kasumit? Kuidas see mõjutab ja muudab ettevõtte suhteid oma peamiste sidusrühmadega töötajate ja äripartneritega? Majanduse tsüklilisus Langus kogutoodangu vähenemine vähemalt kahel järjestikusel kvartalil Kogunõudluse langus; Kaubavarude kasv; Puhasekspordi langus; Ehitustegevuse aktiivsuse langus; Tööpuuduse kasv; Toorainehindade langus. Languse põhi Kõrge tööpuudus; Madal nõudlus; Investeeringute minimaalne tase; Pessimistlikud ootused; Pankrotilaine. Tõus Kogunõudlus taastub; Ootused muutuvad optimistlikumaks; Investeerimistegevus taastub; Kogutoodang kasvab; Tööpuudus langeb. Tõusu hari Madal tööpuudus; Kõrge kogunõudluse tase; Tootmisvõimsused maksimaalselt kasutatud; Kõrge inflatsioon. Täname tähelepanu eest! Aitäh aplausi eest!
Selgus, et 1920. aastail kasutusele võetud uued tootmisviisid, andsid küll võimaluse kaupu massiliselt toota, kuid inimesed ei suutnud neid piisavalt tarbida. Teiseks põhjuseks võib lugeda seda, et ei osatud piisavalt hästi majandada. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, et kiiresti rikastuda või osta nende abil tarbekaupu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning laene tagasi maksta nad enam ei suutnud ning sellele järgnes pankrotilaine kõikides majandus sektorites. Tuhanded ettevõtted ja paljud vabrikud jäid seisma või läksid üldse pankrotti, selle tulemusena kaotasid inimesed koheselt töö ning oma vara. Lisaks inimeste vahelistele suhetele hakkas majanduskriis mõjutama ka rahvusvahelisi suhteid. Majanduskriisi süvenemine aitas kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides. Üheks kõige silmapaistvamaks suhete konfliktiks osutus Ameerika
devalveerinud. Eesti ekspordi konkurentsivõime vähenes, mis tõi kaasa suurema languse kogu majanduses. Põllumajanduse kogutoodangu väärtus langes 1929/30. a tasemega võrreldes 1932/33. aastaks 45%. Tööstusele avaldas kriis vähem mõju, kuid siiski vähenes aastatel 1929–1932 tööliste arv 19%, töötasu 30% ja tööstussaaduste eksport koguni 64%. Põhi saabuski 1932. a, kui Eesti SKT oli konstantsetes hindades üle 9% väiksem kui 1930. a. Pankade pankrotilaine tõi suuri probleeme ka ettevõtetele ja suurendas lõpuks tööpuuduse 25 protsendini. Kuna töötuskindlustust sel ajal ei olnud, andis iga uus töötu tarbimisele täiendava hoobi. Üha vähenev nõudlus viis hinnataseme ja palkade kiire languseni: kolme aasta jooksul langesid tarbijahinnad 30 protsenti, palgad isegi rohkem. See halvendas veelgi inimeste ja ettevõtete olukorda, sest nende võlakohustused jäid samaks, kuid tulud vähenesid. 1932. aastal presidendiks valitud Franklin D
Mõnede majandusteadlaste arvates on sellisteks valdkondadeks kindlustus ja laenude andmine. Kindlustuse valdkonnas ei kindlusta eraturud (kindlustusseltsid) üksikisikuid paljude tähtsate riskide vastu. Seepärast tuleks käivitada vastavad riiklikud programmid. Tavaliselt on selliste programmide käivitamiseks tarvis mingeid olulisi sündmusi (Ühendriikides Suur Depressioon, üleujutused 1967.a., terroriakt 11.09.2001 jms. Eesti näidetena võiks tuua pankade pankrotilaine 1997-1998, ilmastikust tingitud kahjustused). Infotõrket Infotõrked on jällegi meie elus väga levinud, ka mina puutun nendega vahetpidamata kokku. ,,Mitmeid valitsuse tegevusi motiveerib tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsiooni omamine ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu
käitumist. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Ühed kasutasid laenatud raha tarbekaupade omandamiseks, teised aga väärtpaberite ostmiseks ja kasumiga edasimüümiseks. Väärtpaberite hinnad tõusid palju kõrgemale nende tegelikest väärtustest. See aga viis majanduse tasakaalust välja. Kuid ühel hetkel hinnad järsku langema hakkasid, kaotasid väärtpaberite omanikud suure hulga raha. Laenusid tagasi maksta nad enam ei suutnud ning järgnes pankrotilaine. Veel põhjuseid Põhjused: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil ("must neljapäev" ja "must teisipäev" 1929.a. oktoobris).
