Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Päike. .......................................................................................................................................4 3. Päikesesüsteem. ......................................................................................................................5 3.2. Päikesesüsteemi koostis. .................................................................................................5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. .................................................................................
Oliver Kikas Päike Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................................................... 7 Kasutatud materjal......................................................................................................................
moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi nim Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju ning oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemaid kehad oma orbiidi ümbruses. Kui täidetud on vaid kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: 1) Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest 2) Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja kahel Merkuur ja Veenus kuud puuduvad
ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel.
Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud
Universumi paisumine, mis on justkui tingitud ammusest suurest plahvatusest. Astronoomid nimetavad seda plahvatust Suureks Pauguks. Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda. Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad pöörlevad ruumis liikudes ümber oma telje. Kõik planeedid liiguvad ühes suunas. On olemas nii väikeplaneete (nagu Maa)
maailmasüsteemile (16. saj) · Galileo Galilei kinnitas heliotsentrilist maailmasüsteemi (17.saj algus) · Heliotsentriline maailmasüsteem Päikesest · Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st biljonist tähest meie galaktikas. · Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa- sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Päikese vanusest ·Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana Päikese pind · Päikesel kui gaasilisel kehal ei ole kindlat pinda, aine tihedus muutub pidevalt väljapoole vähenedes. · Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis. · Seda kihti nimetatakse fotosfääriks · Päikese pinnatemperatuur on 5780 K Päikese "atmosfäär"
Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivöö........................................................................................................................8 Välimine Päikesesüsteem........................................................................................
on 150 000 kg/m³, muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit. Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad samalaadseid reaktsioone vesinikupommis. Tulevikus on ehk võimalik termotuumareaktorites toimuva juhitava termotuumareaktsiooni abil elektrit toota. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikeseplekid Päikese kroonis on 10¹¹ aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääris 10²³ aatomit kuupmeetri kohta. Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva tuumareaktsiooni poolt
...........................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS...
Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
Päike suurim objekt meie Päikesesüsteemis Fakte Päikesest Umbes 1515. Aastal avastas Mikolaj Kopernik, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K.
Kordamine 1.Päikesesüsteemi ehitus: · Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat,
Referaat. Päikesesüsteem ja selle tekkimine 5 Sisukord: Lk.3 Päikesesüsteem Lk.3 Päikesesüsteemi teke Lk.4 Päikesesüsteemi koostis Lk.4 Päikesesüsteemi mudel Lk.5 Päikesesüsteemi objektide loend Lk.6 Kasutatud kirjandus 5 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päike Päikesesüsteemi teke
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja kõigest, mis selle ümber tiirleb. Päikesesüsteem on nii suur, et seda on raske ette kujutada. Aga ülejäänud Universumiga võrreldes on ta õige tilluke. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päike on suurim keha Päikesesüsteemis
moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1. Päikesesüsteem- mis see on?
REFERAAT KOOL KOOL Päikesesüsteem Lühireferaat Töö Koostas: KOOSTAJA, 9b kl. Õpilane Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päike
Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesesüsteemi planeetide järjestus. igale planeedile 2-3 lauset kirjeldust ja kui planeedil on kuud, siis tuleb neid ka kaks tk kirja panna. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur Päikesele lähim planeet. Liigub kiiremini kui teised planeedid. Ööpäevane temperatuuri kõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Atmosfäär praktiliselt puudub. Veenus Pöörleb ümber oma telje võrreldes teistega vastupidiselt. Aastaajad puuduvad samuti praktiliselt. Tiheda atmosfääriga, mägine pind, toimuvad intensiivsed vulkaanioursked ja pinnavärinad. Üsna kõrge temperatuur. ( kuni+ 480 c ) Maa Ainuke teadaolev planeet, kus toimub elutegevus. Kõige olulisem iseära on kõigi kolme faasi olemasolu
6. Mis on tähtkujud? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved väljaspool Päikesesüsteemi. 7. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. 8. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 9. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente.
.................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet.
