lõpmata palju SIRGE VÕRRAND kujutab suvalist punkti x(x;y) sirgel. Sirge võrrand antakse alati kujul Sirgel SIRGE VÕRRAND KAHE PUNKTI KAUDU SIRGE VÕRRAND TÕUSU JA ALGKOORDINAADIGA SIRGE TÕUSU JA PUNKTIGA PARALLEELSETEL SIRGETEL RISTUVATEL SIRGETEL
1. Kus tekib magnetväli? Vooluga juhtme ümber (laengukandjate liikumise tulemusena); elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja; püsimagneti ümber on magnetväli. 2. Millest sõltub kahe vooluga juhtmelõigu vahel mõjuv jõud? 1) 2 juhtmet on erinevatel tasandites, samal keskristsirgel, jõud sõltub nurgast nende vahel. Paralleelsetel juhtmetel on jõud max, ristuvate vahel jõud ei mõju. 2) paralleelsetes juhtmetes on samasuunaline vool, mõjub juhtmetele tõmbejõud; vastassuunalistele mõjub tõukejõud. 3) jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 3. Mis on Ampere jõud? Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbuva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. FA= BIlsin 4. Mis on Lorentzi jõud?
Prisma Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud. Prismade liigitamine Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi
meetodite ja protseduuride arvu saab lühendada seitsmeni, milles iga üks vastab kõrgemale keerukusastmele ning on rakendatavad sõnavarale, lausestruktuurile ja sõnumile. Lisaks meetodite valikule, on oluline vahet teha kohustuslikel ja vabadel muudatustel. Eristatakse kahte tõlkimismeetodit: otsest ja kaudset. Mõnedes tõlkeülesannetes võib olla võimalik transponeerida lähtekeele sõnum element elemendi haaval sihtkeelde, sest see baseerub kas paralleelsetel kategooriatel (struktuuriparalellismid) või paralleelsetel mõistetel, mis on metakeeleliste paralleelsuste tulemuseks. Kasutatakse: laenamist, paigaldamist, sõnasõnalist protseduuri. Protseduur 1 Selleks, et tühimikust, tavaliselt metakeelelisest (näiteks uus tehniline protsess, tundmatu mõiste), jagu saada on laenamine kõige lihtsam kõikidest tõlkemeetoditest ning aitab säilitada originaalteksti stilistilisi nüansse, koloriiti. Tutvustamaks lähtekeele kultuuri
nende vektorite pikkused on vastavalt BA = 5 2 + (-1) 2 + (-2) 2 = 30 BC = 3 2 + (-3) 2 + (0) 2 = 18 Vektorite skalaarkorrutis Vektorite BA ja BC skalaarkorrutis avaldub BA BC = 5 3 + (-1) (-3) + (-2) 0 = 18 Ja seega BA BC 183 cos = = = BA BC 30 18 5 ning 3 = arccos 39°14 5 Kollineaarsed vektorid Vektoreid, mis asuvad kas ühel ja samal sirgel või siis paralleelsetel sirgetel, nimetatakse kollineaarseteks. Kollineaarsetel vektoritel on seega ühesugune siht, kuid suund võib neil olla ka vastupidine. Vektorite a ja b kollineaarsust tähistatakse sümboliga a || b Kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised, s.t. kui a = ( X 1 ; Y1 ; Z 1 ) X 1 Y1 Z 1 siis = = b = ( X 2 ; Y2 ; Z 2 ) X 2 Y2 Z 2 Kollineaarsed vektorid
nende vektorite pikkused on vastavalt BA 5 2 (1) 2 (2) 2 30 BC 3 2 (3) 2 (0) 2 18 Vektorite skalaarkorrutis Vektorite BA ja BC skalaarkorrutis avaldub BA BC 5 3 (1) (3) (2) 0 18 Ja seega BA BC 18 3 cos BA BC 30 18 5 ning 3 arccos 3914 5 Kollineaarsed vektorid Vektoreid, mis asuvad kas ühel ja samal sirgel või siis paralleelsetel sirgetel, nimetatakse kollineaarseteks. Kollineaarsetel vektoritel on seega ühesugune siht, kuid suund võib neil olla ka vastupidine. Vektorite a ja b kollineaarsust tähistatakse sümboliga a || b Kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised, s.t. kui a ( X 1 ; Y1 ; Z 1 ) X 1 Y1 Z 1 siis b ( X 2 ; Y2 ; Z 2 ) X 2 Y2 Z 2 Kollineaarsed vektorid
