1.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Saksa väed ei liikunud
1918 aasta 28.novembrit, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. 29.novembri hommikuks oli Narav punaste käes ja ajaloolise raekoja trepilt kuulutati välja Eesti töörahva kommuun,mis pidi olema vastukaaluks kodanlikule Eesti vabariigile ja mille valitsuse esimeheks sai Jaan Anvelt; kehtestati enamlikud reformid;vaimulike tagakiusamine;punane terror eestis; Pööre sõja käigus; pidev punaväe pealtung:Inglise eskaadri saabumine Tallinnasse, kuid olukord pealinnas jäi ärevaks ja enamlased valmistusid mässuks 17. detsemberil oli koolipoiste patrull sunnitud raekoja platsil rhavahulga pihta tule avama.1919 aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma. Toimunud pööre osutus püsivaks, ja sellel oli mitmeid põhjusi. Soome abiväed saabusid;hiljem taanist ja rootsist;vabatahtlikud väeosad tekkisid: Julius Kuperjanovi partisanide pataljon,Skautpataljon jne
Sellega olid ka sakslaste jõud ammendatud. Novembris läksid Briti väed El-Alameini alla pealetungile, Saksa-Itaalia väed sunniti taganema Tuneesiasse. Ühendriikide väed maabusid Marokos ja Alzeerias- Saksa väed võeti piiramisrõngasse ja sunniti alistuma. Põhja-Aafrika sõda oli lõppenud. Kurski kaar Suveks 1943 oli Saksa sõjamasin küll kurnatud,aga Hitler arvas,et tal õnnestub ka sel suvel uuesti initsiatiiv haarata. 5 juulil Kurski saarel pealtung. Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda.Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealetungile. Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada. Vene ülekaal sai järjest selgemaks. Suurim tankisõda Itaalia väljalangemine sõjast Itaalias Kurski lahinguga samaaegseld korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse. Itaallased said lüüa, tagandasid ise Mussolini. Uus valitsus palus vaherahu. Sept 1943 sõlmis Itaalia USA-ga ja Inglismaaga vaherahu
nimetas sõja Suureks Isamaasõjaks. Pöördelised sündmused 1) 7. Detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Vaikses ookeanis USA Pearl Harbori mereväebaase. See tõi kaasa USA isolatsionismist loobumise ja sõtta astumise. Jaapani peaeesmärk oli saada Aasia ülemvalitsejaks = hegemooniks. USA sõtta astumine rikkus selle plaani. 1942. korraldas USA vasturünnaku Jaapani laevastikule Midway saarestikus. Jaapani I sõjaline kaotus alates 16. sajandist. 2) 1942. Saksamaa pealtung idarindel. Hitler plaanis vallutada Volga ääres Stalingradi ja tundis edasi ka Kaukaasiasse (edu haripunkt). Punaarmee taandus, kuid 1942-1943 aastavahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 sai Saksamaa Stalingradi lahingus hävitava tagasilöögi. Ligikaudu 300 000 sakslast sai surma/langes vangi. 3) Sügisel 1942 läksid britid Aafrikas El-Alamaein'i all pealetungile. Liitusid ka USA väeüksused
- Raha väärtus langes - Monopolide kasumid kasvasid, ettevõtted töötasid sõja kasuks - Riigi osa majanduses muutus väga suureks, mis hakkas muutma riiki ennast juba monopoliks tema tarbimise tõttu - Puudus ja nälg tekitas rahulolematust rahvahulkades - Algasid uued streigid ja demonstratsioonid - Vene Ajutine valitsus otsustas alustada pealetungi 1917. aasta suvel - 1. juulil algas Edelarinde pealtung, kuid jätkamiseks jäi puudu võitlusvõimelistest vägedest - Vene mehed ei tahtnud enam oma paigalt liikuda ega sõdida ja seda olukorda kasutas ära Saksamaa, kes andis vastulöögi. Venelaste pealtung oli nurjunud - Septembris vallutasid sakslased Riia, oktoobris Muhumaa, Hiiumaa, Saaremaa - Brest-Litovskis sõlmitud rahuga väljus Venemaa sõjast - Austria-Ungari oli valmis looma separaatrahu Itaaliaga, aga Saksa väed läksid appi ja nii algas
Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid. 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased asusid kohe organiseerima vastulööki. Koondati mehi kõigist küladest ja kihelkondadest, appi kutsuti läänemaalasi. Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud. Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda, aga osa jäeti pantvangideks. Saarlased lõhkusid linnuse maha. Eestlaste üldine pealtung. Võidust julgustatuna seadsid saarlased eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. Kõigepealt vabastati Varbola linnus, kus tapeti mõned taanlased ja nende preestrid. Pühapäeval, 29. jaanuaril aastal 1223, tungisid sakalased jumalateenistuse ajal Viljandi linnuses sakslastele kallale. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Taru, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Peagi olid Otepää ja Tartu vabad. Vaenlase vastu astuti välja üle Eesti
6. märts õhurünnak Narvale,linn hävitati 7. märts õhurünnak Tapale, linn hävitati 9. märts õhurünnak Tallinnale, suured purustused 25. märts õhurünnak Tartule, suured purustused märts-aprill jätkuvad võitlused Narva pärast 26 juulil vallutasid venelased Narva, peatuma sunniti nad Sinimägedes (läbi aegade raskeimad lahingud Eesti aladel) 25. augustil langes punaste kätte Tartu septembri keskel algas pealtung Suur- ja Väike-Emajõel 22. september punaarmee tankid sisenevad Tallinnasse 24. novembril vallutasid venkud ka Sõrve poolsaare kindlustused konflikti tulemused: Eesti läks järgmiseks 50ks aastaks punarusside kätte Narva hävines täielikult, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus, hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast tööstusest hävitatud 45%, põlevkivitööstus kõige enam sadamad purustatud, raudtee 40% ulatuses kasutuskõlbmatu või olematu
Sakslaste ümberasumise käigus lahkus Eestist aastail 1939-1941 kokku 21500 inimest. Baltisakslaste hulgas oli palju majanduslikult jõukamat ja haritumat rahvast, nende lahkumine oli riigile löögiks. Balti riigid pidid nüüd katsuma Moskvaga hästi läbi saada. OKUPATSIOON JA „JUUNIPÖÖRE“ 1940. aasta kevadel saavutas Saksa armee ootamatult suurt edu. Aprillis hõivati neutraalne Taani ja tungiti Norrasse, mais algas otsustav pealtung Läänerindel, mais algas otsustav pealetung Läänerindel. Vallutati neutraalsed Holland, Belgia ja Luksemburg, suruti vastu merd ja purustati Prantsuse-Inglise vägede tuumik. Juuni keskel langes Pariis ja peagi Prantsusmaa kapituleerus. Suurriikidest jätkas võitlust ainult Suurbritannia. Tekkinud situatsioonis pidas Nõukogude Liit sobivaks Eesti, Läti, Leedu iseseisvuse vaikse likvideerimise. Nõukogude propaganda hakkas Balti riike süüdistama baasilepingute
Lõuna eesti andis truudusvande poolale jne *1561 pikem paus Liivimaal, sest Venemaa pidi vägesid korrastama, kuid Läänemerel sõdisid Taani ja Rootsi. *1569 Põltsamaa kuningriik Magnuse valduses. Venemaal juba vallutatud alad, lõi pisikese vasallriigi. Magnus abiellus Ivan IV sugulasega ning määras ta kuningaks. Oli liitlasena kasulik. Magnus aga ei olnud hea valitseja ning tekkisid tülid. *1571-72 Venelaste suurem pealtung, koondati vägesid, et vallutada Liivimaa. *1570ndatel venelased edukad, *1572 piirati Tallinnat. *1577 peaaegu kogu mandri eesti vene võimu all. Tln'a piiramine aga ebaõnnestus, sest: 1.rootsi oli abiks 2.linnaelanikel motivatsioon 3.venelaste laagris epideemiad, haigused, 4.Venelastel puudus tugev laevastik, ei suudetud merelt rünnata ning seega sai Rootsi vabalt mööda merd eestlastele süüa jms abiväge tuua, seetõttu ei tekkinud ka linlastel nälga ja ei antud alla.
