- P tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Pulsar - tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neurontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid Neutrontäht-peamiselt neutronitest koosnev täht, päikesest suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium, neurotähtedeks muutuvad tähed, mille mass jääb vahemikku 5- 15 Päikese massi, suuremad muutuvad mustadeks aukudeks, väiksemad valgeteks kääbusteks.

Astronoomia

0

Plasma toru on Maalt üsna kergelt detekteeritav, kuid enne Voyageri oli selle päritolu ebaselge. Galileo tegi detailse uuringu plasma dünaamilise ja kiirelt varieeruva magnetvälja kohta. Spektroskoopiline analüüs näitas, et väävel on toru põhiline koostisosa ning et toru on tugevalt mõjutatud Io vulkaanide kui selle allika poolt.

Io ja vulkanism

0

Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon’i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast – Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem.

Kääbusplaneedid Päikesesüsteemis

0

Prototäht - tekkiv täht • Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Astronoomia

0

Põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. Olenevalt perioodi pikkusest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Loodetega tekkivate lainete energiat on kasutatud jõujaamades tootmiseks elektrienergiat.

Kogu Tõde Kuust

0

Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu.

AstronoomiaMM.

0

Päikesevalgust – albeedo ulatub 90%’ni. Päikesevalgus Neptuuni juures on 900 korda nõrgem kui Maal (Neptuun asub päikesest 4500 mln. km kaugusel). Neptuunil on sisemine soojusallikas – see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab päikeselt.

Esitlus Neptuun

0

Punased kääbused on madala massiga peajada tähed, mis oma väikse massi tõttu ei ole väga heledad ja ei oma ka piisavat pinnatemperatuuri, natuke suurema massiga kääbuseid nimetatakse aga kollasteks kääbusteks, mille kiiratav spekter on kollasem.

Tähed

0

Pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke", mis on jahedamad ja tumedamad kohad päikesel.

Linnutee

0

Põhiline pilvekate on keskeltläbi paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrguseni ning kolmveerandi nende massist annavad kontsentreeritud väävelhappe piisad ja veerandi veeaur ning läbimõõduga kuni mikromeeter.

Veenus

0

Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid, pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril.

Tähtede kooslus

-1

Pöörlemine on taevakeha ringliikumine ümber oma sisemise telje, tiirlemine on taevakeha orbitaalliikumine ümber teise taevakeha, kusjuures taevakeha, mille ümber tiirlemine toimub, loetakse teise suhtes primaarseks (Päike planeetide suhtes, Maa Kuu suhtes jne). Suurest hulgast päikesesüsteemi taevakehadest kasutab meresõiduastronoomia vaid Päikest, Kuud ja nelja planeeti – Veenust, Marssi, Jupiteri ja Saturni.

Astronoomia konspekt

0

Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.

Astronoomia

0

Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist.

Veenus

0

Päikesesüsteem - Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid.

Universumi tekkimise teooria

0

Piimashokolaad on eelmisest mahedama maitsega, pehmem, heledam ja magusam, sisaldades lisaks põhiainetele ka piima või piimapulbrit ning vanilli, sageli ka pähkleid või mandleid.

Tähtede kooslus

0

Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60-70 km kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter Veenuse pilved (2)

Esitlus planeet veenusest

0

Pildistatud ala on sedavord vaikene, et pildile on eksinud vaid paar meie Galaktika tahte, kuid seeeest voib siit leida sadu galaktikaid, mida ukski inimene polnud varem nainud.

Universumi tekkimise teooria

0

Punakas värvus on põhjustatud just vesiniku kiirgusest lainepikkusel 656,3 mm). Udukogude gaas sisaldab ka hapnikku, heeliumi, süsinikku ja teisi Maal tuntud elemente.

Astronoomia

0

Ptolemaiosest on jäänud palju olulisi toid optikast ja muusikateooriast, aga kõige kuulsamad on tema astronoomia , geograafia ning astroloogia alased saavutused.

Ptolemaios

0

Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea – mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.

Veenus

0

Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak, metaan ja etaan.

Jupiter

0

Päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust.

Astronoomia mõisted

0

Planeediks on selle väiksuse tõttu põhjustanud aastakümneid teadlaste leeris vaidlusi – Pluuto jääb mõõtudelt isegi Kuule alla.

Referaat - planeedid

0

Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.

Mustad augud

0

Pime universum - Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks.

Universumi tekkimise teooria

0

Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus.

Astronoomia mõisted

0

Peamine põhjus on tehnoloogias, mis ei ole piisavalt arenenud ning arvatavasti ei jõua heale tasemele ka saja aasta pärast.

Ideid multiuniversumi olemusest

0

Pinnatemperatuur – 190, keskpäeval –150 o C. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad ekvatoriaalaladest heledamad.

Jupiter

0

Põhjanael on selleks ajaks läbinud oma ülemise kulminatsiooni ja liigub nüüd mööda oma tillukest ringi SW poole.

Astronoomia konspekt

0

Painutab valgus - jõuda maailma lähte ja saatuse mõistmiseni, on tarvis koonust sissepoole gravitatsiooni kvantteooriat.

Universum pähklikoores

0

Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi, riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke.

Valge-toonekurg

0

Pilvedel on ka suurem pöörlemishulk galaktika suhtes – nad panevad tasapisi pöörlema tähepere kui terviku.