nende vektorite pikkused on vastavalt BA 5 2 (1) 2 (2) 2 30 BC 3 2 (3) 2 (0) 2 18 Vektorite skalaarkorrutis Vektorite BA ja BC skalaarkorrutis avaldub BA BC 5 3 (1) (3) (2) 0 18 Ja seega BA BC 18 3 cos BA BC 30 18 5 ning 3 arccos 3914 5 Kollineaarsed vektorid Vektoreid, mis asuvad kas ühel ja samal sirgel või siis paralleelsetel sirgetel, nimetatakse kollineaarseteks. Kollineaarsetel vektoritel on seega ühesugune siht, kuid suund võib neil olla ka vastupidine. Vektorite a ja b kollineaarsust tähistatakse sümboliga a || b Kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised, s.t. kui a ( X 1 ; Y1 ; Z 1 ) X 1 Y1 Z 1 siis b ( X 2 ; Y2 ; Z 2 ) X 2 Y2 Z 2 Kollineaarsed vektorid
valguskiir-on joon, mille sihis valgus levib. Langemisnurgaks nimetatakse nurka, mis moodustub langeva kiire ja langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge vahel. Valguse murdumine on valguskiirte suuna muutumine nende läbiminekul kahe keskkonna lahutuspinnast. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja keskkondade lahutuspinnale langemispunktist tõmmatud ristsirge vahel. prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust.
4. Trajektoor - pidevjoon, mis koosneb keha (punktmassi) poolt läbitud punktidest. 5. Trajektoori kuju järgi – sirgjooneline – kõverjooneline – ringjooneline ! Iseloomu järgi – ühtlane liikumine - kiirus aja jooksul ei muutu – mitteühtlane liikumine - kiirus muutub aja jooksul – võnkumine – perioodiliselt korduv liikumine – kulgev liikumine - kõik keha punktid liiguvad paralleelsetel trajektooridel – pöörlev liikumine - kõik keha punktid liiguvad ringjoonelistel 6. Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse nim. taustkehaks 7. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). 8. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. 9. keha poolt läbitud trajektoori pikkust nimetatakse TEEPIKKUSEKS(Tähis-s; Ühik- 1m) 10
10. Kui punktid A(x1; y1) ja B(x2;y2) on lõigu otspunktid, siis selle lõigu keskpunkti C(xc;yc) koordinaadid on 11. Vektor on lõik, millel on suund, siht ja pikkus. 12. Vektoreid saab liita, kui liita vektorite vastavad koordinaadid. 13. Vektori vastandvektoriks nim. vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja pikkus, kuid vastupidine suund. 14. Vektorid on kollineaarsed ehk samasihilised, kui nad asuvad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel. 15. v= lp - ap 16. Vektori pikkus võrdub koordinaatide ruutjuure summast. 17. sin= vastask./hüp. cos= lähisk./ hüp. tan= vastask./ lähisk. 18. 1 radiaan on raadiuse pikkusele kaarele toetuv kesknurk. 19. Skalaarkorrutis: a ja b skalaarkorrutiseks a*b nim. nende vektorite pikkuste ning vektoritevahelise nurga koosinuse korrutist. a * b = |a|* |b| * cos 20. Skalaarkorrutis koordinaatides: skalaarkorrutis koordinaatides võrdub vastavate
Ühikvektor Kui vektori pikkus on 1, siis teda nimetatakse ühikvektoriks. Vektorite liitmine ja lahutamine Lahutamine toimub sama põhimõtte järgi. Reaalarvu ja vektori korrutis. Vektori pikkus Vektori pikkuseks loetakse sellele vektorile vastava sirglõigu AB pikkust. See on mittenegatiivne reaalarv.Tähistus Kollineaarsed vektorid Vektoreid AB ja CD nimetatakse kollineaarseteks ehk samasihilisteks, kui lõigud AB ja CD asuvad kas ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. Komplanaarsed vektorid Vektoreid nimetatakse komplanaarseteks, kui nad asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel. Samasuunalised vektorid Kui vektorid on samasihilised ning on samas suunas. Vastassuunalised vektorid Kui vektorid on samasihilised ning vastupidises suunas üksteise suhtes. Vektorite vaheline nurk Vektori projektsioon Vektori a projektsiooniks vektori b sihile nimetame arvu |a| cos
