kinni. Õigemini andis end ise ülesse. Härra Buhl tahtis ta süütust tostada ning helistas politsei jaoskonda, et uurida asja. Tolnai saigi pärast vabaks. Mäng lossis Jens Buhl loeb Christian Buhli päevikut ja seal kirjeldab sellest sündmusest, mis toimus lossis. Kõigepealt räägib sellest, kuidas kõik lossis paruniproual Ochs von Windeggil külas käisid. Paruniproual oli suhe ka Christian Buhliga. See ei meeldinud härra parunile. Kui paruniproua ootas Christianit enda juurde külla, käis seal keegi teine ja tappis paruniproua. Christian leidis Amalie surnult. Paruniproua meeldis ka prints Eugenile. Christian Buhl ei osanud midagi teha, kui leidis paruniproua ja läks ruttu minema. Ta ei julgend sellest ka kellegile rääkida. Kuid ükskord ta seda tegi. Ja kõik oli selles päevikus kirjas. Mäng on läbi Krahv Tolnai oli vanglast välja saanud ja härra Buhl läks tema juurde. Ta läks
Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja
Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas. Vikontess de Bauseant- Eugene tädi, kes aitas tal pürgida kõrgklassi. Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks.
tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid, keda arvati olevat tema armukesed ning vaadati viltu sellele, et sellised naised üldse taolist vanameest võiksid külastada. Üliõpilane Eugene oli väga huvitatud, mis tegelikult toimub ning selgitas välja, et need on Goriot' tütred ning ta on kõik oma vara neile jaganud, et tagada nende heaolu. Eugene, pääsenud kõrgseltskonda, tutvus paruniproua Delphine de Nucingeniga, isa Goriot tütrega, nad armusid ning Eugene'i ja Goriot' vahel tekkis tugev austus ja sõprus. Isa Goriot tervislik seisund halvenes järsult, kui tema mõlemad tütred oma rahalistest probleemidest kurtma tulid ning tal ei olnud võimalik neid täielikult toetada. Eugene oli koguaeg tema kõrval ning kutsus ka oma sõbra Bianconi ülikooli arstiteaduskonnast teda ravima. Isa Goriot ainus soov oli, et tema kallid tütred teda
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
peksa, oimetu – sai andeks patud, 2min 2 meest tappis, Cadizis laeva sõjaline kapten. Sai aru vigadest ja võttis mõõduka hinnaga kajuti laevas + otsis endale kaaslase – Martin. Terviserike reisiväsimusest – võttis tõsise pöörde, preestrid tahtsid matuste pabereid ajada juba, tervenes. • Härra Thunder-ten-tronckhi – parun, loss, Vestfaal(Saksamaa),kuul pähe • Talupoisid – koerapoisid + külavikaar ülema hoovivaimulikud • Paruniproua – 350naela raske, raiuti tükkideks • Candide isa – aus härrasmees, aga ainult 71 põlve aadlik • Cunegonde – 17A, paruniproua tütar, jumekas, lopsakas, väga ilus, minestas -> kõrvakiil, tapeti ära bulgaari sõduri poolt + vägistati, noahoop vasakus küljes, 72 põlve kuulsat suguvõsa, oli Konstantinoopolis, koledaks läinud – ära põlenud, talumaja - koogiküpsetaja
Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane, Eugene'i sõber. Anastasie de Restaud-(krahvinna) isa Goirot'i vanem tütar Delphine de Nucingen-(paruniproua) isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad
Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus
abikaasade ja varaga. Gorioti tütardele see aga korda ei lähe. Rastignaci jaoks on see ennekuulmatu. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja räägib sellest sonides. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Gorioti oma rahade eest. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud ´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Sirle Kabanen 11D1
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Järgmisel aastal astus ta sõjaväeteenistusse, püüdes samaaegselt otsida teid kunstihariduse omandamiseks. 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima. Düsseldorf oli traditsiooniderohke kunstilinn, mille kunstiakadeemiat oli krooninud XIX sajandi esimese poole viimaseil aastakümneil Saksamaa ühe tähtsaima kunstiõppeasutuse kuulsus. Düsseldorfi aitas Paul Raual metseenina jõuda balti-saksa paruniproua Natalie von Uexküll. Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal. Ta oli omandanud tugeva joonistamisoskuse, head maalitehnilised võimed, talle oli saanud harjumuseks range ja nõudlik suhtumine loomingulisse töösse. Kuid koos sellega oli temast juurdunud kitsalt kunsti mõistev, düsseldorflikele ideaalidele kohandunud maitsesuund, elukauge akadeemiline maalimismaneer. Päraste kunstiakadeemia lõpetamist pakkus professor E
, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu, rumal,heasüdamlik. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas – Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. “Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul”maksis 45 frangi kuus toidu ning toa eest. , kokkuhoidlik, vahetas korteri halvema vastu,talvel ei kütnud.ennastohverdav, ei suhtle tütardega, et nende abielu pääasta. Hellitas tütred liiga ära, sellep. Ei õppinud et kõike ei saa elus.naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie’st, imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta
Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda. 3) Missugused olid Goriot’ ja tema tütarde suhted? Too näiteid. 4) Missugused teose probleemid on tänapäevalgi aktuaalsed? Põhjenda.
kriis raha pärast oma mehega, Anastasie jõudis küll lõpuks pärale, kuid liiga hilja, isa polnud enam teadvusel - Isa goriot suri - Teised pansionärid ei teinud eriliselt välja gorioti surmast, naersid ja sõid ükskõikselt edasi - Tütred ega nende mehed ei kavatsenud ka matusekulutusi katta, seda tegid üliõpilased (Eugene ja Bianchon) - Eugene tahtis lasta hauakivile graveerida: Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul - Haua mulda panemisele ilmusid tütarde teenijad, kuid neid endid mitte, olid vaid Christophe ja Rastignac
mahukamaid uurimusi ajaloo kohta leidub arhiivides palju, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Põhjuseks on kindlasti sõja järgsed aastad, mil materjale ei tekkinudki. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. 19. sajandi teine pool ja 20. Sajandi algus. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. Augustil 1840. Seal said käia 2-7 aastased lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862.a avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19.sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühing, hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine.
Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga
Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. augustil 1840. Seal said käia lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862. aastal avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19. sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühingu Väikeste laste hoid, mis oli hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine.
ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu. Suuremad lapsed tegelesid õppimisega, et oleksid valmis alustama õpinguid vaestekoolis. Väiksemad lapsed tegid jõukohast tööd, peamiselt käsitööd. Mängida lubati lastel vähe, kuna mängu peeti tähtsusetuks. 1860
lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Teose miljöö Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Pideval vihjatakse Louide'le (Kui kogu õukond tormas kokku Suure Mademoiselle'i juurde, kellelt Louis XIV kiskus ära ta armukese). Kui ka sel ajastul nagu teoses, oli kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning
endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss Sylvie pansionaadi toatüdruk Härra Poiret pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu, heasüdamlik siseselt aga väliselt külm ja jäine, uhke. Vikontess de Bauséant Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Heasüdamlik, suursugune, heade kommetega. Stendal Pärisnimeks oli Henri Marie Beyle. Pärit Genoble'st. Vanaisa mõjutas Stendali vabariikluse suunas. 15a astus Napoleoni sõjaväkke. Pärast sõjakäike hakkas kirjanikuks
jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugene´ile Delphine´i ja noormees võidabki kohe paruniproua poolehoiu. Isa Goriot´hakkab Eugene´i armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot´tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab sellest uut jõudu. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpinugud jäävad suhteliselt soiku. Kui tal on käes päris suur kitsikuse hetk, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades
annaabi.ee 