Füüsika referaat - Galaktikate teke

0

Paugule on lihtne teha järeldusi ning neid esitada kui kontrollitud teooriaid, kuid tegelikkus on midagi muud.

Ideid multiuniversumi olemusest

0

Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva, poolustel +10. Üks täistiir Galaktika keskme ümber 200 mln aastaga.

Astronoomia kordamine

0

Pooluste lähedal on suurkuu kaetud õhukese polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist.

Jupiter

0

Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.

Astronoomia

0

Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva • raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust)

Kosmoloogia mõisted

0

Päikesesüsteem on ka sellelt vaatepunktilt üks üsna haruldane nähe, rääkimata selle suurest korrapärasusest.

Kaksiktähed

0

Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad, ekvatoriaalalad heledamad.

Jupiter

0

Probleemülesanne - vastava ainevaldkonna ülesanne, mille lahendamiseks saab kaasa aidata statistiline uuring.

RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT

0

Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti.

Kosmoloogia mõisted

0

Päikese kroon on hõreda ja kuuma (106) gaasi pilv, mis ulatub Päikese läbimõõdu kaugusele.

AstronoomiaMM.

0

Perioodiga 3 - 6 aastat Kui Maale lähenevad asteroidid • Enamik asteroide on Maale ohutud.

Astronoomia ja asteroidid

0

Põhjanael on väikese vankri heledaim täht, tema asend horisondi suhtes peaaegu ei muutu.

Astronoomia

0

Planeedi keskel on suur metallidest koosnev tuum, mille peamiseks koostisaineks on raud.

Merkuur

0

Päikese pinnatemperatuur on 5778 Kelvinit, kuid päikese kroon on kuni 5 miljonit Kelvinit kuum.

Linnutee

0

Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku.

Neptuun

0

Pöörlemisperiood on 9h 50min (ekvaatoril) poolustel 5min kauem, tiirlemisperiood on 12

Kosmoloogia mõisted

0

Päikesevarjutus – kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust.

Astronoomia mõisted

0

Päikese aine on enamasti plasmaolekus päikese väga kõrge temperatuuri tõttu.

Linnutee

0

Pidevad rõhu - ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi.

Suur pauk

0

Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (mis on sama hea, kui 109 korda Maa

Päike

0

Päikesevarjutuse ajal on Päike näha musta kettana, mille ümber särab punane kroon.

ASTRO KT küsimused

0

Pöörlemissuunale – idast läände - ja seda nähtust nimetatakse taevasfääri

Astronoomia konspekt

0

Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi.

Planeet Saturn

0

Polaarkolmnurk - navigational triangle Z 90° - ϕ A Q t Z 90° 90° - h

Astronoomia konspekt

0

Pilvkatte tõttu on valgustatus Veenusel umbes 100 korda nõrgem kui maal

Esitlus planeet veenusest

0

Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus.

Päike

0

Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad.

Astronoomia mõisted

0

Põhjuseid selleks on mitmeid. Üks kõige suuremaid takistusi on kaugus.

Ideid multiuniversumi olemusest

0

Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust.

Astronoomia

0

Põhivärvus kuul on tumehall, leidub ka rohekaid ja pruunikaid toone.

Kogu Tõde Kuust

0

Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates palju suurem kui muidu.

Päike

0

Pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks.

Planeet Maa

0

Päikesevarjutusi on 3 liiki: • Täielik- Kuu katab kogu Päikese.

Füüsika. Astronoomia.

0

Paralaks on nurk, mille alt paistab maa orbiidi diameeter.

Füüsika. Astronoomia.

0

Pöörlemisperiood on 10h 39min, tiirlemisperiood on 29,5 Maa aastat

Kosmoloogia mõisted

0

Planeet marss on olnud uurimsobjektiks juba ammustel aegadel.

Elu võimalikkusest planeedil Marss

0

Pöörlemisperiood on 18 tundi, tiirlemisperiood on 165 Maa aastat

Kosmoloogia mõisted

0

Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete.

Kääbusplaneedid Päikesesüsteemis

0

Pinnase koostis – väävli ühendid ja silikaatsed kivimid

Jupiteri kaaslane IO

0

Polaarkolrnnurgast – cotA sint = tanδ cosϕ – sinϕ cost.

Astronoomia konspekt

0

Punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.

Kosmoloogia mõisted

0

Pillan patera On Iol asuv laineliste äärega kraater.

Jupiteri kaaslane IO

0

Planeet marss on kauguselt Päikesest neljas planeet.

Elu võimalikkusest planeedil Marss

0

Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna • Merkuur

Referaat - planeedid

0

Päikese pinnal on kuue tuhande kraadine kuumus.

Päike

0

Pilves - ning on tohutu tähtede parv.

Parved- koos rändavad tähed

0

Parved – koos rändavad tähed

Parved- koos rändavad tähed

0

Pilvede põhikihis on nähtavus kuni paar km

Esitlus planeet veenusest

0

Planeeti marss on kõige rohkem uuritud.

Elu võimalikkusest planeedil Marss

0

Päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse.

Veenus

-1

Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.

Kosmoloogia mõisted

-1

Pinnamoodustised on keskmiselt 6 kilomeetrit kõrged.

Jupiteri kaaslane IO

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti