Pakendijäätmete käitlemise kord Sisejuhatus – Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse,viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmejama. – Ühentavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (nt suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamis kokku surutud. – Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ,veo käitluskohta ja taaskasu- tamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutus- organisatsioonid. – Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke ained siseldavate
samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. § 3. Pakendi liigid · 1) müügipakend ehk esmane pakend. o Lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. · 2) rühmapakend ehk teisene pakend. o Mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas. · 3) veopakend ehk kolmandane pakend. o Mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks. § 4. Pakendijäätmed · Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. § 5. Pakendi ja pakendijäätmete vältimine · Pakendiettevõtja müügikohas: o 1) Ei või anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida
KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE UTILISEERIMINE SISUKORD · Sissejuhatus......................................................lk 3 · Kodus tekkivad jäätmed...................................lk4 · Jäätmete utiliseerimine.....................................lk5 SISSEJUHATUS · Kodumajapidamises igapäevaselt tekkivatest jäätmetest suur hulk on pakendijäätmed, vanapaber ja biolagunevad jäätmed. Kui neid jäätmeliike eraldi koguda, tekib umbes 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED · Ohtlikud jäätmed (jääkõlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahtustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, patareid ja akud jms). · Elektroonikajäätmed (olmelektroonika ja kodutehnika, nt
SISUKORD 1. OLMEJÄÄTMED.........................................................................................................3 2. OHTLIKUD JÄÄTMED...............................................................................................3 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED............................................................................3 4. HÜLJATU JÄÄTMED JA SAASTUNUD PINNAS...................................................4 5. PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED............................................................................4 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED...................................................................4 7. REOVEESETE..............................................................................................................4 8. FEKAALID...................................................................................................................4...
Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid · Töövihikud, paberist ja papist kaustikud, · trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
elektroonikaseadmed eraldavad ,,tasuta soojust" · Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale Vesi · 3% Maa veevarudest on joogiks kõlblik, sellest omakorda 0,3% on inimese jaoks kättesaadav · 12% inimkonnast tarbib 85% meie kasutuses olevast veest · Hetkel on maailmas 2 miljr. inimest, kes peavad päevas läbi ajama 20 l veega Jäätmed · Eestis moodustub inimese kohta 380 kg olmejäätmeid aastas · 140 kg sellest on pakendijäätmed · Koos tööstusjäätmetega küündib see hulk 9 tonnini · XX saj. algul kaalus 1 m³ jäätmeid 500 kg, tänapäeval aga 100 kg Paberjäätmed · Igasugune puhas ja kiletamata paber, raamatud, vihikud, ajakirjad, kartong ja papp · 1 kg vanapaberist saab (puidu lisamisel) toota kuni 1,6 kg uut paberit. Energia kokkuhoid: 1,5 kWh elektrit ja 1,8 kg puitu · 70 kg vanapaberit säästab ühe puu · Eestis tekib aastas umbes 40 000 70 000 t
need oma jäätmehoolduseeskirjas. Pakendijäätmete liigiti kogumise elluviimisel on tähtis osa jäätmekäitlusettevõtetel kui jäätmete praktiliste käitluslahenduste pakkujail ning pakendijäätmete kogumise, sortimise ja ümbertöötamise läbiviijatel. Pakendiettevõtjatel on kohustus tarbijatelt ja lõpp kasutajatelt (elanikkond ja ettevõtted) nende poolt tarbitud kaupade pakend ja pakendijäätmed tasuta tagasi võtta. Selleks peavad tarbijad ja lõppkasutajad tekkinud pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi sortima ja vastavatesse kogumissüsteemidesse tooma. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis on oluline roll hulgi- ja jaemüügiettevõttel (pakendatud kauba müüjal), kes peab müüdud kauba pakendi kauba lõppkasutajalt või tarbijalt tagasi võtma. Juhul kui kaubandusettevõte ise kasutab pakendit (nt plast-karbid, kilekotid jms) müüdavate kaupade pakendamiseks, laienevad talle ka kehtivad kogumis- ja taaskasutusnõuded nende pakendiliikide osas
mahapaneku kohtade likvideerimine; jäätmete taaskasutusse suunamine. JÄÄTMEKÄITLUSE KESKSED PROBLEEMID Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Aastast 2008 on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Jäätmete liigitamisega kaasnevad aga mitmed erinevat probleemid. Paljud pakendid ja muud jäätmed sisaldavad mitmesuguseid materiale, mistõttu on nende liigitamine raskendatud. Seetõttu on loodud ulatuslikumad sorteerimisliinid, mis aga nõuavad suuremaid investeeringuid ja nõnda suurendab see jäätmete ladustajatele suuremaid väljaminekuid. Sellest tuleneb ka
Ökoloogiline jalajälg sõltub: · tarbijate arvust · keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta · ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine. Suurim jalajälg oli 2007. aastal Anglo-Ameerikal. Esikümnesse jäi ka Eesti. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt üheksanda koha vääriline. Pakendjäätmed Pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70%. (Mis koosneb
kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid.Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid.Loodusesse jäetud okastraat toimib aastakümneid loomade püünisena. Miks jäätmeid sorteerida? · Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib osutuda võimatuks. · Jäätmete vedu ja -ladestamine on tavalised teenused, mille eest me kõik maksame. Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta. · Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi.
materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Taaskasutamine on ettemääratud loodusvarade säästmiseks, energia säästmiseks ja prügilate arvu vähenemiseks. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on vimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed (Tallinnas lisaks ka toidu-ja sööklajäätmed), ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet, kuid taaskasutuskordade arv on piiratud (4-8)). Plast moodustab olmejäätmetes ca 11% (korduvkasutamine, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus). Klaas moodustab olmejäätmetes ca 5-8%, see säästab loodusvarasid ja energiat, kasutatakse samalaadsetetoodete
Olmejäätmed meie majapidamises. Elan oma perega kortermajas ja meie ühistu otsustas,et meie majas prügisorteerimist ei toimu.Seega leiavad igasugused jäätmed tee ühte konteineri.Näiteks riknenud või vana toit mida enam ei soovi süüa.Ka pakendijäätmed nt: jogurtitopsid,majoneesi-ja ketsupipudelid jm. plastikpakendid,ka klaaspakendid nagu pandimärgita klaaspurgid-ja pudelid,veel metallpakendid ,milleks on konservikarbid,purkide-ja pudelite metallkaaned ja korgid,tetrapakendid mis on tekkinud piima,jogurti ja mahla tarbimisel,kilepakendid samuti nt: piima,jogurti ja hapukoore pakendid.Veel viskame prügikasti ka närtsinud lilled ja oksad.Kui meil oli veel kass,siis ka kassiliiv sai samasse pandud.On ka sattunud ohtlike
1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4.Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed,põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed 7. Olmejäätmed Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, sortimisprobleemid,
2 TERAS 2B 187 2926 3 TERAS 3 175 2738 4 TERAS 3/ romu 125 1956 TERAS 3/ romu ohtlik 5 TERAS 4 115 1799 6 MALM 1 180 2816 7 MALM 13 145 226 2. Taara Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, ketsupi- ja majoneesipudelid, sampoonipudelid, plastnõud ja karbid jm
Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn jäätmejaam Tasuta võetakse vastu: ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid ,suuremõõtmelised jäätmed (sh vana mööbel), elektroonikaromud (külmikud, telerid jm) , taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara), pakendijäätmed, puit , autorehvid Tasu eest võetakse vastu: biolagunevad aiajäätmed , suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid jms) Loodusvarad: Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan.
Kodune töö nr. 7 Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 1 JÄÄTMELOA TAOTLUS TAOTLEJA ÜLDANDMED Ärinimi või nimi FIE ... Äriregistrikood või isikukood 10997750 Territoriaalkood Est 233 Põhitegevusala (EMTAKi1 järgi) 90 (Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus.) Aadress (sihtnumbriga) .... Telefon ...
Pakendikonteinerisse ei tohi panna: Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. 3 NB! Tallinna linnas on ca 130 avalikku nõuetele vastavat pakendite kogumispunkti, kuhu pakendijäätmeid saab panna tasuta. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. 4
Kodustes tingimustes (köögis) peaks olema lisaks segaolmejäätmete prügikastile veel koht pakendite hoidmiseks ja väiksem anum biolagunevatele jäätmetele. Eraldi, mitte tingimata köögis, peaks olema veel vanapaberi kogumise kastike ja ohtlike jäätmete anum. Ohtlikke jäätmeid ei tekigi kuigi palju ning kui neid regulaarselt ära viia, siis pole neile eraldi kastikest vajagi. Niisiis tuleks kööki mahutada kõige rohkem kaks lisakasti. Üldisest olmeprügist tuleb eraldada: pakendijäätmed, elektri- ja elektroo- nikajäätmed, biolagunevad, ohtlikud ja suuremõõtmelised jäätmed ning vanapaber ja papp. Kui koguda kokku 70 kg vanapaberit, siis säästad ühe puu. Loomulikult kõik pandipakendid tuleb kokku koguda ning viia taarakogumispunktidesse, kus saadakse tagasi pakendi eest makstud pant. Niisiis on inimkonna kuningaks saamine iga üksikisiku teha. Kui kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel on tulemus kindlasti parem. Ei tohi lasta sel
korraldamine toitlustus ettevõttes K-11B Juhendaja:Aino Juurikas Kevin Luhthein Pärnu 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Jäätme seadus · Tagatisrahaga pakendite kogumine · Pakendi jäätmete kogumis süsteemid · Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal . Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldama ja seda finantseerima pakendi ettevõtjad ( ettevõtted, kes pakendatud kaupa Eesti turule lasevad ). Elanikonna küsitlused on näidanud, et
elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid, kaasaarvatud ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete hulka loetakse ka kontoris ja kaubanduses tekkivad jäätmed, mis on koostiselt sarnased kodumajapidamises tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed, mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning
eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Miks jäätmeid sorteerida? · Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib osutuda võimatuks. · Jäätmete vedu ja -ladestamine on tavalised teenused, mille eest me kõik maksame. Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta. · Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi
5 Pakendikonteinerisse ei tohi panna: · Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. NB! Tallinna linnas on ca300 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendijäätmeid saab panna tasuta. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: · jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20liitrit) · värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10liitrit) · elavhõbedalambid (kuni 10tükki) · aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2kg korraga)
Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmed jagunevad: Paber ja papp, olmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed 6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine · Nõuetele mittevastavate põlevkivitööstuse ja -energeetika ladestatud jäätmehoidlate sulgemine ja ohutustamine o Põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate sulgemine ja korrastamine · Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine o Prügilate sulgemine ja korrastamine
.......................................................................................................................4 1.4 Infrastruktuur.............................................................................................................. 5 2. TEKKIVATE JÄÄTMETE ISELOOM JA KOGUSED..................................................6 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis..............................................................................6 2.2 Pakendijäätmed.......................................................................................................... 7 2.3 Biolagunevad jäätmed.................................................................................................7 2.4 Vanapaber- ja papp................................................................................................... 8 2.5 Ohtlikud jäätmed................................................................................................
Iseseisev töö 1. Selgita oma sõnadega kes või mis on ohtlik taimekahjustaja. Ohtlik taimekahjustaja on kas haigus (viirused, bakterid) või kahjur, mis tekitab peremeestaimele ohtlikke nähtusid. Kas siis taim jääb haigeks- sureb ära või kahjurite puhul taim süüakse ära. 2. Kirjelda taimetervise registrisse kantud isiku kohustusi. Taimetervise registrisse kantud isik on kohustatud: Pidama arvestust toodetud, ostetud, ladustatud, pakendatud, ühendusevälisest riigist või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja turustatud ning Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle, säilitades nende saatedokumente ning päritolu ja taimetervisenõuete kohasust kinnitavaid dokumente vähemalt üks aasta nende koostamisest arvates; Järelvalveametnikul peab olema kogu aeg juurdepääes kontrollitavale objektile; ...
1. a) Jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine b) jäätmetekitaja- isik või riigi/ KOV asutus, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub c) prügi- kasutuskõlbmatute ainete, esemete, materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse d) teisene toore- jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal e) olmejäätmed- kodumajapidamis jäätmed ning kaubanduses / teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed f) probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise ja keskkonna ohtu g) ohtlik aine-inimese tervist või vara või keskkonda ohustav aine. ( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1272/ 2008- sätestatud) h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise...
korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Elanike jäätmehooldusalased kohustused: Liitumine korraldatud jäätmeveoga. Juhul kui omavalitsuse korraldatud jäätmevedu piirkonnas ei ole, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmete käitlemise seadusega sätestatud korras: 1) viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama; 2) kasutama prügiveoettevõtte teenust. Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti ja võitopsid, kosmeetika ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jm
Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas. Kvaliteetne paber ja papp pressitakse kokku ja müüakse Leetu ja Soome. Väiksemaid koguseid Eestis taaskasutab näiteks Räpina paberitehas. Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla, munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Eraldi tasub kogumist ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmed. Nendest on edukalt võimalik omakorda toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümber töötlemise tehas on Leedus. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: - 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) - 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve). Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 % - 30 m3 vett - 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata.
KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud Suuruse järgi: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu: sõnnik, reovesi, radioaktiivsed jäätmed, kaevandusjäätmed (seni, kuni jäätmed on kaevanduse territooriumil) jne.
