0.1.4 J. Mis on päringu ja vastuse Data osas (kirjeldada oma sõnadega andmete kogust ja sisu)? Sisu ja suurus Lisada ekraanipildid ping päringu ja ping vastuse Wiresharki keskmisest aknast, kus dekodeeritud ICMP paketi IP ja ICMP osa. K. Millisele aadressile saadetakse ping päring (MAC aadress ja IP aadress)? 80:ea:96:e6:50:7b, 10.0.1.1 L. Milliselt aadressilt tuleb vastus (MAC aadress ja IP aadress)? 80:ea:96:e6:50:7b, 10.0.1.1 Lisada ekraanipilt ping päringu ja ping vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, (kus kõik plussid kinni). http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%205/ 2/6 11.12.2016 Side labor 5 aruanne UDP, DNS M. Milliste protokollide päiseid DNS paketid sisaldavad? eth:ethertype:ip:udp:dns N. Kui pikk on UDP päis? 16 baiti O. Mis sisaldub UDP päises
Ekraanipildid ping päringu ja ping vastuse Wiresharki keskmisest aknast, kus dekodeeritud ICMP paketi IP ja ICMP osa. K. Millisele aadressile saadetakse ping päring (MAC aadress ja IP aadress)? MAC aadress: IETF-VRRP- VRID_01 (00:00:5e:00:01:01), IP aadress: 93.184.216.34 L. Milliselt aadressilt tuleb vastus (MAC aadress ja IP aadress)? MAC aadress: IETF-VRRP-VRID_01 (00:00:5e:00:01:01), IP aadress: 93.184.216.34 Ekraanipilt ping päringu ja ping vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, (kus kõik plussid kinni). UDP, DNS M. Milliste protokollide päiseid DNS paketid sisaldavad? eth:ip:udp:dns N. Kui pikk on UDP päis? 8 baiti O. Mis sisaldub UDP päises? Source Port, Destination Port P. Milline on UDP pordi number DNS jaoks? 49454 R. Mis sisaldub DNS osas? Flags, Questions, Queries, Answers, Authoritative nameservers Ekraanipildid DNS päringu ja vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, kus UDP ja DNS osad on lahti. 4
mingi 32 baiti andmetid mingi tähestik... Lisada ekraanipildid ping päringu ja ping vastuse Wiresharki keskmisest aknast, kus dekodeeritud ICMP paketi IP ja ICMP osa. K. Millisele aadressile saadetakse ping päring (MAC aadress ja IP aadress)? 00:1b:17:27:6c:18 ja 93.184.216.34 L. Milliselt aadressilt tuleb vastus (MAC aadress ja IP aadress)? 00:1b:17:27:6c:18 ja 93.184.216.34 Lisada ekraanipilt ping päringu ja ping vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, (kus kõik plussid kinni). UDP, DNS M. Milliste protokollide päiseid DNS paketid sisaldavad? UDP N. Kui pikk on UDP päis? 8B O. Mis sisaldub UDP päises? Src ja Dst pordid. P. Milline on UDP pordi number DNS jaoks (serveri port)? 53 R. Mis sisaldub DNS osas? nimelahenduse paring serveri poole. Lisada ekraanipildid DNS päringu ja vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, kus UDP ja DNS osad on lahti. 4.4 Traceroute
Tekstipõhisel versioonil oleks vaja minimaalselt 64MB mälu, kuid soovitatav oleks 256MB ning vaba kõvakettaruumi 1GB. Graafiliselt versioonil oleks minimaalselt vaja 64MB mälu, aga soovitatav on 512MB ning vaba kõvaketta ruumi 5GB ja vähemalt 1GHz taktsagedusega protsessor oleks soovitatav. Reaalsuses on võimalik näiteks installida s390 platvormile 20MB mäluga, i386 ja amd64 48MB mäluga. Samuti oleneb tegelikult vajaminev kõvakettaruum kasutaja poolt installitavatest