Siht näitab, kuidas vektor asetseb. Suund näitab, kummale poole on vektor suunatud. Pikkus näitab vektori arvväärtust. Kui vektori alguspunkt on A ja lõpppunkt on B, siis vektorit tähistatakse . Vektorit tohib tähistada ka väiketähega, näiteks Üldiselt mõistetakse matemaatikas vektori all vabavektoreid kui pole öeldud teisiti. Samasihilisteks ehk kollineaarseteks ehk paralleelseteks nimetatakse vektoreid, mis asetsevad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel. Vektorid on võrdsed, siis kui nad on võrdsete pikkustega, kollineaarsed ja samasuunalised. Vastandvektorid on vektorid, mis on võrdse pikkusega, samasihilised kuid vastassuunalised. Vektorit tasandil saab esitada arvupaari abil, milles olevaid arve nimetatakse koordinaatideks. Esimene koordinaat näitab, kuidas tuleb liikuda x-telje sihis, et jõuda vektori alguspunktist lõpp-punkti. Teine koordinaat näitab, kuidas tuleb liikuda y-telje sihis, et jõuda vektori
Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g. Nii pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Maa kui ka muude suurte taevakehade puhul võib nende massi paralleelsetel tasanditel paiknevad ringjooned, mille keskpunktid Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia jaotus lugeda ligilähedaselt tsentraalsümmeetriliseks. asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt pöörlemisteljel. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille
S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n / 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn / 180 , l=xr 6. Prisma: Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on -S, põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS,
· Süsinikkiud on struktuurilt elastne · Keemiliselt vastupidav ja korrosioonivaba · Hea sooja ja elektrijuhtivuse omadustega · Hinnalt peagi võrreldav traditsiooniliste materjalidega, kuid on oluliselt kallim kui muud plastikud · Väike soojuspaisumine 5.2 Ehitus · Sisaldab 95-99 massiprotsenti süsinikku. · Struktuuriliselt kujutab endast segu amorfsest C-st ja grafiitsest C-st. · C-aatomid paiknevad heksagonaalselt paralleelsetel tasapindadel. · C-kiud on eriti anisotroopne materjal, sest tasapinnas seovad C-aatomeid tugevad kovalentsed sidemed, tasapindade vahel on aga Wan Der Waalsi jõud. · Tasapinnad on orienteeritud kiutelje suunas, kuid nende paigutus võib olla: ringjooneline, radiaalne, juhuslik radiaalne ringjooneline, juhuslik- ringjooneline. Tallinn 2011 11 Tallinna Tehnikaülikool 6. Kokkuvõte
korrutisega ning mis on lähivektoriga sama- või vastassuunaline vastavalt sellele, kas arv on positiivne või negatiivne 9. Vektori pikkus- Lõigu AB pikkust nimetatakse vektori AB pikkuseks ja tähistatakse | AB| . Vektori AB(x,y,z) pikkust saab arvutada valemiga AB=√ x2 + y 2 + z 2 10.Kollineaarsed vektorid- Vektorid on kollineaarsed, kui mõlemad lõigud asuvad kas ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. 11.samasuunalised vektorid- mõlemad vektorid on samasuunalised ( a ↑↑ b ; a ↓ ↓b ¿ 12.vastassuunalised vektorid- üks vektor on ühes suunas, teine teises suunas ( a ↑↓ b ; a ↓ ↑b ) 13.Vektorite vaheline nurk- vektorite vaheline nurk tekib lõigu AB pööramisel ümber punkti A lühemat teed pidi lõigule AC 14.Vektori projektsioon- vektori a projektsiooniks vektori b sihile nimetame arvu |a| cosθ , kus θ on vektori a ja vektori b vaheline nurk
Siis kui x kordaja on +, siis sirge tõuseb. x-x1/x2-x1=y-y1/y2-y1 x-x1/v1=y-y1/y2 y=ax+b (a sirge tõus; b algordinaat) y-y1=a(x-x1) Ax+By+C=0 üldvõrrand Sirged kattuvad s=t (võrrandid on samad) A1/A2=B1/B=C1/C2 Sirged on paralleelsed s||t (tõusud on võrdsed) A1/A2=B1/BC1/C2 Sirged lõikuvad (tõusud erinevad, risti on kui tõusude korrutis on 1) a1a2 Vektor on suunaga lõik, millel on alguspunkt (rakenduspunkt) ja lõpppunkt. Igal sihil on kaks suunda. Paralleelsetel sirgetel on sama siht. Vektoreid tähistatakse kas 2 suure tähega või 1 väikse tähega. AB vastandvektor on BA; v vastandvektor on v Vektorid on võrdsed kui nendel on sama pikkus ja suund. Sama sihiga ehk samasihilisi vektoreid nimetatakse kollineaarseteks. Vektorid on kollineaarsed siis, kui nende koordinaadid on võrdelised (s.t. vastavate koordinaatide jagatised on võrdsed). Vektori lahutamisel asendame lahutamise vastandvektori liitmisega.