·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul. ·29. oktoober 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika ( hakati müüma väärtpaberid ja nende hinnad langesid kohutava kiirusega). ·Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suure osa varandusest ( ei suutnud laene tagasi maksta). · Pankrotilaine ·USA nõudis Euroopast tagasi neile antud laene kehtestasid kõrged tollimaksud, kaubanduse hääbumine. ·3 põhjust, miks majanduskriis toimus: 1) ületootmine 2) vale majandamine 3) valitsuse vead kriisi ajal ·Suur vaesumine, kuna tööd ei olnud. ·Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduslikku ellu. 3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? Peamised demokraatia ideoloogiad.
Sudeedimaa. 7. Suure Depressiooni mõju Saksamaale- Usa kõrval sai kõige rohkem kannatada Saksamaa, kelle majandus oli tihedalt seotud ookeanitaguste laenudega. Saksamaal oli majanduskriis otseselt seotud sõjakaotuse tagajärgedega. Raha väärtus katastroofiliselt langenud. Väljapääsu nähti deflatsioonis-ringluses oleva paberraha hulga vähendamises. See plaan oli kasutu. Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt. Saksamaa panku haaras pankrotilaine. Saksamaal oli suurim tööpuuduse tase. 8. Hitleri võimuletulek ja kujunemine ainuvalitsejaks- Pärast nurjunud õlleputsi võttis Hitleri juhitud parteri uue kursi- püüdes võimule tulla parlamentaarseid võitlusvahendeid kasutades. Suur Depressioon pakkus Hitlerile võimalust rahva seas jälle populaarsust koguda-lubades kõigile kõike. Kõigepealt valiti Hitler Saksamaa kantsleriks. Kui Hindenburg suri, kuulutati hitler rahva Juhiks
Valitsus nägi väljapääsu deflatsioonis (ringluses oleva paberraha hulga vähendamises). Sellega loodeti tõsta raha väärtust, mis omakorda pidi vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest
misele. tasemele. Väliskaubandus Esijalgu orienteeruti Venemaa turule, Muutusi vähe, tähtsamateks kauban- Eesti sai Venemaalt suuri riiklikke duspartneriteks Inglismaa ja Saksa- tellimusi, Venemaaga majanduslike maa ning eksporditi endiselt peami- suhete katkestamine tõi 1922.aastal selt põllumajandussaadusi (peekon, kaasa pankrotilaine ja tööpuuduse või, munad), metsamaterjal ning suurenemise. 1920 II poole orien- tööstustoodang(tekstiil, paber, põlev- teeruti Euroopa turgudele- Rootsi, kiviõlid). Sisseveos domineerisid Inglismaa ja Saksamaa. Enamasti tööstusseadmed, keemiakaubad, veeti välja võid ja peekonit. toorained(raud,kivisüsi, naftasaadu-
Teine oluline majandusharu tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud tekstiilivabrikud, laevaehitus- ja vagunitehased, puidu- ning masinaehitusettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada. Eesti pidi hakkama tööstust taastama. Loodeti idaturule ja tellimustele, mis sealt tulla võivad. Hiljem tõi see kaasa pankrotilaine. Kuna idaturg jäi suletuks tuli pürgida rahvusvahelisele turule, luua selleks täiesti uus seaduste baas ning transpordisüsteem, kogu majanduse alustalana aga rahvuslik rahandus ja pangadus. 1.jaanuaril 1928 teostati rahareform, millega tulid käibele kroonid ja sendid. Põllumajanduse arengu põhisuunad ning saavutused Enne maareformi kuulus veidi rohkem kui tuhandele suurmaaomanikule 58% maast ning ostutaludele ülejäänud 42%. Lisaks oli 2/3 rahvast maata
otse tehinguid sõlmida), kaubasulg e. Keeld kaubelda kellegagi - Kohapeal võis kasutada vaid kohalikku raha, mistõttu raha tuli vahetada - Nii sündis 12-13 saj.pangandus - Pangandusega tegelesid lisaks üksikisikute ka ordud - Tekkisid panganduskompaniid - Itaalia pangad laienesid üle terve Lääne-Euroopa - Põhilised laenuvõtjad olid valitsejad ja aadlimehed - 14. Saj tabas itaalia pangandust pankrotilaine, kuna inglise kuningas keeldus võlgu tagasi maksta - Medicid olid pangamagnaadid Itaalias - 15. Saj lõpul tabaditaalia panku 2. Pankrotilaine. Põhjuseks tasakaalutus madalmaade ja itaalia rahaüsteemi vahel. Peale selle algasid Itaalia sõjad - 15. Saj lõpul kandus rahakeskus üle Lõuna-Saksamaale - Lombardia e. Pandimaja leiutati hiliskeskajal - Tegutsesid kompaniid - 14-15 saj loodi ka suuri kaubandusfirmasid (Ravensburger) - Kaupmeesteühendused