nõuetekohane märgistus, on keelatud. (6) Keskkonnaminister kehtestab tagatisraha märgid, arvestades taaskasutusorganisatsiooni ettepanekut. 11. Mis on taaskasutusorganisatsioon? (vaata küsimus 7) 12. Kas taaskasutusorganisatsiooni märgistuse kandmine pakendile on kohustuslik? 13. Millised on pakendiettevõtja kohustused? (1) Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud, ning kandma sellest tulenevad kulud. (2) Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda kirjaliku lepingu alusel ainult taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, siis vastutab käesoleva
Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid. Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid. Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. Pakendikonteinerisse ei tohi panna: Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit) 6 elavhõbedalambid (kuni 10 tükki) aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga)
kogumist, sortimist, vedu, töötlemist ning ladestamist. Juriidilised isikud peavad rakudama võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
tootjast tarbijani. §6. Pakendi korduskasutus Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad Pakendi korduskasutus on mis tahes toiming, mille ühekorratooted. käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või §4. Pakendijäätmed kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist seaduse tähenduses on pakendijäätmed mis tahes võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi abita. kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses
Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike,
Jäätmete liigitamine põllumajandusjäätmed, meditsiinijäätmed, kaevandusjäätmed, ehitusjäätmed, jne Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber, klaas, metall, jt jäätmete nimistu (VV määrus 102, - agregaatoleku alusel, nt tahked, vedelad, gaasilised,
– kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks; – olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena; – jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 sätestatud juhtudel; – jäätmehoidla käitamiseks JÄÄTMELIIGID, OMADUSED, HULK Jäätmete liigitamine 1. Tekkekoha järgi, nt olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus- jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht; 2. Algotstarbe järgi, nt pakendijäätmed, toidujäätmed; 3. Materjali järgi, nt vanapaber, -klaas, -metall; 4. Füüsikalise oleku järgi: tahked, vedelad, gaasilised; 5. Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad; 6. Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud; 7. Suuruse järgi, nt peenprügi, suurjäätmed Olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. PAKENDID Jäätmete taaskasutamine jaguneb neljaks tegevuseks: 1
20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – mereprügi (D10) 8. Mereprügi probleemi teavitamine ja plastpakendite merre sattumise ennetamine Meetme eesmärk on ühiskonda teavitada mere prügista- misega seotud probleemidest ning keskkonnariskidest, et ennetada prügi merre sattumist. • Mere prügistamise oluliseks allikaks on rannaaladel ja merel toimuv inimtegevus; • Mereprügist on suur osa plastist pakendijäätmed, sh kilekotid ja hügieenivahendid; • Plastpakendid ohustavad/tapavad mereelustikku lämmatades ja liikumist piirates, soolestikku ummistades ja toksikante vabastades. Koostööd on vaja teha erinevate osapooltega, et leida parimad lahendused prügi merre sattumise ennetamisel. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mereprügi, eelkõige plastik ja hüljatud püügivahendite on mereelustikule ohtlikud KANNATAJAD
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maks...
viisil: _ olmejäätmeid sorteerib firma, kellel on vajalik tehnika ja oskustega töölised selle töö tegemiseks; _ inimesed sorteerivad oma olmejäätmeid kodus ise . Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine *Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. *Euroopa Liit on määratlenud jäätmevood, mille üldist negatiivset keskkonnamõju tuleb taaskasutuse kaudu vähendada. Nende hulka kuuluvad pakendijäätmed, romusõidukid, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed. *Jäätmekasutus aineringet ei katkesta, kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise. *Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine. Korduvkasutatavaid materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi _ samaks otstarbeks uuestikorduvkasutus _ samaks otstarbeks ümber töötadestaaskasutus.
Vastavaid näitajaid tuleb mõõta ja analüüsida nende mõju logistilistele kuludele. Lihtne on mõõta ühte näitajat. Pakendisüsteemiga on tarneahelas seotud palju osalisi, alates toormaterjali tootjast kuni lõpptarbijani. Kõigil osalistel on omad nõuded pakendisüsteemile. Sellest lähtuvalt on pakendisüsteemil palju kliente, võrreldes tootega, millel on ainult üks klient. Keerukust lisab see, et pakendisüsteemi kuuluvad ka pakendijäätmed ehk nn korjevoog. Lisaks sellele, et süsteemis on palju osalisi, on pakendisüsteem ka dünaamiline. See tähendab, et arvestada tuleb kõikide pakendiliikidega. Samas võib pakendisüsteemis koostis tarneahela ulatuses muutuda, sest pakendisüsteem on erinev eri kaupade ja kettide puhul. On kaupu, mis ei vaja pakendamisel kõiki pakendiliike. Sel juhul võib osa ahelast käsitleda ainult primaarset või ainult sekundaarset pakkimist jne.
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuva...
Nt: Pickwick Fruit Variation tee pakk Muud märgid pakendil, hinnasiltidel "Roheline punkt" (The Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga (ETO) liitunud Green Dot, Der Grüne ettevõtted võivad oma toodete pakenditele kanda Punkt) ,,Rohelise Punkti" märgi, andes sellega üldsusele teada, et ettevõtte poolt ringlusse sattunud pakendijäätmed kogutakse ETO ja tema koostööpartnerite vahendusel ,,Rohelise punkti" süsteemis. Lisaks tähendab see, et toote pakendi hind sisaldab jäätmekäitlussüsteemile tasutavat maksu ning märgi kasutamise õiguse eest tuleb igal ettevõttel maksta. Nt: Felix Tomatiketsup Fairtrade (õiglane Kaubale paigutatud märk tagab, et toode on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
