Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Geen ekspresseerub ehk avaldub, kui geenis oleva info põhjal sünteesitakse valgud. Geeni ekspresseerumine toimub läbi kahe protsessi : 1. Transkriptsioon DNA järgi sünteesitakse RNA molekulid. Geneetiline informatsioon kandub DNA-lt RNA-le. 2. Translatsioon RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees. DNA ülesandeks on pärilikkuse info säilitamine, selle edasikandmine järglasrakkudesse ja organismidesse ning selle andmine valgu sünteesiks. Kromosoom- DNA molekul, mis sisaldab geene
Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Etüleeni biosünteesirada. Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Seda sünteesitakse metioniinist, millega peab seostuma ATP. Tekib S-adenosüülmetioniin. Oluliseks ensüümiks on ACC süntaas, mis saadud produktist sünteesib ACC, mis omakorda oksüdaaside toimel muudetakse etüleeniks. Pärssivaks kohaks võib olla ACC süntaasi geeniperekondade mitte ekspresseerumine. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti Milliste geenide ekspresseerumine etüleeni toimel aktiveerub ACC süntaasi, ACC oksüdaasi Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid Etüleen kiirendab viljade valmimist ja lehtede vananemist ning nende maha langemist. Taime apikaalne kasv on pärsitud, lateraalne kasv soodustatud. Idandite tipud kõverdunud. Peatab osadel taimedel puhkeseisundi ja soodustab seemnete, mugulate idanemist.
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseer...
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. ...
Kokkuvõtlikult individuaalsete geenide transkriptsioon on sisse/välja lülitataud regulaatorvalkude vahendusel. Prokarüootides sellised valgud seostuvad RNA polümeraasi stardisaidi lähedusse aktiveerides või represseerides geenilt mRNA sünteesi. Eukarüootides aktivaatorite ja repressorite mõju põhineb erinevatel toimetel kromatiini struktuuri modifitseerimine, peamiste transkriptsiooni faktorite kokkupanek, RNA polümeraasi komplekseerumine. Prokarüootse geeni ekspresseerumine on kontrollitud väheste (1-2) valkude poolt. Eukarüootsetes rakkudes on geeni regulaatorpiirkonnad suuremad, võivad sisaldada mitukümment elementi regulaatorvalkude seostumiseks, milledest osa on aktivaatorid, teised repressorid ja koos nad põhjustavad geeni ekspresseerumise korrektse ajalise ja ruumilise kontrolli. 12
vajalikud tsentraalsete meristemaatiliste rakkude säilitamiseks ja taastootmiseks (geenid mis produtseerivad homeodomeenseid transkriptsioonifaktoreid KNOX klassist nagu KNOTTED1 maisis, KNAT1 Arabidopsis'es (müürloogas); Ekspresseeruvad lehealgmetes?? Tekitab mügarate teket 13. Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) Valgusega on reguleeritud järgmiste geenide ekspresseerumine: Rubisco väike subühik LHC teatud valgud Püruvaat- ortofosfaadi dikinaas (Hatch-Slacki tsükli ensüüm) Halkooni süntaas flavonoidide sünteesiraja esimene ensüüm PAL fenüülalaniini-ammoniaak lüaas (fenoolsete ühendite sünteesiraja esimene ensüüm) nitraadireduktaas 14. Millised iseärasused on valgusega reguleeritavate geenide regulaatorpiirkondadel
PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega *pärilikus aine on DNA *DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused *Geenide erinevaid vorme nim alleelideks: Dominantne ja retsessiivne *Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi *Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused)<--keskkonna tegurid *Dominantsed tunnused määravad dominantsed alleelid *Retsessiivsed tunnused määravad retsesiivsed alleelid Dominatsed tunnused Retsesiivsed tunnused tumedad silmad Heledad silmad Tömp pöial Terav pöial tedretähnid Kõrvanibud kinni Tumedad juuksed Heledad juuksed A ja B veregrupp Rh negatiivne ja 0 veregrupp Rh(reesus) ...