informeeritud, mis tagas head sissetulekud. Itaalia pangad laienesid esindajate abil üle Lääne-Euroopa. Varasemad pangad olid 13. sajandil, peamiseks keskuseks Firenze. Eraisikud tavaliselt krediiti ei võtnud. Peamiselt aadlimehed ja valitsejad võtsid laenu, kes vajasid oma poliitiliste huvide elluviimiseks raha. See oli kasulik. Lisaks tasusid valitsejad peale intresside ka muid privileege. Samas see oli ka riskantne. 14. saj tabas Itaalia pankasid suur pankrotilaine, põhjuseks see, et Inglise kuningas keeldus raha tagasi maksmast. 103-st pangast läks pankroti 96. Suurim Euroopa institutsioon oli Medicide pank Euroopas. Pankade põhilisemaid tuluallikaid 15. saj oli paavsti õukonna teenindamine. Paavsti õukonna juures viibis üle Euroopa poliitiliste jõudude esindajad, kes vajasid suuri summasid. Paavsti õukonnale tasuti erinevaid makse ja lõive. Kogu kirikusüsteem oli kohustatud selleks üle Euroopa. Need olid
valitsuse tulude järsu vähenemiseni. See tõi kaasa paberraha mõõdutundetu juurdetrükkimise (valitsuse kulud ei kadunud ju kuhugi), hüperinflatsiooni ja tõsise majanduskriisi. Probleemid tabasid riiki uuesti 1930. aastate algul seose suure ülemaailmse majanduskriisi jõudmisega Saksamaale. Riik varises majanduslikult kokku (oma osa oli siin USA rahalise abi kadumisel), tuues kaasa pankrotilaine, miljoneid töötuid, viletsust ja meeleheidet. Seda üritasid ära kasutada kommunistid, kritiseerides demokraatia nõrkust ja üritades oma lööksalkade abil aktiivselt võimu võtta. Siin nägid oma võimalust natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega, Hitler aga pidas kõnesid, lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist. Natside toetuspind rahva hulgas kasvas
rahumeelselt *alla kirjutas 15+48 riikidevahelis *mõju siiski väike, sest ei nähtud ette desarmeerimist ega sanktsioone agressiooni korraldati 1929-1933 ülemaailme majanduskriis ehk Suur Depressioon >esimesena ilmnevad kriisinähtused põllumajanduses (ületootmine, teraviljaturu kokkuvarisemine) >29. ok 1929 New Yorgi börsil paanika =>pangandus varises kokku=>järgnes pankrotilaine tööstustes >USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud) >tagajärjed: enneolematult suur tööpuudus, elatustaseme langus, rahulolematus, riik rohkem majandusse sekkuma =>nõrga demokraatiaga maades viis see diktatuurini eluolu 1920. aastad
hoida, sõltumata tööpuuduse tasemest. Valitsus nägi väljapääsu deflatsioonis (ringluses oleva paberraha hulga vähendamises). Sellega loodeti tõsta raha väärtust, mis omakorda pidi vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. (Adamson et al 20 2003:63-64) 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest
· Esimese Maailmasõja järgne majanduslaos 1919-1923 · Majandustõus 1923-1929 · Suur Depressioon 1929-1933 · Uus majandustõus 1933-1939 Suur Depressioon · Algas 26.10.1929 ("Must neljapäev") Wall Streeti börsikrahhiga. Oktoobris oli alanud ülehinnatud aktsiate närviline müümine, mis läks üle hindade vabalangemisse. · Järgnes tarbimise järsk langus, kasumite ja väliskaubanduse kokkukuivamine, see omakorda tõi kaasa pankrotilaine ja tööpuuduse enneolematu kasvu · Algas USA-st, aga levis ka Euroopasse. Kulminatsioon erinevates riikides erineval ajal. Euroopas enamasti 1932-1933. · Tekitas surve valitsustele midagi ette võtta eelkõige tööpuuduse vähendamise nimel. Saksamaal 1932 töötuid 30%. · John Maynard Keynes tuli välja ideega riiklikust sekkumisest majandusellu, mis oli USA-s nn. new deali ("uue kursi") aluseks.
