väga laial territooriumil (ülemaailmselt) Olenevalt kasutusotstarbest, rakendusest leiab kasutamist kaks põhilist andmevoo mudelit: dialoograkendused (küsimused vastused) pakkrakendused (suurte andmefailide edastamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Laivõrk Enamlevinud on kolm laivõrgutüüpi: X.25 FR (Frame relay) edastus Rakkedastus (ATM võrk) Laivõrkudes kasutatakse kas ühendusega või ühenduseta edastust Reeglina kasutatakse pakettkommutatsiooni Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Ühendusega edastus Ühendusega edastuse korral edastatakse kõik paketid läbi võrgu ühte ja sama teed kaudu Edastusprotsess on jagatud kolme faasi: ühenduse loomine andmeedastus ühenduse lõpetamine (katkestamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Ühendusega edastus Ühenduse loomiseks saadetakse esimene, ühenduse initsialiseerimise pakett läbi võrgu See pakett sisaldab päises sihtkoha
5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3.Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Ruutimisel lahendatakse kaks ülesannet: 1. Määratakse edastatavate andmete võrgus liikumise marsruut (marsruudid), st millised ja millises järjekorras läbitakse sidevõrgus transiittippe. 2. Teavitatakse sidevõrku valitud marsruudist. Ruutimise põhiprotokollid: 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//; 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching//. Kanalikommutatsiooni põhimõtet rakendati enne pakettkommutatsiooni, näiteks telefonivõrkudes. Kanalikommutatsiooni korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. Kanalkommutatsiooni on otstarbekas rakendada pikkade sõnumite (teatiste) edastamiseks.
) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras. Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas. Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel
* Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18baiti p2is110baiti kasulik. Efektiivsus 110/128=86% * Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 6418=46=> 46/64=72% * Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10 s 4 * Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti
Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb
ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL: · DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s · Internet: · Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. · Kohalik arvutivõrk (LAN): · · · Bluetooth ja raadiopersonaalvõrk (WPAN), IrdA: · Bluetooth · 1998. a
4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus-orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) voi sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti p i d i , mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus- orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust
128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb
43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//: korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse päisega, milles sisaldub sihtsõlme aadressiga, mille põhjal toimub edastusel paketi suunamine läbi sidevõrgu sõlmede. Paketid sisestatakse sidevõrku ilma, et eelnevalt oleksid neile reserveeritud lingid. Paketi liikumisel sidevõrgus läbib pakett igal hüppel ainult ühe sõlme. 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching// kujutab kahe eelneva,
Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18=46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s 4. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18baiti p2is-110baiti kasulik. Efektiivsus 110/128=86% 5. Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. 18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s 6. Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 7
Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s
16. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110B 512/110=5paketti 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 17.Ethernet võrgu(või IEEE 802.3) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% 18.Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. 18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s 19.Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb
Kui mingi aja jooksul ei ole kinnitust tulnud, tuleb paketti korrata. Ka siin tuleb iga aadressi: "DHCP ack" sõnum kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud 33.NAT andmeedastusteenus. Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle kviitungiga kaasa panna paketi järjekorranumber, mis välistab duplikaadid. Rdt 3.0 raiskab ressurssi, sest ooteajad on liiga pikad. 18
Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline 3 AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud
· Keha internetiprotokolli -edastatavad andmed (IP) kasutavasse vorku uhendatud arvutite vahel. · Lõpuosa UDP kujutab endast -Kordussaatmine alternatiivi TCP protokollile (edastusohje Pakettside on ,, connectionless ,, kuna protokollile) kuna ta pakettkommutatsiooni vajab tooks IP protokolli siis kasutatakse vahel ka puhul ei ole eraldatud uhenduse jaoks konkreetset tahist UDP/IP ja fuusilist TCP/IP. Kasutab IP protokolli selleks et saaks kanalit ,mida kogu uhenduse jooksul hoivatakse datagrammi uhest vaid igal arvutist teise. Erinevalt TCP st ei tegele UDP aga
Veebimeili kasutusvõimalust pakuvad Eestis hot.ee, mail.ee, zone.ee, tele2.ee, solo.ee, email.ee, starline.ee, imp.hot.ee jt. Välismaistest veebimeili süsteemidest on tuntumad hotmail.com ja Yahoo! Mail. 5.4 Internet Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke, linnavõrke, koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist, mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958. aasta veebruaris reaktsioonina venelaste Sputniku üleslennutamisele 1957. aasta oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969. aasta oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgu-magistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a
vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele- orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum.
otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni – andmed pannakse pakettidena teele ja igal
Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad
Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis
keskmine faas, mille ajal andmete ülekanne aset leiab; lõppfaas, mil ühendus katkestatakse ja vabastatakse reserveeritud ressursid. Kanalikommutatsioon ei ole efektiivne ressursikasutuse seisukohalt, kuna terve kanal on pühendatud kahele osapoolele, kes reaalselt ei pruugi kasutada ära kogu kanali läbilaskevõimet, mida saaks jagada kolmandate ühenduste tarbeks. Samas on tegemist garanteeritud ühenduse kiiruse ja kvaliteediga. Pakettkommutatsiooni – kõik konkureerivad võrgu ressursile. Kanal on kinni ainult paketi saatmise hetkel. Ribalaiust ei tehta tükkideks, kasutatakse kogu kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad. Sõnum jaotatakse pakettideks/tükkideks ja saadetakse minema läbi sidevõrgu. Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi (marsruutimine).
*FDMA- sageduspõhine(sagedust jagav ühispöördus)(kõik kasutajad samal ajal kasutavad kanalit, igale kasutajale oma sagedusala) *TDMA- sagedusala ühine, ajapõhine ühispöördus(igale kasutajale antakse kindel aeg, mille jooksul tema tegeleb info jagamisega/vastuvõtmisega) *CDMA- koodipõhine, info varustatakse koodiga. Vastu võetakse info, mille kood klapib. 11. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud Pakettkommutatsiooni puhul marsruutimine(eesmärgiks on pakettide liigutamine ruuterite vahel algpunktist sihtpunkti): * datagrammvõrgud – kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) * virtuaalahelagea võrgud – alguses seatakse marsruut paika, mis püsib kogu ühenduse
mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaefektiivne. Kanalkommutatsiooni puhul, kus on tegemist füüsilise kanali reserveerimisega, tuleb kõigepealt kanal paika panna: otsitakse läbi kommutatsioonisõlmede marsruut ja kulub aeg sõlmede vahel liikumiseks ning lõpuks jõutakse sihtpunkti. Pärast seda läheb kanal paika ja see jääb kindla saatja ning vastuvõtja käsutusse ja enam mingeid ajalisi viiteid ei ole võrgusõlmedes. Pakettkommutatsiooni puhul kanal ei ole kogu aeg ühe isiku käes, vaid kasutaja saab näiteks veebiserverisse pöördudes korraks kanali ja pärast seda on see jälle vaba. See toob kaasa selle, et mingil hetkel võib kasutajaid olla kanalis rohkem, kui sealt andmeid tegelikult korraga läbi läheb. See tähendab, et mingitel hetkedel on kanal hõivatud ja mingitel hetkedel on see vaba. Sellest tulenevalt nendel hetkedel, kui kanal on hõivatud, võivad
annaabi.ee 