· Säilitab erimooduli ja eritugevuse näitajad ka kõrgematel temperatuuridel. · Ei allu toatemperatuuril vee,lahustite,hapete ja aluste toimele · C-kiu ja vastavate KM tootmise tehnoloogilised protsessid on piisavalt välja arendatud ja maj. Efektiivsed. Ehitus: · Sisaldab 95....99massi% süsinikku · Struktuuriliselt kujutab endast segu amorfsest C-st ja grafiitsest C-st · C-aatomid paiknevad heksonaalselt paralleelsetel tasapindadel · C-kiud on eriti anisotroopne materjal kuna tasapinnas seovad C aatomeid tugevad kovalentsed sidemed, tasapindade vahel on aga Wan Der Waalsi jõud · Tasapinnad on orienteeritud kiutelje suunas, kuid nende paigutus võib olla : ringjooneline, radiaalne, juhuslik radiaalneringjooneline, juhuslik- ringjooneline 14.Süsinikkiu prekursorid Süsinikkiudu valmistatakse peamiselt kolme toorme baasil (ehk nn prekursorid)
AB AB , a a . Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus. Definitsioon. Nullvektoriks nimetatakse vektorit, mille algus- ja lõpp-punkt langevad kokku. Nullvektori moodul on alati võrdne nulliga, tema suund ei ole määratud. Definitsioon. Ühikvektoriks nimetatakse vektorit, mille moodul (pikkus) on 1. Definitsioon. Kollineaarseteks vektoriteks nimetatakse vektoreid, mis asuvad ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. Kollineaarseid vektoreid tähistatakse a b . Kollineaarsed vektorid võivad olla suunatud samapidi a b või vastupidi a b . Definitsioon. Vastandvektoriteks nimetatakse kahte vastassuunalist ühepikkust vektorit: a , a . Definitsioon. Võrdseteks nimetatakse kahte vektorit, kui nad on kollineaarsed, samasuunalised ja
47.Kirjutada valemid jõu F momentide leidmiseks koordinaattelgede suhtes kui jõu rakenduspunkti koordinaadid on teada. Mx( F )=yFz-zFy My( F )=zFx-xFz Mz( F )=xFy-yFx 48.Sõnastada samasuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1. paralleelsetel ja samasihilistel jõududel on alati resultant, mis on liidetavatega paralleelne ja samasuunaline; 2. resultandi moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite summaga; 3. resultandi mõjusirge asub alati liidetavate jõudude mõjusirgete vahelisel alal; 4. resultandi rakenduspuntki asukoht C määratakse valemist: F1/BC = F2/AC = (F1+F2)/(BC+AC) = F/AB 49.Sõnastada vastassuunaliste paralleeljõudude liitmise 4 reeglit. 1
13. Geomeetrilise vektori mõiste, tähistused. Vektorite võrdsus. Kollineaarsed vektorid. Vektor ehk suunatud lõik lõik, millel on määratud suund, siht ja suurus. Täh a=(a1;a2;a3) või AB=(a1;a2;a3). Vektorite võrdsus: vektoreid nim võrdseteks kui nad on kollineaarsed, samasuunalised ja võrdse pikkusega (võivad erineda vaid alguspunktide poolest). Kollineaarsed vektorid: vektorid, mis asuvad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel (siht on sama, suund ja pikkus võivad olla erinevad). 14. Vektori korrutamine arvuga (geomeetriliselt). Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt). Korrutamine arvuga: vektrori korrutamisel arvuga, suureneb tema pikkus võrdeliselt (siht ei muutu). Samasuunaline kui arv > 0, vastassuunaline kui arv < 0. Liitmine: (liites vektorile selle vastand vektori, saame alati nullvektori.) vektorite summaks nim vektorit