pakettidest. [] KASUTATUD MATERJAL 1. http://viki.pingviin.org/index.php?title=Debian (vaadatud 06.12.2008) 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Debian (vaadatud 06.12.2008) 3. http://www.debian.org/releases/ (vaadatud 07.12.2008) 4. http://www.debian.org/releases/lenny/ (vaadatud 07.12.2008) 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Packaging_Tool (vaadatud 07.12.2008) 6. http://www.debian.org/distrib/packages (vaadatud 07.12.2008) 7. http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis
Best effort võrgustikus kõik kasutajad saavad parima teenuse, mis tähendab, et nad saavad määratlemata muutlik bitikiirus ja tarneaeg, sõltuvalt praeguse liikluskoormusest. IP pakett ja Type of Service Reeglina, saadetud võrgus paketid erinevad IP viie päisevälja baasil. IP paketi allika aadress, sihtpunkti aadress, IP protokolli väli, allika ja sihtpunkti pordid. Nemad kirjeldavad andmevoogu. Andmevoog koosneb pakettidest, genereeritud rakendusega, mis töötab allika arvuti peal ja on mõeldud saatmiseks rakendusele, mis töötab sihtpunkti arvuti peal. Ühe andmevoo pakettidel on kõik viis IP paketti päiseväljad samamoodi täidetud. Teenuse kvaliteet ei ole kellelgi geniaalne idee, mis oli välja mõeldud hiljuti. Juba need inimesed kes asutasid Interneti nägid ette selle vajadust ja mõtlesid välja teenuse tüüpi baiti, ehk Type of Service (ToS) IP paketi päises
Lisada ekraanipildid ping päringu ja ping vastuse Wiresharki keskmisest aknast, kus dekodeeritud ICMP paketi IP ja ICMP osa. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) K. Millisele aadressile saadetakse ping päring (MAC aadress ja IP aadress)? HewlettP_1c:b8:4d (a0:d3:c1:1c:b8:4d),93.184.216.3 L. Milliselt aadressilt tuleb vastus (MAC aadress ja IP aadress)? HewlettP_1c:b8:4d (a0:d3:c1:1c:b8:4d),93.184.216.34 Lisada ekraanipilt ping päringu ja ping vastuse pakettidest Wiresharki keskmises aknas, (kus kõik plussid kinni). (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) UDP, DNS M. Milliste protokollide päiseid DNS paketid sisaldavad? eth:ethertype:ip:udp:dns N. Kui pikk on UDP päis? 8 O. Mis sisaldub UDP päises? Source Port, Destination Port, Length, Checksum P. Milline on UDP pordi number DNS jaoks (serveri port)? 53 R. Mis sisaldub DNS osas
Java algajatele (v1.0 2011a) See on juhend kiireks Java õppimiseks, esialgsete teadmiste omandamiseks. Näited teen eclipse'iga. Koostanud Alex. Email: [email protected]. Tänud Roelile, kes leidis kirja- ja muid näpuvigasid ning tegi huvitavaid soovitusi manuaali redigeerimiseks/täiendamiseks! I. Valmistumine programmi kirjutamiseks. Alustame kõige lihtsamast asjast ehk põhimõttest. Programm koosneb pakettidest. Pakett koosneb klassidest, millest üks on alati main class, mis jooksutab teisi klasse. Main klassi all mõtlen ma seda, et meil on üks suvalise nimega klass, mis hoiab endas staatilist main nimega funktsiooni (sellest veidi hiljem). Klassid on selleks, et hoida erinevaid programmi osi eraldi. Näitena võib tuua maja. Maja puhul on klassideks näiteks sein, aken, uks, katus, vundament jne. Maja elamiskõlblikuks muutumiseks on vaja Main klassi. Klassid koosnevad funktsioonidest.
