Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Paljunemine, mitoos ja meioos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakud, organis, kromosoomid, sugurakud, kromosoomistik, sugurakkudes, vanemaga, spermatogenees, lootevesi, eoseline, vegetatiivne, interfaas, profaas, metafaas, anafaas, telofaas, faasid, kromatiidid, homoloogiliste, mistõttu, keharakud, ristsiire, sigivatel, ovogenees, sügoot, kobarloode, platsenta, teratogeenid, rasedus, sigimisvõimeLk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks.
Anafaas 1.Telofaas 2.Telofaas 46 Kromosoomi Interfaas, DNA replikatsioon 92 Kromosoomi I faas 1.jagunemine- moodustub 2 diploidset rakku 46 Kromosoomi 46 Kromosoomi 23KS 23KS 23KS 23KS II faas 2. jagunemine- moodustub 4 haploidset rakku Interfaas DNA repilkatsioon Suureneb rakuorganellide arv Sünteesitakse ATPd Tsentrioolide kahestumine 1.jagunemine I Profaas- Ristsiire I Metafaas- Kromosoomid ekvatoriaaltasandil, mitoosikääv I Anafaas- Kromosoomid lahknevad poolustele I Telofaas- Tsütokinees, tsentrioolid kahestuvad uuesti I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised.
karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu.
Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis? · Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad · Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad METAFAAS Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksmimaalselt kokku keerdunud
6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatiline rakk e keharakk Igal rakul on oma kindel eluiga ja see sõltub koest kus ta on. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Üks pikemaid rakutsükleid on sidekude. Mitoosi osad: 1) profaas 2) metafaas 3) anafaas 4) telofaas
Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii
paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis lk 105). 8. Tunne jooniselt ära meioosi faase (õ lk 107) - (NB! tee vahet, mis erinevus on mitoosiga.. nad suht sarnased.) 9. Mis on kromosoomide ristsiire ja miks see toimub? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas 10. Mitu rakku tekib meioosi tulemusel ja mitu mitoosi tulemusel? Meioosi tulemusena tekib phest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Mitoos-moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud 11. Mis on haploidne (n) ja mis on diploidne (2n)? Mida see "n" tähistab?! Haploidne- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood 7. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Leiab aset kõikides elusorganismides 8. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide,
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes.
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine
- Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kahe tütarraku geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4. Tuumamembraan kaob 5. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja kujunevad kääviniidid 2 tsentriooli vahele 2. Metafaas - eraldumisfaas 1. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Partenogees Eoseline Viljastunud munarakust Mittesuguline Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne Ostepooldumine rakkudel Pungumine Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed
Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5
Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotavad aga paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt.
Suguline Mittesuguline Osaleb 2 vanemorganismi Osaleb 1 vanem Mõlema vanema tunnused Järglane vanemaga sarnane Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud
· Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng
ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus
1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid)
kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad,
annaabi.ee 