´´Küsis preili sõber. Segaduses Ann vaatas ringi ja siis rääkis Jim edasi. ´´See on sellepärast et tal on villid kätel. Kui naisel on palju ville kätel siis peab ta tihti metalli kangidest kinni hoidma või midagi selle lähedast.´´ ´´Aga...Sa saad villid ka siis kui tennist mängid´´päris Ann ´´Tegelikkus on, et natuke aega tagasi puhus tuul ta seeliku ülesse ning siis ma kogematta nägin, et tal on sinikad jalgadel mis sa tavaliselt saad kui harjutad paralleelsetel kangidel.´´ ´´Nii et sa teadsid seda juba kohe algusest peale. See on lihtsalt petmine ja pealegi, kui kaua kavatsed sa tema käest kinni hoida?´´ päris Ann Jim lasi käe lahti ning punastas natuke ja siis karjus järsku üks mees talle näkku. ´´Hei! Sa eraldasid meid meie sõpradest´´ pahandas mees. ´´Kas te olete sõbrad... kui nii siis ma võin oma koha teile anda´´ üritas Jim ennast sellest olukorrast välja saada.
Hajutatud kalakogumite püügil on tulemused adekvaatsemad. Kahe päraga traalnooda meetod Ühel traalnoodal on korraga kaks pära. Üks neist on uuritava, teine peenesilmaline. Puuduseks on, et traalnoodas tekkivate hüdrodünaamiliste ja optiliste väljade tõttu võib kala hoiduda rohkem ühele poole ja seetõttu võivad traalnooda pärade saagid üksteisest tunduvalt erineda. Seda ka pikkuselise koosseisu osas. Paralleelsetel kurssidel traalimine. 6 Sel juhul mõjub kalade erinev ruumiline jaotus veelgi rohkem. Saab siiski kasutada juhtudel, kui kala on horisontaaltasapinnale projekteeritult jaotunud suhteliselt ühtlaselt küllalt laialdasel merealal
6.1 Lõigu keskpunkt Koordinaattasandil asuva lõigu keskpunkti koordinaatideks on lõigu otspunktide samanimeliste koordinaatide aritmeetilised keskmised. 6.2 Lõigu pikkus Olgu lõigu otspunktid A ja B. Projekteerime need punktid x ja y teljele ning tekib täisnurkne kolmnurk ABC. Selles kolmnurgas on AC=|y2-y1| ja BC=|x2-x1|. Tähistades punktide A ja B vahelise kauguse tähega d, saame seose: 6.3 Vektor · Igal sirgel on siht ja paralleelsetel sirgetel on sama siht. Määrates lõigul suuna, saame eri omadusega lõigu, mida nimetatakse vektoriks (suunatud lõik). Märkimisel vektorit kahe tähega tuleb esikohale kirjutada nn vektorialguspunkt ja teisele kohale lõpp-punkt. · Vektoritega esitatakse ka vektoriaalseid suuruseid (nt jõud, kiirus, tuule tugevus). Suurusi, mida saab esitada vaid ühe arvu abil, nt vanus, temp, nimetatakse skalaarideks. Samasihilisi vektoreid nimetatakse kollineaarseteks ja
2) r = (x2+y2)1/2; tan = y/x. 13. Geomeetrilise vektori mõiste, tähistused. Vektorite võrdsus. Kollineaarsed vektorid. Vektor e. suunatud lôik lôik, millel on määratud suund (siht, suund ja suurus). Tähistused a = (a1;a2;a3) vôi AB = (a1;a2;a3). Vektorite vôrdsus - vektoreid nim. vôrdseteks, kui nad on kollineaarsed, samasuunalised ja vôrdse pikkusega (vôivad erineda vaid alguspunkti poolest). Kollineaarsed vektorid vektorid, mis asuvad ühel ja samal sirgel vôi paralleelsetel sirgetel (siht on sama, suud ja pikkus vôivad olla erinevad). 14. Vektori korrutamine arvuga (geomeetriliselt). Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt). Vektori korrutamine arvuga vektori korrutamisel arvuga suureneb tema pikkus vôrdeliselt (siht ei muutu). Samasuunaline kui arv > 0, vastassuunaline kui arv <0. Vektorite liitmine ja lahutamine: 1) Liitmine: a) Kolmurgareegel liidetavat vektorid ühendada järjest