Euroopast - Jõukuse aluseks Peterburi mitmekesised võimalused ja pärisorjadest talurahva suurenenud ekspluateerimine teorendi abil · 18 saj ehitusbuumi ja suurejoonelise eluviisi tulemus: - Pärus- ehk eramõisade võlad pärandati edasi ja 18 saj lõpus I mõisade pankrotilaine - Lisafinantside leidmise vajadus, kuna talurahva teokoormuse kasvatamine polnud enam võimalik. Sunnimaise talurahva eluolu 18 saj Eestlastest talurahvas: A. Enamuses adramaatalupojad B. Vabadikud: väike maalapp ja teenisid lisaks taludes ja mõisades(hooajal) C. Liikuv maarahvas: mõisakäsitöölised ja teenijad, talude sulased ja teenijad ja kerjused
kompaniid, ka perekompaniid. Itaalia pangad laienesid (Placencias, Lucas ja Siennas) esindajate abil Lääne Euroopasse. Põhilised laenuvõtjad valitsejad ja aadlimehed, kel vaja suuri summasid, et oma poliitilis huvisid täita. Valitsejatele laenamine suure riskiga, kas helde tasu või ei tahetudki ära maksta. 1341. a keeldus Inglismaa kuningas Edward III oma võlgu maksmast. Itaalias Medicite pank. 15. sajandi panga tuluallikas paavsti õukonna teenindamine. 15. saj Itaalias suur (teine) pankrotilaine, põhjuseks Madalmaade ja Itaalia kaubanduse tasakaalustamatus, Madalmaades polnud kusagil raha realiseerida ja Itaalias polnud raha, millega realiseerida. 15. sajandi lõpuks kandus rahanduskeskus Lõuna Saksamaale, Fuggerite perekonna pangale. 9 1397 sureb Hans Fugger, 1200 kuldnat järglastele, pojal 23 000 kuldnat, pojapoeg Jakob jättis surres maha 2 miljonit kuldnat. Laenates valitsejatele raha,võtsid Fuggerid tagatiseks hõbedakaevandused. Hiljem rahanduskeskuseks Madalmaad.
Mõnede majandusteadlaste arvates on sellisteks valdkondadeks kindlustus ja laenude andmine. Kindlustuse valdkonnas ei kindlusta eraettevõtted (kindlustusseltsid) üksikisikuid paljude tähtsate riskide vastu. Seepärast tuleks käivitada vastavad riiklikud programmid. Tavaliselt on selliste programmide käivitamiseks tarvis mingeid olulisi sündmusi (Ühendriikides Suur Depressioon, üleujutused 1967.a., terroriakt 11.09.2001 jms. Eesti näidetena võiks tuua pankade pankrotilaine 1997-1998, ilmastikust tingitud kahjustused). Kapitaliturud õppelaenude programmi käivitamine on näide selle kohta, kuidas valitsused on hakanud puudulike kapitaliturgude mõjusid leevendama. Valitsuse rolli (turgude puudulikkusele reageerimisel) analüüsides tuleb olla ettevaatlik. Eratootjatel võivad olla teatava kauba või teenuse pakkumata jätmiseks omad põhjused. Pakkumisega võivad kaasneda suured tehingukulud. Pangad võivad teatud liiki laenu
hädaolukorrad (haiguste levik, mür- vad hädaolukorrad ka inimeste elu ja gistused); tervist ning keskkonda ja majandust. 3) keskkonda kahjustavad hädaolu- Suurte keskkonnareostustega kaasneb korrad (keskkonnareostus); oht inimeludele ja riigi majandusele. 4) majanduskahju tekitavad hädaolu- Raskeimate ja ohtlikemate hädaolu- korrad (finantskriisid, pankrotilaine). kordade puhul on riigiasutustel õigus kasutada inimeste ja riigi kaitse huvi- Joonisel 3.2 on kirjeldatud hädaolu- des lisavolitusi. Kõige raskemad häda- kordi nende raskusastme järgi. Riigi- olukorrad on eriolukord, erakorraline kaitse korraldus peab hea seisma sel- seisukord ja sõjaseisukord. le eest, et riigikaitse eest vastutavad institutsioonid ja asutused tagaksid Erinevate hädaolukordade lahenda-
annaabi.ee 
