S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel. Kõige radikaalsem lahendus on umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid. Valistus: kuni 15 liiget, seda juhib peaminister
Kas ka meie lähinaabrite valimistel saame vaadelda taolist tulemuste peaaegu kattumist erinevatel aastatel? Soomes viitavad viimaste aastate valimised kolmeparteilise süsteemi kujunemisele. Võidetud kohtade hulk parlamendis kolmel erakonnal pole märkimisväärselt erinev, kuid neljas erakond jääb oma tulemustega selgelt maha teistest. Rootsi parlamendis domineerib aga selgelt üks erakond, kes on võitnud aastate jooksul keskeltläbi 40% parlamendikohtadest. Teise erakonna positsioon on samuti üpris selgesti määratav- see on püsinud 20% juures, vahel natuke kõrgemal või madalamal. Kolmas erakond püsib 15% juures ning sageli läheneb talle neljas erakond. Lätis on nelja erakonna vahed üsna kokku surutud. Kuid erinevalt teistest vaadeldud riikidest on Läti liiderpartei positsioon kõige kõikuvam olnud, kuid alati on kõik erakonnad mahtunud 15% protsendi hulka. Kahes riigis-Soomes ja Rootsis on
Vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus. Teisisõnu, kui erakond A kogub 20% häältest, siis saab Proportsionaalne ta ka umbes 20% kohtadest parlamendis, kui erakond B kogub 30% häältest, siis kindlustab ta endale umbes 30% parlamendikohtadest jne. 3. Kui saaksid, siis mida muudaksid Riigikogu valimise süsteemis? Miks? Mina muudaksin Riigikogu valimiste süsteemi majoritaarseks ühe valimisringkonnaga süsteemiks. Lootuses, et see ühtsustaks meie lõhestunud ühiskonda. Lisaks oleks tugev ja stabiilne valitsus vähem vaidlemist ja kiiremad ning kindlamad otsused, mis on väikeriigile sobivam. 4. Vali üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide
otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium
tihtipeale hajub. Proportsionaalne valimissüsteem soosib erakondasid, mitte aga üksikkandidaate. Samuti toimub n-ö topelthääletamine, sest üks hääl läheb kandidaadile ja teine sellele erakonnale, kus ta kandideerib. Esmatähtis on just erakond, kus kandideeritakse, teisejärguline on kandidaat ise ning hääli jagatakse kolmes astmes: isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsiooni-mandaat. Hübriidse valimissüsteemi põhimõte on see, et pool parlamendikohtadest valitakse proport- sionaalse valimissüsteemi alusel ja teine pool majoritaarse valimissüsteemisüsteemi alusel. Seega on valijal 2 häält, millest üks läheb antud ringkonna kandidaadile ja teine suletud nimekirja erakonnale.
Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu otsustab oeaministri kandidaadile volituste andmise Peaministri kandidaat komplekteerib valitsuse President nimetab valitsuse ametisse Valitsus annab riigikogu ees ametivande Üheparteiline valitsus – saab luua erakond, millele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest; esineb üsna harva Mitmeparteilised ehk koalitsioonivalitsused – lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad rulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel koku leppida ehk luua koalitsiooni. Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemini vastuolud ja see võib olla ebastabiilsem. Eesti koalitsioonivalitsus: Eesti Keskerakond – 27 kohta
Valitsuskriis olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis Valitsus täidesaatva võimu organ; Eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused 2 Üheparteiline valitsus selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus seal on need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige Ministeerium valitsemisasutus teatud valdkonnas Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik
majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhtlus) Valitsus vahetub: · pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb · pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile KOGU valitsuse tagandamine Üheparteiline valitsus kõigi ministrite kuulumine ühte erakonda, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida e. luua koalitsiooni Valitsuskriis avaldub erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel Valitsust juhib peaminister, valitsuse liikmeteks on ministrid. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-,
Kui kandidaat on oma plaane tutvustanud, hääletavad saadikud kandidaadi poolt või vastu. Kui poolt, siis asub kandidaat valitsust komplekteerima. Uus valitsus annab Riigikogu ees ametivande ning president nimetab valitsuse ametisse. Kui Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi vastu, tuleb presidendil leida uus kandidaat. Üheparteiline valitsus valitsus, kuhu kuuluvad vaid ühe partei liikmed. See saab võimalik olla vaid erakonnal, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. + See valitsus püsib kauem. - Arvestatakse vaid ühte moodi ühiskondlikke huve. 18. Mis on koalitsioonivalitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Koalitsioonivalitsus on valitsus, mis on mitmeparteriline. Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida. + arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve - vähepüsivam. 19. Mis on valitsuskriisid? Miks need puhkevad? Kuidas neid lahendatakse?
ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. Eestis vahetub valitsus: 1) pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb 2) pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist. Üheparteiline valitsus saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. Koalitsioonivalitsus sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokkuleppele jõuda. Valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse ees või valitsuse ja parlamendi vahel. Peaminister juhib valitsuse tööd; Ülesanne: 1) esindada valitsust 2) juhtida valitsuse tegevust Ministeerium luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis olevad ministeeriumid: välis, kaitse, sise,
1929. aasta majanduskriis tabas Euroopa riikidest kõige valusamalt just Saksamaad. (USA laenud lakkasid, kuid võlgu ja reparatsioone tuli tasuda). Tööstustoodangu hulk langes sajandivahetuse tasemele, töötuid oli 8 miljonit. Rahvas süüdistas raskes olukorras valitsust, NSDAP populaarsus hakkas jälle suurenema. Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest. See oli nende edu absoluutne tipp. Sama aasta novembris erakorralistel parlamendivalimistel said nad juba veidi vähem hääli. NB! 30. jaanuaril 1933 nimetas Saksamaa president Paul von Hindenburg Hitleri kantsleriks. Parlamendis ehk Riigipäevas ei saanud natsid siiski kunagi absoluutset enamust. Märtsis 1933 olid jälle uued valimised, siis hääletas NSDAP poolt 43,9 % valijaist. Seega parlamentaarse korra ajal ei hääletanud sakslased diktatuuri poolt! NB
- kui RK hääletab peaministrikandidaadi poolt, moodustatakse valitsus (kui ei, valitakse uus) *valitsuskriis- erimeelsused valitsues või valitsuse ja parlamendi vahel - äärmuslik lahendus: parlamendi umbusaldushääletus valitsusele - üksikute ministrite väljavahetamine: ministri enda soovil, peaministri otsusel, parlamendi umbusaldusavaldusega *parteide arv valitsuses: - üheparteiline: kõik ministrid on ühest parteist, parlamendikohtadest peab olema vähemalt poolt (nt UK) -mitmeparteiline ehk koalitsioonival: valitsuses on parlamendi parteid, kes suudavad omavahel kokku leppida (nt Eesti) (arvestab erinevaid huve, kuid tülid tekivad kergemini) *valitsuse koosseis: -10-20 inimest (Eestis max 15) -peaminister juhib ja esindab valitsust -minister (E-s 13) juhib ministeeriumi tööd (E-s 11) -nn portfellita minister: ministeeriumita minister, kes korraldab poliitikat hetkel tähtsas valdkonnas
millise peamine poliitiline väljund leiboristid kasvatasid 1920. ja 1930. aastatel jätkuvalt oma mõjuvõimu ning sai just siis üheks kahest suurest erakonnast. Ühtlasi tõrjusid leiboristid briti erakondade seas liidrirolli eest võitlejate seast välja liberaalid, kes alles sajandi esimesel kümnendil duelleerisid edukalt konservatiividega. Konservatiivid, leiboristid ja liberaalid olidki kahe maailmasõja vahel Suurbritannia kolm juhtivat erakonda, kes jagasid omavahel ära suurema osa parlamendikohtadest. Majoritaarse valimissüsteemi tõttu oli väljastpoolt tulijatel väga raske siseneda vanade tegijate mängumaale. 1931. aastal alguse saanud tava, et konservatiivid ja leiboristid moodustavad ühiseid koalitsioonivalitsusi, rahuldas nähtavasti Suurbritannia üldsuse huve. See pärssis tublisti ka fasistlike liikumiste tegutsemist, kes olid sunnitud viljelema parlamendivälist poliitikat. Ühtlasi tingis see neid valima tunduvalt radikaalsemaid
Peaministri kandidaat esitab Riigikogu ees oma plaane ja Riigikogu liikmed hääletavad vastavalt poolt või vastu Peaministri kandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vähemusvalitsus – valitsust mida ei toeta enamik parlamendi liikmed Enamusvalitsus – valitsuses olevatele erakonnale kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Kohalik omavalitsus: struktuur ja ülesanded Struktuur- Ülesanded- peab korraldama sotsiaalabi ja -teenuseid (vanurite hoolekannet, noorsootööd), korraldama enda omanduses olevate institutsioonide, kinnistute, kohalike asutuste ülalpidamist (gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude)
Rahva huvide esindamine ja seadusloome Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus töötada hääletamiseks välja ühtne positsioon. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Parlamendi üks oluline, seadusloomega tihedalt seotud funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Nende esmane kohustus on
Et valimisseaduse järgi andis see parlamendis vaid 10% kohtadest, tundusid neile antud hääled hiljem raiskuläinutena. Seepärast hääletas järgmistel valimistel liberaalide poolt vaid 7% valijaist ning liberaalid ei saanud parlamendis enam ühtki kohta. Nende partei muutus järgmiseks poolsajandiks tähtsusetuks väikeparteiks. 1933. aastal sai Islandi Progressiivne Partei 23,9% häältest. Ent tänu Islandi teistsugusele valimissüsteemile said nad 33,2% parlamendikohtadest ning etendasid edaspidigi riigi poliitilises elus tähtsat rolli. Gerrymander Valimistulemusi võib mõjutada küll täites valimisseadust, kuid tegelikult sellega oskuslikult manipuleerides. Näiteks on ühemandaadiliste ringkondade puhul sageli tähtsad ka ringkondadevahelised piirid. Põhireegel on alati sama: kuhjata kõik vastuhääled üksikutesse ringkondadesse ja jätta endale mõõdukas ülekaal kõigis ülejäänutes. See mäng on saanud