13. Geomeetrilise vektori mõiste, tähistused. Vektorite võrdsus. Kollineaarsed vektorid. Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. iseloomustab: suund, siht ja pikkus. tähistus a=(a1; a2; a3) või AB=(a1; a2; a3). geomeetrilised vektorid on võrdsed, kui nad on samasihilised, samasuunalised ja pikkuselt võrdsed. erineda võivad alguspunktid. geomeetrilised vektorid on samasihilised ehk kollineaarsed, kui nad asuvad kas ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel (siht on sama, suund ja pikkus võivad olla erinevad). tähistus a|| b. Samasihilised vektorid a ja b võivad olla kas samasuunalised (tähistus a b) või vastassuunalised (tähistus a b). Vektorit, mille alguspunkt ühtib selle vektori lõpp-punktiga, nimetatakse nullvektoriks. Kahte vektorit, mis erineved teineteisest vaid suuna poolest, nimetatakse vastandvektoreiks. 14. Vektori korrutamine arvuga (geomeetriliselt). Vektorite liitmine ja lahutamine
märja lume või vee; 2) 0-kraadises lumesajus kasutatakse veidi sooja pidamismääret; 3) määre on liiga pehme; 4) määrimisel sattus määrdekihti niiskust. Jäide ja jäätumist soodustav määrdekiht tuleb suusalt maha kraapida või sulatada. III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi Klassikaline tehnika – kõik murdmaasuusatamise tehnikad, kus ei esine jalatõuget libisevalt suusalt. Klassikalised sõiduviisid – paralleelsetel suuskadel paarisjäljes sõitmise moodus. Jalaga tõugatakse peatatud suusalt. Uisusõiduviisid e. uisutehnika – sõiduviis, kus üks või mõlemad suusad liiguvad käärselt ette- kõrvale ja jalatõuge toimub libisevalt suusalt alla-kõrvale. Uisklemine – uisutehnikas suusatamine Vabatehnika – kõigi suusatehnikate kasutamine on lubatud. Stiil – isikupärane soorituslaad. “Stiili” kasutamine sõiduviiside grupi tähenduses (klassikaline, uisustiil) ei ole õigustatud
hüviste piirkasulikkuste (need ei sõltu hüvise kogusest) vahekorrast. Kaaskaupadest (hüvised ei ole omavahel asendatavad) koosnevad optimaalse proportsiooniga hüvisekomplektid paiknevad koordinaatide alguspunktist algaval sirgel, mille tõus sõltub komplekti kuuluva kummagi hüvise hulgast (kui kumbagi kuulub komplekti üks, siis on tõusunurk 45 o ). Kuna kasulikkustase ei muutu ainult ühe hüvise koguse suurenedes, siis on sellest punktist algavatel telgedega paralleelsetel lõikudel paiknevad komplektid kasulikkuselt samaväärsed. Osaliselt asendatavatest hüvistest koosnevad ühevõrra kasulikud komplektid paiknevad hüviste kahaneva piirkasulikkuse eeldusel langevatel allakumerduvatel nõgusatel joontel (näiteks hüperbool). Kui teise hüvise koguse suurenemisel kasulikkustase kasvab ja teise tarbimisel kahaneb, siis paiknevad hüvisekomplektid üleskumerduvatel nõgusatel joontel (näiteks parabool). Ülesanne 1.2
Coriolisi jõu arvestamisel on suur tähtsus geograafias, satelliitide trajektooride arvutamisel jne. Geograafias näiteks on Coriolisi jõu tõttu Eestis valitsevaks läänekaartetuuled ja Inglismaa kliima palju pehmem kui Sahhalinil, kuigi nad asuvad ligikaudu samal laiuskraadil. Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi. Samuti põhjustab see Maa poolustele lähematel aladel jõgede kallaste erinevat erosiooni, eriti meridiaanidega paralleelsetel või nende suhtes väikese nurga all voolavatel jõgedel. - 48 - Mis on coriolise teoreem ? Coriolisi teoreem on teoreem teoreetilisest mehaanikast, mille kohaselt punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Coriolisi_efekt & http://et.wikipedia.org/wiki/Coriolisi_teoreem
Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon. Erosioon tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine. (kivist/settest) Abrasioon voolavas vees kaasaaskantavate tahkete osakeste poolt põhjustatud ,,erosioon". Mõlemad kokku denudatsioon Vihmapiiskade erosioon. Enne paksu alustaimestiku teket oli selle osa väga suur. Vee voolamise tüübid. Laminaarne veeosakesed liiguvad paralleelsetel trajektooridel ja kihid omavahel ei segune. Turbulentne veeosakesed segunevad omavahel ulatuslikult. Vee voolamise tüüpi iseloomustatakse Reynoldsi numbriga. R<2000 = laminaarne voolamine. R>2000 = turbulentne voolamine. R=v*d*/ v-voolukiirus d-sängi sügavus roo-fluidi tihedus(püsiv) -viskoossus(vesi+setted) Suur viskoossus põhjustab laminaarset voolamist ja suur kiirus turbulentset.
750 - 1,1 - 1,5 - 1,2 - 2,0 - 0,8 - 1,0 - 0,5 Projekteerimise alused 84 10.2.9 Siserõhk Siserõhku (vt. ka jaot. 5.3) vaadeldakse juhtudel, kui hoone seintes on (statsionaarselt lahti olevad) avad. Siserõhutegur cpi sõltub tegurist µ (vt. joon. 10.2.9), mis võrdub: (summaarne avade pindala tuulealusel ja tuulega paralleelsetel külgedel) jagatud (avade summaarse pindalaga hoone kõigil külgedel). Joon. 10.2.9 Siserõhutegur cpi hoonetel, mille seintes on avad Arvutuskõrguseks zi võetakse sisemiste vaheseinteta hoonetel · ühekorruselisel hoonel - avade keskmine kõrgus maapinnast; · mitmekorruselisel hoonel - vastava korruse (keskmine) kõrgus. Siserõhku on täpsemalt käsitletud EPN-ENV 1.2.6 jaotises 10.2.9. Sisemiste vaheseinte ja avadega hoonete puhul võib (veaga tagavara
Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse Eestis esimest korda 1849. a.-l Eestimaa Kirjanduse Ühingu organiseerimisel. lagedatel tasastel aladel. Künklikus maastikus tuule kiirus kasvab küngaste lagedel kuni 1,3 Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,21,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,70,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 35 m/s). Euraasia manner. Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld hoovuse ning Islandi miinimumiga
Vööridel on tendents tõukuda teineteisest eemale enne otsest möödumist ja selle ajal. Laevu võib tõmmata teineteise poole, kuid vaevalt jõuavad nad sellele tõmbele reageerida või siis peab suhteline kiirus olema väga väike. Ahtrite möödumisel teineteisest tõukuvad nad , mis võib põhjustada juhtimisprobleeme vaid hooletutele. Joonis 6 kajastab kogetavaid nähtusi. Joon. 6. Möödasõit Paralleelsetel või sellele ligilähedastel kurssidel möödasõidul on laevade suhteline kiirus väike ja laevad jäävad teineteise lähedusse võrdlemisi pikaks ajaks nii, et interaktsioonil on aega hakata mõjuma mõlemale laevale. Võib esineda kahesugust mõju. Möödasõidetav laev võib end vähehaaval keerata ette möödasõitva laeva teele, sest möödasõitva laeva vööri tekitab rõhu möödasõidetava ahtrile. Kuid võib ka juhtuda, et parrastega kõrvuti jõudnud
annaabi.ee 
