revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi
Tekkis kodanlik eraomand. 19.saj kaotati pärisorjus igalpool, kus see veel alles oli Tööstuses- masintootmine, linnastumine, uus elulaad Vaimuelus tuli valgustus, see andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Rõhutati hariduse levitamist.Usuline ideoloogia jäi uusajal tahaplaanile, ilmalik tuli. Riigivalitsemises alguses oli rohkem absolutistlik monarhia, tasapisi tõusis esile parlamentlik monarhia.Paljudes maades käis võitlus põhiseadusliku riigikorra saavutamiseks, sellega kaasnesid ususõjad. 30-aastane sõda 1618- 1648 Õpik lk 12 . Richelieu Prantsusmaa peaminister Ferdinand II Habsburg saksa-rooma keiser Christian IV .Taani kuningas Tilly Saksa-Rooma keisri väejuht Wallenstein Saksa-Rooma keisri väejuht GustavII Adolf Rootsi kuningas ja tema sõjaväereform : armee kokkupanemisel kasutati
Usuline ideoloogia jäi uusajal ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine. Üha suurema tähenduse omandas teadus. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aegamisi esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega, mille teerajajaks oli Inglismaa. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas aga eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Uusaja lõpuks peetakse üldiselt Esimest maailmasõda.
mistõttu parlament mõistis Charles I-se surma kui türanni ja rahvavaenlase. 6. Kes oli Oliver Cromwell? Oliver Cromwell oli inglise riigimees, sõjaväelane ja lordprotektor. Ta oli puritaan, kes tegutses peamiselt usulistel eesmärkidel. 7. Kes olid puritaanlased? Puritaanlased olid range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liikmed. 8. ,,Kuulus revolutsioon" Kuulus revolutsioon oli Suurbritannias toimunud parlamentlik riigipööre, mille käigus kukutati James II ja võimule tuli William III ning allkirjastati õiguste deklaratsioon (hiljem ,,Õiguste bill"). 9. Õiguste bill (Mis see oli, mis aastal kehtestati?) Kehtestati aastal 1689. Õiguste bill kujutab endast õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Parlamendisaadikutele sätestati sõnavabadus. On jäänud siiani Inglismaa
Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja alguse absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kuigi too võis oma otsustes võtta kuulda soosikute nõu. Absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim, ta võis igaühte kohtuta karistada, tapalavale või vangi saata. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aga aegamisi esile nihkuma parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel minu sajandit. Mõneti paralleelselt heitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Kui nõuti põhiseadust, taotleti tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist
1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja
(keelatud oli laulmine , tantsimine ja muud lõbustused) parlament võttis vastu seadise mille kohaselt Pika Parlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt järgmistesse parlamentidesse 1653. aastal ajad Cromwell musketäride saatel parlamendi laiali sama juhtus ka Riiginõukoguga võim riigis läks Cromwelli kätte sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur mida kaunistati nn väikese parlamendiga Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. 1660. kokkulepe Bredas (madalmaades) Stuartite monarhia taastamine , parlamendi vaba kogunemine Inglise parlament oli taastatud Kuningas Charles I ei pidanud Breda kokkuleppest kinni Elanikkonna kaitsmiseks koostati 1679. aastal Isikuvabaduste Akt Inimesi tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli see esitada ühe ööpäeva jooksul
majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses; koloiseerimine; kaubandus laienes, kultuur laienes etc; ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas veel kaua pärisorjus; 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond(masintootimine, linnastumine); endiselt usuline võitlus; tekkis uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorrals absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone; uusaja lõpp:1) Ims; 2) 19. saj. 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu(Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes
e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust. Kuulus revolutsioon - 1688. aastal toimunud parlamentlik riigipööre. Riigipöörde tulemusena tõugati troonilt viimane Stuarti soost kuningas, katoliiklane James II ning Inglise kuningakroon läks Hollandi päritoluga William III (Oranje Willem) ja James II tütre Mary II kätte. Õiguste petitsioon - Ilma kohtu otsuseta ei tohi kedagi vangistada ja karistada. Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud isikut 17. sajandil ja too kummagi tegevuse kohta kaks näidet. ames 1.