liidesed omavad stereotüüpi “interface”. Paketid Pakett on mudelielementide grupeerimise mehhanism. Kõiki mudelielemente, mida pakett omab või millele ta viitab, nimetatakse paketi sisuks. Paketi eksemplar ei oma mõtet. Pakette kasutatakse modelleerimistöös ega transleerita täidetavateks süsteemideks. Mudelielemendi omanikuks ei saa olla rohkem kui üks pakett. Paketti nimetatakse sageli allsüsteemiks. Paketid võivad importida mudelielemente teistest pakettidest. Kui element on imporditud paketi poolt, siis see pakett viitab talle justkui omanikpakett. Pakettide vahel on lubatud sõltuvusseosed, peenendusseosed ning üldistusseosed. Pakett esitatakse suure ristkülikuna koos väikese ristkülikuga vasakus ülanurgas. Kui paketi sisu (klasse) ei näidata, siis paketi nimi antakse suures ristkülikus, vastasel korral väikeses. Pakett sarnaneb agregatsioonile. Kui pakett omab oma sisu, on tegemist
Lugemismaterjal: TCP (Transmission Control Protocol '''Definitsioon ja ülevaade''' TCP on levinuim transpordikihi võrguprotokoll, mida kasutatakse TCP/IP võrkudes. Selle protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul internetiprotokoll (IP). TCP/IP mudeli järgi on loodud enamik arvutivõrke. Ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise soovi, mille klient kadudeta andmevahetuse korral vastusega kinnitab. TCP tegeleb voo- ja koormusjuhtimisega. Voojuhtimine (flow control) tähendab, et TCP jälgib pidevalt otspunktide andmevooge ning teeb andmeedastuse kiiruses ja mahus selle järgi parandusi
kokku panna sobiv reis he turundamisel kasutatakse maagilisust, või võtte mõni juba inf osavalt ära sihtkoha unikaalset mida visioonis ja valmis olevatest ol kultuuri ja loodust. tunnuslauses pakettidest. e kasutatakse. Eesti turundus minu arvates vastab täiesti visioonile. 6. ETTEPANEKUD PIIRKONNA ARENDAMISEKS LÄHTUVALT ANALÜÜSIDEST, EESTI RTAK-ST JA PIIRKONNA VISIOONIST/ TURISMIARENGUKAVAST.
tegevuste automatiseerimine. Eesmärk: Tarnete arveldussüsteemi loomine Eelis: Ülevaate saamine materjalide laoseisu kohta, et kindlustada optimaalne riistvara sisseost, seeläbi vähendada kulusid mahakantud materjalidele ning lühendada tellimuste ooteaegu. Mõõt: Vähendada tellimuste täitmise ooteaegu ühe töönädalani. Eesmärk: Hõlbustada klientide suhtlust organisatsiooniga Eelis: Klient saab suvalisest kohast tellida/loobuda pakettidest. Ei pea tulema kontorisse. Mõõt: Klient peab saama suvalisel ajahetkel sisse logida, tellida, muuta, kustutada oma kontole märgitud teenuseid. Ei sõltu klienditeeninduskontorite lahtiolekuaegadest. Eesmärk: Saada juurde kliente 5 Eelis: Reaalajas on võimalik kontrollida, kas teenus "levib" klienti huvitavas asukohas. Milliseid teenuseid on sellesse asukohta võimalik tellida, millised
korral liikuda Internetis erinevat teed mööda. Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll - TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole
järjestikused eraldatakse tühiku(te)ga; omavaheline järjestus ei oma tähtsust Näiteid - public, protected, private(klassil mitte isendil); static; final(hiljem ei saa muuta); abstract(abstraktne) Paketid - Kasutatakse klasside rühmitamiseks; Iga klass kuulub paketti; Nimekonfliktide vältimiseks; Võimalik hierarhiline struktuur; java.lang.Math näitab, et klass Math on paketis lang,mis on omakorda paketis java; Teistest pakettidest imporditakse(import java.util.Scanner;import java.util.*) Klassi- (staatiline) ja isendi- static on või pole Klassimeetod - väljakutse on võimalik kõikjalt, kus vastav klass on nähtav (isendeid ei pea olema olemas) · peameetod - public static void main (String[] args) · meetodid klassist java.lang.Math · 1. praktikumist - static double aritkeskmine(double arv1, double arv2) Isendimeetod - väljakutse on võimalik ainult mingi olemasoleva isendi kaudu; meetodi nimele