Et lõikelilli kauem säilitada, lisatakse lahusele Ag soolad. Näiteks nelkide hoidmisel 10 min 4 mM Agtiosulfaadi lahuses ja siis deioniseeritud vees õied ei närbu ~10 päeva jooksul. Etüleeni füsioloogilised toimed Viljade valmimise kiirendamine. Viljade valmimisel tõuseb etüleeni hulk klimakteersetes viljades (õunad, tomatid, banaanid, avokaado, virsikud, oliivid jt). Põhjuseks on ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi geenide ekspresseerumine.Etüleeni kontsentratsiooni kasvule järgneb hingamise intensiivistumine. Toimub rakkude üksteisest eemaldumine (matseratsioon), sest pektinaaside aktiveerumisel etüleeni tõttu vahelamell laguneb. Suureneb antotsüanidiinide süntees ja karboksüülhapped muutuvad sahhariidideks. Klorofüll laguneb. Mitteklimakteersetes viljades (tsitruselised) pole etüleenil toimet või see on palju nõrgem. Et just etüleen on
Vaskulaarsed adressiinid--Homing receptors, naiivsed lümfotsüüdid liiguvad erinevalt võrreldes mälu-ja efektor lümfotsüütidega. Vaskulaarne – juhtkudedega seotud Kemokiinid (kemotaktilised tsütokiinid) 90-130 aminohapet,väikesed valgud Osalevad ka mujal kui immuunreaktsioonides - aju,süda jne. Üle 50 kemokiini ja 15 erineva retseptori on juba leitud Retseptorid G-valgu seoselised Selgroogsetel (+mõned viirused ja bakterid) -selgrootutel pole leitud Kemokiiinide retseptorite ekspresseerumine sõltub raku tüübist ja tema aktivatsiooniseisunudst (akt v mitte). Kemokiini gradiendi suunas liikumine – kemotaksis on põhiline mis käivitub. Kui on kahjustus toimunud (viirslik nakkus, bakteriaalne) fagotsüteerivad jne rakud peavad sinna jõudma, suunavad sinna komplemendi anafülotoksiinide ja kemokiinide gradient. Põletiku reaksioonis osalevad teised mediaatorid kiniin süsteem - kallikreniin bradükiniin hüübimiskaskaad - fibriin
potentsiaali) gradienti teise aine (iooni) transpordiga kontsentratsiooni gradiendi suunas. Seega toimub nn. sekundaaraktiivne transport, mis otsest ATP hüdrolüüsi transpordiks ei vaja, kuid kasutab pumpade poolt ATP hüdrolüüsi energia arvel tekitatud ioonide kontsentratsiooni gradienti. Seni identifitseeritud kandjavalgud on enamikus monomeersed 40-50 kD suure hulga (~12) hüdrofoobsete piirkondadega. Geenide ekspresseerumine on raku- ja koespetsiifiline. Loomsetes organismides transporditav ioon on enamasti Na+. 18.Iseloomustage K/Na-ATPaas-i ja nimetage mõni protsess, mille läbiviimisel on oluline. Loomsetes organismides on sümpordis transporditavaks iooniks tavaliselt Na, sest Na+/K+- ATPaas tekitab suure Na gradiendi (vähe rakus ja palju väliskeskkonnas). Näiteks glükoosi transport rakkudesse toimub sümpordis Na+-ga. Taimedes konkreetse aine (iooni) transport
lihased). 23. Kuivõrd olulised on homeootilised geenid hulkraksete organismide kehaplaani arengus? Kuidas on toimunud nende geenide algne evolutsioon üldiselt? Hüpotees, et algselt olid Hox-seoselised ja NK-seoselised geenid ühes suures megahomeobox'i klastris. Võtmeks Dlx geen. Tänapäeva liikideni jõudnud on selle klastri mitmekesisus tänu tandem-duplikatsioonidele, inversioonidele ja translokatsioonidele genoomis. Ekspresseerumine seotud kehaplaanide tekkega. Olulised posterioorse anterioorse telje moodustumisel. Mutatsioonid hox geenides põhjustavad arenguhäireid. DNA järjestuse analüüs viitab sellele, et 4 Hox geenide klastrit (A, B, C, D) on tekkinud algse klastri neljakordistumise tulemusena 500-600 MAT. Kõigil Metazoad'el on iseloomulikeks järgmised transkriptsioonifaktorite perekonnad, mis olid arvatavasti hulkraksete ühisel eellasel juba olemas: Fox, Hox, Sox ja T-box perekonnad. 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