mitmesuguste kihtide rahulolematuse. Lubadused ei olnud täidetud! Nad võitsid hoopsi vastu uue valmissedaduse, selle kohaselt pikaparlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. Tekkis uus konflikt 1653 ilmus cormwell musketäride saatel parlamenti ja ajas saadikud laiali ja ka riigikogu. Pmst kehestati sõjaline diktuur nn kaunistati seda väikese parlamendiga.( uued saadikud valitud puritaanlike koguduste poolt indep vaimulike juhtimisel). Parlamentlik võitlus Sturartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. - 1660.a sõlmti Bredas kokkulepe Stuartide monarhia taastamiseks. Nähti teiste olulite punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemise.Parlament taastati, lahentust nõudsid paljud selle õigusega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud sellest kinni. Tema järglaseks oli ta vend James II, katoliiklane, kardeti temalt usu taastamist inglismaal.Esitati
I kodusõda 16421646: kuningas Charles I ja parlamendi vahel II kodusõda 16481649: kuningas Charles I ja parlamendi vahel III kodusõda 16491651/1652: Charles II toetajate ja parlamendi vahel Sõja lõpp Lõppes pärast 6 aastat Charles I läks vangi ja hiljem hukati Inglismaa valitsemise võtab üle Oliver Cromwell kui lordprotektor Stuartite restauratsioon, troonile saab Charles II Stuart Kuulus revolutsioon parlamentlik riigipööre Suurbritannias tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas Inglise keeles nimetatakse seda ka Veretuks revolutsiooniks rajati konstitutsiooniline monarhia "Õiguste deklaratsioon" Puritanism Puritanism 17. Saj. levinud usuvool Inglismaal Kalvinismi üks vorme e protestantlik usuvool Opositsiooniks piiskoplikule anglikaani kirikule. Põhiseisukoht oli ettemääratus ehk iga inimese saatus on jumala poolt ette määratud.
koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus, tekkis ka uus ideoloogia valgustus, mis tõi uued riigivalitsemise ideaalid, haridus; rahvuslik liikumine; teaduse areng; peamiseks riigikorralduseks oli absolutistlik monarhia, mille kõrvale tekkis parlamentlik monarhia; rahvas nõudis põhiseadust, mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist
edendamiseks.*Üha suurema tähenduse omandas teadus, hakkas kujunema määravaks tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit.* Mõnedes maades kulges võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.-revolutsioonid. Mille poolest erineb keskajast: Usk jäi ideoloogias tagaplaanile, maailmapildi avardumine, teaduse kiire areng. Absolutismi tunnused: *ainuisikuline võim *tugev keskvõim:pürgimine ühtsuse poole *
o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga · Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism
James II oli troonil ja aadlikud olid talle vastu · Pilt William III saabumine Inglismaale · Brill oli ta laev, millega saabus Inglismaale oma trooni saama · Inglismaa kuningas James II põgenes Prantsusmaale · 1689 võeti vastu Õiguste Bill, milles seisis kuningapere ei ole seotud seaduste tegemisega, monarh ei tohtinud makse tõsta, julm karistus keelatud · Kuulus revolutsioon in 1688.a Suurbritannias toimunud parlamentlik riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas, veretu · 1689 a allkirjastati Tolerantuse akt, mille mõte oli tagada riigis usuvabadus · Peamised toetajad parlamendis viigid · Hans Willem Bentinct tulevane Inglismaa kuningas, aadlik, Williami lemmik, said tiitli · Arnold Joost van Keppel Williami usaldusmees, neil oli homosuhe · Troonipärimise Akt 1701, mille kohaselt läheb troon Mary ja William III järeltulija
algas sõda kahe naabermaa vahel kuningal ei jätkunud aga raha palgasõjaväe jaoks. Elanikkonna maksustamine eeldas aga parlamendi nõusolekut. 1640. kutsuti kokku lühike parlament, Charles I taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament keeldus. Kuninga poliitika hukkamõist. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu, kuid kui see uuesti hakkas, ei jäänud Charles I üle muud, kui kuuletuda opositsioonile ja parlament uuesti kokku kutsuda. Parlamentlik opositsioon eesotsast John Pymiga asus rünnakule. ° Tõsteti esile kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes ° Kirikupoliitika ° Parlament sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford. ° Parlamendi rolli riigi elus suurendas õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul parlament muutus kuningast sõltumatuks. ° Suleti Tähekoda (teisitimõtlejate jälitamiseks) Kodusõda 1642-1660
Teistes Euroopa riikides oli selle mudeli rakendamine võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: o Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel o Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee o Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises o Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. John Locke Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). 2. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas.
Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel. Uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Vastandina hakkas esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Võitlus parlamentismi ümber nõudis mitu sajandit. Paljudes maades kujunes võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus lahvatas eriti võimsal esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.'ga. Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism
Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Niisiis, olen ma seisukohal, et õige on viia ellu vale poliitika. 8. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Hädaohud: vähemuste õigused ja isiksuse vabadus on ohus, sest võivad langeda enamuse ohvriks. (enamuse türannia) Enamuse arvamuse ohvriks võivad ka langeda vaimne elu, kriitika, sõnavabadus. Järelikult, hakkab valitsema üksluisus ja konformism. Väljapääs: parlamentlik representatiivne demokraatia. Parlament on vahelüli rahva ja võimu vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi. Mill mõtles välja valimissüsteemi, mis eeldab esindajate õiglast ja võrdset (proportsionaalset) esindamist. 9. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega inimene taipab seda, kui pole rumalust. -- Ent ühist huvi (identseid alusväärtusi) ei ole
Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaal tegelikkusele, kuigi liiguti selles suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgem võim jagunenud keisririigi ja vürstiriikide vahel, samuti tegutses Riigipäev. Inglismaal ei saanud samuti rakendada. King-in-parliament, seal toimus kodusõda parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises, absolutismi sisseseadmises. Tulemus: parlamentlik absolutism. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist vt Leviathan . Riik jäljendab inimest, on tehislik konstrukstsioon. See on loodud loomuliku inimese kaitseks ja hoidmiseks. Eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I
Teistes Euroopa riikides oli selle mudeli rakendamine võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: o Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel o Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee o Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises o Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Hobbes'i arvates oli iga elusolendi näol tegemist masinaga. "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma... Sest et kui
jagunenud: Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Samuel von Pufendorf 1667: Saksamaa on "monstrum" Rakendamine Inglismaal Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee 15 Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist · Leviaatan, Sissejuhatus: Elusolend = masin · "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma... Sest et kui me mõtleme, et elu on vaid jäsemete liikumine, mille alge
Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: keisririigi ja vürstiriigi tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel - Pufendorf: "Saksamaa on monstrum". Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in Parliament" idee. Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises. Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649 - 1660 Inglise Vabariik. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, 1 mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina
28 sessiooni jooksul kokku alati palju rohkem lollusi, kui terve kuningate dünastia mitme aastasaja jooksul, kaasa arvatud kõige rumalamad neist. Ma olin masendatud sellest, et riigis, kus iga lollpea mitte ainult et ei kasuta sõnavabadust, vaid võib ka pääseda Riigi-päeva ja saada "seaduseandjaks", impeeriumi krooni kandja saab keeldude objektiks ja mingisugune parlamentlik jututuba võib "teda avalikustada". Veelgi enam masendusin ma sellest, et seesama Viini press, mis niivõrd lipitseb iga õukondliku eesli ees, kui tegemist on Habsburgide monarhiaga, kirjutab täiesti teisiti Saksa keisrist. Siin teeb ta mureliku näo ja ühineb halvastivarjatud kurjal ilmel samuti arvamustega ja kartustega Wilhelm II kõnede suhtes. Loomulikult on ta kaugel sellest, et sekkuda Saksa impeeriumi siseasjadesse, hoidku Jumal
absolutismi sisseseadmises osad kõigepealt tehti, pandi kokku ja ühendati, vastab ‘fiat’ või ‘saagu inimene’, mida jumal ütles loomise ajal.” Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik Riik kui kunstlik olend Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Riik ei ole: Thomas Hobbes (1588-1679)
· Samuel von Pufendorf (poliitfilosoof) 1667: Saksamaa on irregulaarne "monstrum", kus pole suveräänsust ja tema arvas, et suveräänsed riigid saab luua vürstiriikide baasil. Rakendamine Inglismaal · Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in Parliament" idee · Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises · Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 16491660 Inglise Vabariik · Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Thomas Hobbes (15881679) · Rojalistlike vaadetega, Inglismaa konflikti algul emigreerus Pariisi · 1646 "De cive" (Kodanikust) · 1651 "Leviathan" Konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga, naasmine Inglismaale, elas seal vabariikliku korra tingimustes. Siit kasvab välja küsimus: miks see teos,
annaabi.ee 