Päikesesüsteem Allikas: Vikipeedia Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu. Planeedid ei ole kujutatud samas mõõtkavas. Suurendamiseks vajuta pildile! Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86%
............................................................................................................................18 2 Sissejuhatus: Alati on hea midagi juurde õppida, eriti siis kui see on üldiselt maailmas teada asi, aga sul pole veel selle kohta teadmisi. Mõnikord on ettejuhtunud, et teemaks on tulnud ette Päikesesüsteem ja mul pole olnud pea kunagi midagi erilist selle kohta öelda. Seetõttu loodan, et selle referaadi koostamisel jääb meele ka midagi huvitavat. Loomulikult see ei ole ainus põhjus miks ma tahaksin Päikesesüsteemi kohta rohkem teada, põhimõtteliselt ma ju elan siin (päikesesüsteemis nimelt).Ma arvan, et alati peab teadma tähtsamaid asju oma elukoha(laiemas mõttes) kohta, ning arvatavasti see referaat valgustab mind nii mõnestki kohast.
läbikukkumisele; tema käsutuses olevate vahenditega olnuks tal praktiliselt võimatu arvutada ja rahuldavalt ennustada planeetide asendeid taevavõlvil, ehkki gravitatsiooniseadus oleks täpselt samavõrd kehtinud. Inimteaduse edenemise õnneks on meie Päikesesüsteemi ehitus küllalt lihtne, et selle selgitamist võis ette võtta Newtoni või Leibnizi arvutuismeetoditega. On teada, et komplitseeritumas süsteemis liiguks planeedid korrapäratult, säilitamata kindlat kaugust oma päikesest; säärases süsteemis ei saaks elu areneda, sest selle hävitaks liigse kuumuse ja külmumise vaheldumine. Seega poleks ilma Päikesesüsteemi lihtsa struktuurita olnud elu maapeal, ei inimkonda ega Newtonit ega Einsteini mitte kedagi, kes oleks seletanud taevakehade keerulist teekonda, mitte kedagi, kes seda seletust oleks kuulanud! Päikesesüsteemis on piisavalt märkimisväärseid korrapärasusi ja tingimusi, mis ei puutu
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)
Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saaros avastati Vana-Egiptuses, kus see ka nime sai. Vanaegiptuse keeles tähendab saaros kordumist. Varjutuse tingimuseks olev kolme taevakeha sattumine ühele joonele on iseenesest haruldane sündmust
hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust.
Kooli nimi Päikesesüsteem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................
saad temalt igale küsimusele selge ja täpse vastuse. Siis nimetatakse sind teadlaseks, palutakse kõige vaaremaga kõnelda ja tema käest välja uurida midagi sellist, mida veel keegi ei tea. Kõige vaarema on juba kord niisugune: et temaga rääkida, pead ise palju teadma. Mida rohkem sa ise tead, seda enam võid temalt teada saada. Kõigil on siis sinuga huvitav vestelda, sealhulgas ka vaaremal. Tuhanded Maa pealt nähtavad galaktikad, tähed ja planeedid on osa miljarditest objektidest, mis moodustavad Universumi. Astronoomia uurib Universumit ja kuidas see ajas muutub. Tähti ja planeete on uuritud sellest ajast peale, kui esimesed inimesed öösel üles taevasse vaatasid. Nad otsisid mõtet nendes säravates täppides, rühmitades neid tähtkujudeks. Nad jälgisid Kuu ja planeetide liikumisi ja lõid Universumi lihtsa mudeli. Hiljem on teadlased uurinud, millest on tehtud tähed ja kuidas need moodustuvad, arenevad ja surevad
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat. 2. Granulatsioon (nn teraline muster) on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- gran
orbiidil. Kui liidame Maa pöörlemisperioodile ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. 3. Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta? Troopiliseks aastaks nimetatakse aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. Sideeriliseks e. täheaastaks nimetatakse kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru. III PLANEEDID TÄHISTAEVAS 1. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Planeedid on rändavad tähed. Planeedid liiguvad taevas erinevalt: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, ülejäänud 3 palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. IV VARJUTUSED 1. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