protokoll (Pm reeglid kuidas pakette teha) Kommunikatsiooni moodul Transpordikiht Kommun. seotud sõnumid Transpordi protokoll Network Access Module Võrgukiht Kommun. võrk Võrgukihi protokoll 1. Tase: Failiga seotud tasemel toimingud 2. Tase: Kommunikatsiooniga seotud tegevused - faili tükeldamine, saatmiseks ettevalmistamine. Räägime pakettidest, sisu pole oluline (ei tee vahet kas edastame pilti või videot), kommunikatsiooni korraldamine. 3. Tase: Füüsiline andmeedastus - konkreetne võrgutehnoloogia, mis tegeleb andmeedastusega. Protokoll (so scary, such koll) - süntaks, reeglistik mille järgi moodustatakse pakette, vajalik kontrolli teostamiseks, sisaldab infot kuidas veaolukordi lahendada, mida andmetega peale hakata ja mida mingid väljad üldse tähendavad, info mis taktis toimub andmeedastus. Pm
realiseeritav funktsioon peab läbima vaid ühte etteantud punkti. Reaalsete praktiliste ülesannete lahendamisel tuleb õpetada palju keerulisemaid närvivõrke: parameetreid võib olla kümned või sajad ning närvivõrgule antakse ette sajad või tuhanded punkte, milliseid peab läbima realiseeritav funktsioon. On ilmne, et keerulisemate ülesannete puhul tuleb kirjutada arvutiprogrammi närvivõrgu õpetamiseks või kasutada mingit olemasolevatest tarkvara pakettidest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 28
realiseeritav funktsioon peab läbima vaid ühte etteantud punkti. Reaalsete praktiliste ülesannete lahendamisel tuleb õpetada palju keerulisemaid närvivõrke: parameetreid võib olla kümned või sajad ning närvivõrgule antakse ette sajad või tuhanded punkte, milliseid peab läbima realiseeritav funktsioon. On ilmne, et keerulisemate ülesannete puhul tuleb kirjutada arvutiprogrammi närvivõrgu õpetamiseks või kasutada mingit olemasolevatest tarkvara pakettidest. Täiendav kirjandus: 1. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 2. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 3. Moscinski, J., Ogonowski, Z. Advanced control with Matlab and Simulink. London: Ellis Horwood, 1995. 251 p. 28
Satelliit – kuni 50 Mbps kanal või mitu väikema kiirusega kanalit, 250 millisekundiline hilinemine suure vahemaa tõttu. 13. Ajalised viited võrkudes Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid. * Processing delay – paketi töötlemise peale kuluv aeg – vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. * Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. * Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). * Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s.
registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas). Neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide üle kontrolli omava organisatsiooni - ICANN-i - poolt akrediteeritud registraride juures 6. Arvutivõrgu IP datagramm. TCP ja UDP. IP vastutab pakettide õigesse kohta jõudmise eest. Paketid liiguvad neljakohalise numbrilise aadressi alusel (IP aadress). See on ka kõik, mida IP pakettidest loeb. Ülejäänu teda ei huvita. Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm: 4 8 16 24 31 Vers IHL Type of Service Total Length
See tahendab, et UDP-d mis kasutav tahendab, et lahte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, sonumi kas kogu sonum edastamie ajaks pusivat uhendust ja iga pakett on kohale joudnud ja kas datagrammid on oiges liigub jarjestuses. Internetis iseseisvalt. Pakettidest sonumi Seetottu kasutatakse UDP-d sellistes kokkupanemine vorgurakendustes, kus on sihtkohas on voimalik tanu sellele, et TCP jalgib tegu vaga luhikeste, uhte paketti mahtuvate sonumis sonumitega ja kus sisalduvate pakettide jarjekorda. Seeparast tahetakse tootlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid nimetataksegi seda tuleb sellest,
Lahtisi keskkäepidemega vinnaklüliteid võib kasutada ainult pinge lülitamiseks ilma koormusvooluta. Külgkäepidemega vinnak- ja ümber- lülitid sobivad võrgu ühendamiseks ja lahutamiseks koormuse all. Külgkäepidemega vinnak- ja ümberlüliteid kasutatakse jaotus- kilpides koormusvoolu lülitamiseks. Pakettlülitid on ette nähtud elektrimootorite sisse- ja väljalülitami- seks, samuti kuni 380 V elektriahelate lülitamiseks. Pakettlüliti koosneb üksikutest pakettidest, (sektsioonidest) mis on kinnitatud poltidega. Neid valmistatakse lahtise, kaitstud ning tihendatud (hermeetilise) ehitusviisiga nimipingele 220/380 V ning vooludele 6 6000 A (pakett- lüliti B, ümberlüliti ). Pakettlüliti üksikus paketis (sektsioonis) on fiiberseibide vahel võlliga ühendatud liikumatud kontaktid. Mitmesuguseid trummellüliteid ja ümberlüliteid kasutatakse samuti nagu vinnaklüliteid. Nad on: 1. reverseeritavad 2. mittereversiivsed, 3
Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6
liikumisega mööda seda. Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid. ==> Processing delay paketi töötlemise peale kuluv aeg vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. EHK iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata ning see protsess võtab aega. /// ==> Queuing delay järjekorra peale minev aeg pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). /// ==> Transmission delay paketi võrku saatmiseks kuluv aeg sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks ///
ja liikumisega mööda seda. Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid. ==> Processing delay – paketi töötlemise peale kuluv aeg – vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. EHK iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata ning see protsess võtab aega. /// ==> Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). /// ==> Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks ///
IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Võrreldes IPv4'ga on veel ära kaotatud kontrollsumma ja pakettidele on võimalik määrata prioriteete. Kuna Ipv4-lt v6-le üleminek ei saa toimuda ühe hetkega, kasutatakse nende standardite ühendamiseks kahte meetodit: 1) dual stack osad ruuterid (Ipv6 ja Ipv4 võrgu vahelülid) saavad aru nii v4 kui v6 pakettidest ning oskavad ühte teiseks ümber teisendada. Niimoodi liigub pakett osa teekonnast Ipv6 paketina ja osa Ipv4 paketina. 26 2) tunneling kui Ipv6 pakett jõuab võrguossa, kus kasutatakse Ipv4 protokolli, siis spetsiaalne ruuter Ipv6 võrgu ,,serval" paneb Ipv6 paketi Ipv4 võrgus edastamiseks Ipv4 paketi sisse ja edastatakse nagu tavalist Ipv4 paketti. See tähendab, et Ipv4
fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist (hõlbustab QoS kasutamist). Võrreldes IPv4'ga on veel ära kaotatud kontrollsumma ja pakettidele on võimalik määrata prioriteete. Üleminek IPv4-lt IPv6-le kõiki ruutereid pole võimalik ära uuendada. Nende standardite ühendamiseks on kasutusel kaks meetodit: 1)dual stack osad ruuterid (Ipv6 ja Ipv4 võrgu vahelülid) saavad aru nii v4 kui v6 pakettidest ning oskavad ühte teiseks ümber teisendada. Niimoodi liigub pakett osa teekonnast Ipv6 paketina ja osa Ipv4 paketina. 2)tunneling kui Ipv6 pakett jõuab võrguossa, kus kasutatakse Ipv4 protokolli, siis spetsiaalne ruuter Ipv6 võrgu ,,serval" paneb Ipv6 paketi Ipv4 võrgus edastamiseks Ipv4 paketi sisse ja edastatakse nagu tavalist Ipv4 paketti. See tähendab, et Ipv4 võrgus käiakse Ipv6 paketiga ümber nagu suvaliste andmetega Ipv4 paketis. Teisel pool pannakse Ipv6 pakett taas kokku
..) Hästi hallatavad ja konfigureeritavad Puudub IP tasemel ühendus Liikluse optimeerimine (nii valikuline lubamine kui puhverdamine) · Vead Iga protokoll vajab oma vahendajat Rakendusprogrammid tuleb konfigureerida vahendajat kasutama Tulemüürid eri kihtides Ühenduste sisu uurivad tulemüürid · Deep Packet Inspection, Next Generation Firewall · Käituvad paketifiltrina, aga vaatavad pakettide sisse kuni 7. kihini · Panevad enda jaoks pakettidest kokku iga ühenduse andmevoo ja analüüsivad seda · Dekodeerivad võimalusel ka rakenduskihi protokollid Ei vaja selleks vahendaja konfimist või klientmasina teadmist vahendamise kohta Võimalusel vaatavad ka krüpteeritud ühenduste sisse (oma CA vahendusrünnete tegemiseks, mida kliendid usaldavad) Kombineeritud tulemüürid · Lihtsate protokollide jaoks käituvad kui dünaamilised paketifiltrid (NAT) · Keeruliste protokollide jaoks kasutatakse rakendustaseme vahendajaid