Stalingradi lahing ja Kurski kaar 1943 ❧ Ebaõnnestumise järel Moskva all suunas Saksamaa pealöögi lõunasse. ❧ Mais 1942 Punaarmee edutu pealetung Harkovi all ❧ Juuli 1942 Saksa väed jõudsid Volga jõe ja Kaukasuseni – Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt ❧ 19. november 1942 – 2. veebruar 1943 Stalingradi lahing – Saksa armee sai hoobi, millest ei suutnudki toibuda ❧ 5. juuli 1943 algas Saksa armee pealtung nn Kurski kaarel, mis peagi asendus Punaarmee vastupealetungiga Murrang Vaiksel ookeanil, sakslaste lüüasaamine Aafrikas ja Itaalia väljalangemine sõjast ❧ 4.-7. juuni 1942 Midway merelahing: USA võitis Jaapanit ja algas vallutatud alade tagasivõtmine ❧ November 1942 – mai 1943 El-Alameini lahing Aafrikas: Saksa-Itaalia väed piirati Briti-USA vägede poolt sisse ja sunniti alistuma ❧ 3. september 1943 algas liitlaste Sitsiilia
Tartu andis truudusevande Poolale ja Tallinn Rootsile, sõjaliselt. Sõjategevus 1261 Läänemerele, kus asusid sõdima Taani ja Rootsi. Iga riik sõdis enda eesmärkide nimel seega ei saa neid phm liitlasteks nimetada. Põltsamaa kuningriik- Venemaa vallutatud ala, mida asus valitsema Magnus, lodi 1569.Magnus aga ei täitnud oma ül korralikult ja Ivan IV sai vihaseks, lubas tal pea maha võtta.Magnud lasi jalga ja asus hoopis Poola liitlaseks. 1571 Venemaa suurem pealtung. 70.ndatel oli Venemaa väga edukas. 1577 piirasid venelased Tlna, mis kukkus aga läbi. Venemaale tõi ebaõnnestumise see, et puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus. Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel.Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju
27.jaanuaril vabastati Auschwitzi koonduslaaager JALTA KONVERENTS 4.-11.veebruar Osalejad: J.Stalin, W.Churchill, F.D.Roosevelt Otsused: 1) Lääneriigid tunnustasid NSVLiidu hegemooniat Ida-Euroopa üle 2) Saksamaa jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Roosevelt ja Stalin leppisid kokku, et 3 kuud peale sõja lõppu Euroopas alustab NSVLiit sõda Jaapani vastu 4) Kutsuda kokku ÜRO asutamis- konverents 1945.a. Märtsis algas Punaarmee lõplik pealtung Saksamaale ● Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa, Viin ● 25.aprillil sulgus piiramisrõngas Berliini ümber ● Lääneliitlased ületasid Reini jõe, jõudsid Elbeni, edasi pealetung lõuna suunal ● 30.aprillil A. Hitleri enesetapp 1945.a. 2.mail alistus Berliin, lõppes sakslaste vastupanu Põhjas-Itaalias 7.mail kirjutasid lääneliitlaste ja Saksamaa esindajad Reimsis alla Saksamaa vägede tingimusteta kapitulatsiooni aktile Vaherahu hakkas kehtima 8