kandidaadi poolt ta hääletab ja lõpptulemust ei määra tema koht nimekirjas vaid häältearv Poolsuletud nimekiri: valija saab valida nimekirja sees üksikute kandidaatide poolt, kuid lõpptulemuse määrab ära nii koht nimekirjas kui ka kogutud häältearv Segasüsteemid - proportsionaalse ja majoritaarse süsteemi segu - > pool parlamendikohtadest valitakse proportsionaalse ja pool majoritaarse süsteemi alusel -> valijal on kaks häält: 1 hääl ringkonnas kandideerija = majoritaarne; teine hääl suletud erakonnanimekirja poolt = proportsionaalne nt Saksamaal Valimiskäitumist mõjutab suur hulk tegureid nt inimeste sotsiaalne taust, parteiline identifikatsioon, meedia, üksiksündmused. Inimeste või ühiskonnarühmade valimiskäitumist täpselt ette ennustada on
palju ametlikke võimu piiranguid. 3. Polyarchy režiimide hindamise süsteem Polyarchy süsteemis vaadeldakse põhimõtteliselt kui hästi demokraatia riigis toimib, kuidas seda ja sellest tulenevaid võimalusi ja vabadusi tegelikult rakendatakse. Vaadeldakse poliitilist konkurentsi ja elanikkonna osalust poliitilises protsessis. Selles süsteemis on riik demokraatlik kui on regulaarsed valimised, erakond, kes võitis ei saanud üle70% häältest või parlamendikohtadest, kui valmistel osales üle 20% elanikkonnast (ja mitte vaid valimisõiguslikust elanikkonnast). Vaadeldakse, kas on selle riigi ühiskonnas olemas arvamuse paljusus ning kas rahvas on ikka see, kes teeb päriselt otsuseid riigis. 4. Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem Freedom House mõõdab isiku õigusi ja vabadusi, seega on siis kaks suuremat kategooriat – poliitilised õigused ja kodanikuvabadus. Poliitilised õigused annavad võimaluse vabalt
· Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat ; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed · Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks ; nimetada kohtunikud ja Eesti panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht. Vabariigi valitsus kõrgeim täidesaatev võim Üheparteiline valitsus erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. Enamasti moodustatakse mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus . valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsust juhib peaminister. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministrid juhivad ministeeriumite tööd. portfellita minister minister ilma ministeeriumita. Kantsler ministri järel teine isik , ül korraldada ministeeriumi igapäevane asjaajamine , ja tagada sujuv töö ministrite vahetumise ajal
parlamendis esindatud. Tervikuna jagab proportsionaalne süsteem pluralismi valitsemises paremini. Proportsionaalse pluss: hääled ja kohad lähevad kokku Proportsionaalse miinus: killustunum parteisüsteem ja ebastabiilsed koalitsioonivalitsused. Millised kaks varianti on segatud valimisüsteemil? Tooge välja nende põhierinevus ja mis riikides kumbagi kasutatakse? Majoritaarse rõhuasetusega variant a) Valijal 2 häält üks ringkonna, teine partei nimekirjale b) Pool parlamendikohtadest ringkondade nimekirja järgi majoritaarsuse põhimõtetel, teine pool suletud parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel. c) Kaks süsteemi (majoritaarne, proportsionaalne) eraldiseisvad ja ei kompenseeri teineteise puudujääke d) Nt Leedu ja Jaapan Proportsionaalse rõhuasetusega variant: a) Sama põhimõte, mis eelmisel, kuid proportsionaalne süsteem kompenseerib majoritaarse puudujäägid (majoritaarne + proportsionaalne)
Parlamendi teine nimetus – seadusandlik võim – viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Seaduse sünd on üpris pikk ja keerukas protsess. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus hääletamiseks ühtne positsioon välja töötada. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täitmine muutub kohustuslikuks. Kui riigipea leiab, et seadus kahjustab ühiskonna sidusust, pärsib arengut või
vaid formaalsustele ja mitte seaduste täitmisele; 3. Polyarchy režiimide hindamise süsteem Loodi 1970ndail, arvestab riike alates 50 000 elanikust, andmed alates 1810. aastast. Vaadeldakse poliitilist konkurentsi ja elanikkonna osalust poliitilises protsessis. Polyarchy järgi saab riiki pidada demokraatlikuks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) toimuvad regulaarsed valimised, 2) võitnud erakond ei tohi olla saanud üle 70% häältest või parlamendikohtadest ning 3) valimistel osalenuid peab olema üle 20% elanikkonnast. Just elanikkonnast, mitte valimisõiguslikest kodanikest. Niimoodi vaatleb Polyarchy demokraatiat selle klassikalises mõistes ehk keskendudes sellele, kas ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab
annaabi.ee 