6. TCP/IP mudel See on mudel, mida igapäevaselt kasutatakse ning sellel baseerub kogu Interneti maailm. See sai alguse Ameerika kaitseministeeriumi projektidest ja on ka de facto standard. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1) Rakenduskiht See sisaldab OSI mudelit aluseks võttes nii rakendust, kui ka tõlkijat ning ka osa sessioonikihti. See pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. Rakenduskihi puhul räägime pakettidest kui sõnumitest. 2) Transpordikiht See sisaldab OSI mudelit aluseks võttes transpordikihi ja sessiooni loomise osa sessioonikihist. See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega. Transpordikiht asub rakenduskihi ja võrgukihi vahel TCP/IP mudelis. Ta kasutab ära seda, mida võrgukiht pakub ning ise pakub transporditeenust rakenduskihile. Kaks transpordikihti lepivad omavahel kokku, kas nad on valmis üksteisele andmeid saatma. Transpordikihi ülesanne on
Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Võrreldes IPv4’ga on veel ära kaotatud kontrollsumma ja pakettidele on võimalik määrata prioriteete. Üleminek IPv4-lt IPv6-le kõiki ruutereid pole võimalik ära uuendada ja seega tekib võrk, kus on mõlemaid. Selline võrk võib töötada kahte moodi: 1) dual stack – osad ruuterid (Ipv6 ja Ipv4 võrgu vahelülid) saavad aru nii ipv4 kui ipv6 pakettidest ning oskavad ühte teiseks ümber teisendada (oskavad „tõlkida“). Niimoodi liigub pakett osa teekonnast Ipv6 paketina ja osa Ipv4 paketina. 2) tunneling – kui Ipv6 pakett jõuab võrguossa, kus kasutatakse Ipv4 protokolli, siis spetsiaalne ruuter Ipv6 võrgu „serval” paneb Ipv6 paketi Ipv4 võrgus edastamiseks Ipv4 paketi sisse ja edastatakse nagu tavalist Ipv4 paketti. See tähendab, et Ipv4 võrgus käiakse Ipv6 paketiga ümber nagu
kirjanduse loetelus toodud kirjandust (need käsiraamatud on Tartus müügil). 2 1. Sissejuhatus Masinate ja ehitiste täppisjoonestamine laual on suures osas muutunud juba ajalooks. Et olla konkurentsivõimeline tööjõuturul, peab nüüdisaegne insener tundma täppisjoonestamise võimalusi arvutil. Selleks otstarbeks on koostatud terve hulk tarkvarapakette. Osa joonestus- pakettidest on mõeldud kitsamate valdkondade tarbeks, nagu arhitektuur, kartograafia, elektriskeemid jne. Neid pakette me oma lühikursuses ei käsitle. Teine osa joonestuspakette on üldotstarbelised: nende abil saab suurema või vähema eduga valmistada erinevate vald- kondade täppisjooniseid, soovi korral ka mitmesuguseid skeeme ja tabeleid. Tuntuimad uni- versaalsed joonestuspaketid on AutoCAD ja MicroStation, mis võimaldavad valmistada nii kahe- kui ka kolmemõõtmelisi jooniseid
See annab tohutu ajavõidu programmide silumisel. Objektorienteeritud maailm Tänapäeva tarkvaratootmine on suurel määral objektorienteeritud. See on ju moodne! Erinevalt riietumismoest on see mood tingitud praktilisest lähenemisest - objektorienteeritud tarkvaratootmine on odavam. Te võite ju küsida, et millised on siis tulemused? MS Windows ja teised graafilised kasutajaliidesed on sügavalt objektorienteeritud, samuti suurem enamus nende all töötavatest rakendustarkvara pakettidest. Üha enam arenevad OO andmebaasisüsteemid. Juba seitsmekümnendatel aastatel saadi aru, et vajadus uute programmide järele kasvab kiiremini kui võimalus neid vajadusi rahuldada. OO lähenemine annab lootust, et programmeerimine tulevikus hakkab sarnanema valmis objektide kokkuladumisega ülesandele nõutava lahenduse saamiseks. See on siis nagu LEGO klotsidega mängimine - juba algusest peale on teada, et need
See annab tohutu ajavõidu programmide silumisel. Objektorienteeritud maailm Tänapäeva tarkvaratootmine on suurel määral objektorienteeritud. See on ju moodne! Erinevalt riietumismoest on see mood tingitud praktilisest lähenemisest - objektorienteeritud tarkvaratootmine on odavam. Te võite ju küsida, et millised on siis tulemused? MS Windows ja teised graafilised kasutajaliidesed on sügavalt objektorienteeritud, samuti suurem enamus nende all töötavatest rakendustarkvara pakettidest. Üha enam arenevad OO andmebaasisüsteemid. Juba seitsmekümnendatel aastatel saadi aru, et vajadus uute programmide järele kasvab kiiremini kui võimalus neid vajadusi rahuldada. OO lähenemine annab lootust, et programmeerimine tulevikus hakkab sarnanema valmis objektide kokkuladumisega ülesandele nõutava lahenduse saamiseks. See on siis nagu LEGO klotsidega mängimine - juba algusest peale on teada, et need klotsid sobivad kokku, määravaks osutuvad klotside omadused ja nende
annaabi.ee 