Suutis luua orduvastase koalitsiooni: Leedu suurvürst Vitaalivennad e mereröövlid Läänemerel Pommeri-Stettini hertsog Sksa kun Wenzel Mecklenburgi hertsog PEASIHT: Ordu ülemvõimu murdmine Liivimaal v selle likvideerimine. Koalitsioon sisemiselt nõrk ja Ordu suutis Damerowist eemaldada Meckelnburgi, vitaalivennad, liidu Damerowi ja Leedu suurvürsti vahel. Juuli lõpus 1396 algas Liivim om Wennemar von Brüggeni ja ta sõjaväe pealtung Tartule- maa rüüstati, lossid vallutati, Damerowi kätte jäi Trtu linnus. Sõjakäik lõppes novembris. 24.juuni-15.juuli 1397 Danzigi kongress · Tunnustati paavst Bonifatiuse bullasid vastaste poolt, millega ka Liivim seisused legaliseerisid Riia inkorporeerimise (st nõustusid, et Riia pp seotud tihedalt Sks orduga, sest pp ja toomhärrad pidi olema Sks ordu liikmed). Ordu arvas, et pärast
+ 1561.aasta Põhja-Eesti (Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa) alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le + 28.november Liivi ordu alistub Poolale + 1570 1578 Liivimaa kuningriik Riigi keskuseks Põltsamaa, meie ainsaks kuningaks Magnus! Kui Ivan IV kuuleb Magnuse reetlikkusest, likvideeritakse Liivimaa kuningriik + Saaremaa kuulub Taanile 1577. 1579. Poola pealtung 1581 Rootis pealetung 1582 Jam Zapolski vaherahu + Ivan IV tunnustab, et Lõuna-Eesti Poolale 1583 Pljussa vaherahu + Põhja-Eesti Rootsile + Saaremaa Taanile + Venemaa, kui sõja põhjustaja jääb kõigesti üle 1563-1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Osapooled Tartu piiskopkond 18.07.1558 venelastele Saare-Lääne piiskopkond sept 1559 Taani kuningale Põhja-Eesti ja Tallinn 4.06 ja 6.06
Poola vägede pealetung ja Vilniuse langemine poolakate kätte. Olukord oli stabiliseerunud ja Eesti pind võõrvägedest uuesti puhastatud. Rahvaväe pealetungid mais 1919: Petrograd; Pihkva; Jakobstadt: Kindral Laidoner nõudis juba varasemal ajal sõjategevuse ülekandmist Vene ja Läti pinnale, et vältida uusi sõjapurustusi Eestis ja asetada lahingutegevuse põhiraskuse naaberrahvaste (venelaste, ingerlaste, lätlaste) õlule. Rahvaväe maikuine pealtung algas Vene Põhjakorpuse löögiga Narva alt Petrogradi suunas. Põhjakorpuse juhtkond oli detsembri algul sõlminud Eesti Ajutise Valitsusega lepingu, milles lubati teha koostööd ühise vaenlase ehk enamluse vastu. Eesmärk oli jõuda välja Luuga jõeni, purustada ülepääsud ning võimaluse korral hõivata Jamburg. 13. mail alanud operatsiooni saatis suur edu. Luuga jõeni jõuti kolmandal päeval ning löögist vapustatud Punaarmee jätkas taganemist
Väga ebakindel ka Tartu olukord. 2. diviisi ülem pöördus abipalvega Laidoneri poole. 15.01 jõudis Tartusse Tlna kaitsepataljon. 16.01 tuli sel vastu võtta PA esimene löök. Esmakordselt lahingusse sattunud haritlased ei olnud just eriti oma ülesannete kõrgusel, taanduti Ülenurmeni, jäeti maha tol hetkel ainuke rindel olnd suurtükk. 16.01 juba vasturünnakule ja esialgsed positsioonid võeti tagasi. 16-17 jaanuari lahingutes kindlustus ka Tartu olukord. Pealtung Tartust algas 3 sihis: üle Ahja Räpina poole, üle Kambja ja Kanepi Võru suunas ja piki raudteed Tartust Valga peale. Esimeses kahes suunas PA eriti vastupanu ei osutanud. Edasiliikumist takistasid eelkõige talvetingimused. Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01
annaabi.ee 
