Mulle meeldib, et losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele
Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid
antiikseid mälestusi. Põhja Itaalias olid võimsad linnriigid, kus elasid rikkad inimesed, kes tahtsid enda auks uhkeid monumente ja omada kauneid kunstiteoseid. Nad tahtsid oma lähikonda andekaid kirjanikke ja kunstnikke, seega koondasid nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused. Tähtsamad renessansi keskused 15.sajandil oli tähtsaim keskus Firenze, kus valitses Medicite perekond. 16.sajandil tõusid esile paavstilinn Rooma ja Veneetsia. Renessansi levik Euroopasse Itaalias käis palju rännumehi ning teistegi maad kunstnikud sõitsid sinna oma oskusi täiendama. Euroopa valitsejad imetlesid Itaalia paleede ilu ja luksust ning kutsusid kunstnikke oma õukonda tööle. Nii levisid uued kunstilised ja kultuurilised ideed pikkamööda üle kogu Euroopa. Renessansi kunst
Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokk-kunst on tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Barokiajastul ehitati Euroopas palju
nimetatud vanaklassitsismiks.Lähtus antiiksetest eeskujudest. Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne- barokseks realismiks. Barokk on omane katoliku kirikuga maadele seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 5. Mis on pärisbarokki arhitektuuri sünnilinn? Paavstilinn Rooma 6. Missugune oli barokki arhitektuur? Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest, ümarad ruumiosad, eriti armastati voluute,mis ümbritsesid ovaalseid aknaid. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne
Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks
Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest
Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik F.Borromini: San Carlo alle Quattre F.Borromini: San Carlo kiriku kuppel Fontani kirik Roomas Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (15981680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse.
kaunistamiseks. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratsioonideks. Gian Lorenzo Bernini oli barokiajastu üks silmapaistvamaid Itaalia skulptor ja arhitekt. Väga tuntud on tema skulptuur teos ,,Püha Theresa ekstaas", see kaunistas üht Rooma kiriku alatarit. Barokiajastu arhitektuur avaldus esmalt kirikuehitistes oli samuti äärmiselt oluline barokk kunsti väljendamise koht. Barokk arhitektuuri sünnilinnaks on paavstilinn Rooma. Selle ajastu arhitektuuri stiil tõi palju muutusi hoonete põhiplaanidesse, nagu näiteks hakkas levima ehitise tüüp mille põhiplaan oli põimunud üksteisesse ja hoone meenutas ovaali. Samuti muutusid ka siseruumid ümaramatemaks ning levinud olid ka kaarjad ukse võlvid. Heaks näiteks on San Carlo kiriku kuppel. Mulle näib, et mida aeg edasi, seda julgemaks inimesed läksid ning barokk ajastut võiks nimetada lausa inimese hulljulguse tipp hetkeks
moonutamine ilmekuse rõhutamiseks, kolossaalsus ja raskepärasus. Barokk on väga maaliline, puuduvad kindlad piirjooned, üksteisse põimuvad ja kuhjuvad kokku erinevad vormid, mis sulavad ühte ja muutuvad rahutuks, voogavaks tervikuks. Antud tunnused kehtivad eelkõige maalikunsti kohta, kuid ka skulptuuris ja arhitektuuris on oluline maaliline ja rahutu käsitlusviis. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma ning esmalt avaldus uus stiil kirikuehituses. Arhitektuuri tekkisid kahekorrulised fassaadid, mida kroonivad kolmunrksed viilud. Fassaadi kaunistavad poolsambad ja pilastrid, seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides. Tekkisid ehitised, mille põhiplaani moodustasid üksteise sisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Eriti armastati voluute, need
usku inimestele arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokkarhitektuur levis enamasti maades kus oli tugev katoliku kirik: Hispaania,Portugal,Itaalia,Flandria. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki
Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. Palju on neis maalides ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. 1 Santa Suzanna kirik Roomas Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib
inimesele. Barokk stiil Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks
ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti Poolale-Leedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Siin kasutatud mõiste "pärisbarokk" võib tunduda kummaline, siiani seda kasutatud pole, ometi leiab lehekülje autor selle igati asjakohase oleva. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele
Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Sedalaadi barokk juurdus ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina- Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse. Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealtkirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks
tundus irratsionaalne. Barokki võib tõlgendada kui "ebatavaline, ootamatu". Barokki iseloomulikud jooned Barokk on tundeküllane, jõuline ja liikuv. Iseloomulikud on emotsionaalsus dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus. Barokk arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadilikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid
jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge.
Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Sedalaadi barokk juurdus ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina- Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse. Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt
Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on joonisel 26 esitatud Palazzo Medici. [ibid] 7. BAROKK JA ROKOKOO Barokk (tuleneb sõnast barocco ja tähendab erakorrapäratut pärli) on stiil, mis oli iseloomulik 17 sajandile ja osalt ka 16. ja 18. Sajandil valitsevale Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus esmalt kirikuehituses. Barokk tähendas valguse ja varju ülevat mängu. Palju selles stiilis katedraalid, paleed, 19 kirikud ja mõisahooned uhkustavad grandioossete kuplite, keerubite, raidkujude (joonis 27) ja maalidega, mis asuvad erootika piirimail. Meie tunneme barokki eelkõige tema eksimatu enesekindluse ja selge uhkeldavalt dramaatilise mõju järgi. [17]
Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Ehituskunst Kirikud Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt
Keiser Nero ajal 64 eKr põles linn peaaegu täielikult maha. 404 viidi keisrite residents Ravennasse ja Rooma kaotas oma poliitilise tähtsuse, lakkamata siiski kunagi olemast moraalne jõud, maailma pealinn, caput mundi. Aastast 756 oli Rooma paavstiriigi pealinn. 1870 kaotati kirikuriik ja Rooma ühendati Itaalia kuningriigiga, 1871 sai Rooma kuningriigi pealinnaks. 1929 moodustati iseseisev Vatikani riik. ("Rooma on eeskätt paavstilinn ja alles seejärel Itaalia pealinn," ütleb Eesti suursaadik Itaalias). Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne.
annaabi.ee 
